Ülemaailmne rõõm
„VAATA, minu sulased hõiskavad südamerõõmust.” (Jesaja 65:14) Nii ütles Jehoova oma prohveti Jesaja kaudu ning kui suurepäraselt täituvad küll tema sõnad Jehoova tunnistajate hulgas! Kust tuleb nende südamerõõm? Nende ühisest Jehoova Jumala kummardamisest. Tema on „õnnelik Jumal” ja need, kes teda kummardavad, „rõõmustavad Jehoovas”. (1. Timoteosele 1:11; Sakarja 10:7; NW) Kuna nad kuulutavad üheskoos head sõnumit Kuningriigist ja lasevad ülemaailmselt kajada kiitushüüdu oma Jumalale, ühendab rõõmus andumine nad üheks rahvaks. — Ilmutuse 7:9, 10.
„Rõõm, mida keegi ei saa ära võtta”
Jumala nime ja Kuningriigi kuulutamine on Jehoova tunnistajatele tõesti kestva rõõmu allikaks. (Markuse 13:10, NW) Nad vastavad laulukirjutaja sõnadele: „Kiidelge tema pühast nimest, rõõmustugu nende süda, kes otsivad Jehoovat!” — Laul 105:3.
Tihti tuleb neil selle tegemiseks raskusi ületada. Hispaanias pühendas Isidro ennast Jehoovale ja tahtis Temast ka teistele rääkida. Kuid ta oli veoauto juht, kelle vaba aeg oli piiratud, sest ta tegi öösel pikki reise ja magas päeval. Isidro tahtis teistele veoauto juhtidele tunnistust anda, aga kuidas ta saaks seda teha?
Ta paigaldas oma veoautosse CB (rahvale suhtlemiseks mõeldud) raadiosaatja, mille abil ta sai teiste juhtidega rääkida. Varsti avastas ta vähetarvitatava 13. kanali ja otsustas seda ära kasutada. Kui ta alguses tegi teistele juhtidele ettepaneku rääkida CB raadio kaudu Piiblist, oli vastuvõtt küllaltki negatiivne. Kuid mõned kuulasid. Sõna levis ja üha enam Hispaania veoauto juhte häälestas oma raadio 13. kanalile. Hiljaaegu sai Isidro teada, et vähemalt üks nendest võtab praegu ette samme oma piibliuurimise edendamiseks.
Itaalias kuulis üks mees bussis toimunud vestluses Jehoova tunnistajatest. Tema naine tutvus nendega oma sõbra kaudu. Mõlemad uurisid Piiblit ning jagasid seda, mida nad õppisid, agaralt teistega. Nad olid nii agarad, et mees keeldus oma firmas ametikõrgendusest ja naine ütles ära tasuvast tööst, nõnda et nad said veeta rohkem aega teistele Kuningriigi heast sõnumist rääkides. Kas see oli seda väärt? Jah. Mees ütleb: „Alates ajast, mil me õppisime tõde tundma, on minul ja minu naisel olnud rõõm aidata 20 inimesel Jumala eesmärgi täpsele tundmisele jõuda. Kui saabub õhtu ja ma peale Jehoova teenistuses veedetud päeva koju jõuan, olen ma, tõsi küll, väsinud. Kuid ma olen õnnelik ja tänan Jehoovat, et ta on andnud mulle rõõmu, mida keegi ei saa ära võtta.”
„Maa kõige kaugema osani”
Need, kes on Jumala rõõmsa rahva seas, näitavad üles samasugust innukust, ükskõik, kus nad ka on, kasvõi ’maa kõige kaugemas osas’. (Apostlite teod 1:8, NW) On vähe paiku, mis oleks Põhja-Gröönimaast kaugemal. Siiski on isegi seal, 320 kilomeetrit polaarjoonest põhja pool, Ilulissatis väike 19 inimesest koosnev kogudus. Nad kuulutavad sedasama head sõnumit, mida see Itaalia abielupaargi, ja nad olid ülirõõmsad nähes, kuidas eelmisel aastal seitse gröönimaalast Jehoovale pühendumise sümbolina ristiti.
Gröönimaast tuhandete kilomeetrite kaugusel India ookeani troopilisel Mauritiuse saarel on Anjineel samasugune rõõm. Alguses oli Anjineel raskusi. Mauritiusel vaadatakse kristlikel koosolekutel käimisele ja avalikult Jumalast kuulutamisele kui vallalise india päritoluga hindu tütarlapse jaoks sobimatule tegevusele. Kuid Anjinee jäi kindlaks. Nüüd, üheksa aastat pärast seda, kui ta alustas oma kristlikku eluteed, uurivad ka mõned tema sugulastest Piiblit.
Seoses Anjineega peaks mainima Emiliot, kes elab maakera teisel poolel Hondurases. Emilio kuulis töö juures oma töökaaslasi Piiblist vestlemas ja ta palus luba sellest osa võtta. Ta ei osanud lugeda, kuid ta kuulas heameelega, kui loeti piiblitekste. Kui kristlik tõde tema südamesse tungis, loobus Emilio oma ebamoraalsest eluviisist ja lõpetas joomarluse. Jehoova tunnistajad õpetasid teda lugema ja kirjutama ning praegu on ta üks teenija Jumala rõõmsa rahva hulgast.
Hondurasest tuhandeid kilomeetreid loode poole õppis üks eskimo ema Alaskas sedasama kristlikku tõde. See naine elas väga eraldatud külas ja tema ainsaks kontaktiks Jehoova tunnistajatega oli postiteenindus. Nii õppiski ta posti teel ja esitas oma küsimusi posti teel ning jagab nüüd seda, mida ta teab, innukalt oma naabritega. Selliseid näiteid võib tuua peaaegu lõputult. Üle terve maakera tulevad südamest alandlikud inimesed ’teenima Jehoovat rõõmuga’. — Laul 100:2.
„Teil on armastus isekeskis”
Üks asi, mis kõik selle ligitõmbavaks teeb, on armastus, mis on Jumala rõõmsa rahva hulgas. Jeesus ütles: „Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Johannese 13:35) Nende tõeliste kristlaste igapäevases elus on näha kristlikku armastust ja seda eriti raskel ajal.
Ühel Aafrika maal, kus Jehoova tunnistajate töö on kahjuks keelatud, oli karm põud. Kümme tuhat inimest suri ja terved loomakarjad hukkusid. Kuidas Jehoova tunnistajad selle üle elasid? Süües taimejuuri ja keedetud avokaadotuumasid! Kuid nende täbar olukord muutus võrratult kergemaks, kui teiste maade tunnistajad hankisid Jumala abiga ootamatult loa 25 tonni lisa-toiduvarude sissetoomiseks. Sellest hoolimata, et tunnistajate tegevus oli keelatud, anti nendele toiduvarudele kaasa sõjaline kaitse, et garanteerida selle kindel kohalejõudmine!
Need Aafrika tunnistajad olid tõesti ülirõõmsad, võttes vastu seda oma vendade armastuse tõendit nende suhtes, ning nad kogesid Jesaja sõnade täitumist: „Vaata, Jehoova käsi ei ole päästmiseks lühike ega ole ta kõrv kuulmiseks kurt.” — Jesaja 59:1.
Rahumeelsed inimesed
Alandliku südamega inimesi tõmbab Jumala rõõmsa rahva poole veel see, et selle liikmed on hüljanud selle maailma sõjakad teed ja on ’tagunud oma mõõgad sahkadeks’. (Jesaja 2:4) Salvadoris oli ühe erusõjaväelase maja täis mälestusesemeid tema armeeteenistusest. Aga kui ta hakkas Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima, arenesid temas rahumeelsed huvid. Lõpuks puhastas ta oma maja kõigest, mis oli seotud sõjaga, ning alustas innukalt kuulutustööd.
Kui valitsusvastased väed võtsid tema küla endi kontrolli alla, võeti ta vangi, ilmselt oli keegi osutanud temale kui endisele sõjaväelasele. Ta seletas, et ta ei ole enam sõdur, vaid Jehoova tunnistaja. Mässajad süüdistasid teda selles, et ta hoiab oma majas relvi, kuid otsimisel ei leitud midagi. Mässuliste juht päris ta naabrite käest tema kohta aru. Tüüpiline vastus oli selline: „Ta käib vaid iga päev edasi-tagasi mööda tänavat, rääkides Piiblist.” Mees vabastati. Kahtlemata päästis tema innukus ta elu.
Teade ühelt Aafrika maalt räägib kahest sõdurist, kes uurisid koos Jehoova tunnistajatega Piiblit. Üks teenis valitsusvägedes, teine võitles mässajate poolel. Lõpuks otsustasid mõlemad ’taguda oma mõõgad sahkadeks’ ja armeest lahkuda. Kui nad esimest korda kristlikule koosolekule tulid, küsis valitsusvastane sõdur teiselt: „Mida sina siit otsid?” Teine vastas: „Aga mida sina siit otsid?” „Seejärel,” lõpetab teade, „valasid nad üksteist kallistades rõõmupisaraid, sest nad said rahus koos olla.” Kahtlemata palvetasid need mõlemad endised sõjaväelased Jumala poole: „Kisu mind välja veresüüst, oh Jumal, mu pääste Jumal! Siis mu keel laulab rõõmsasti sinu õiglusest!” — Laul 51:16.
„Sa oled vaadanud mu viletsuse peale”
„Ma ilutsen ja olen rõõmus su heldusest, et sa oled vaadanud mu viletsuse peale ja oled tundnud mu hinge kitsikust!” (Laul 31:8) Nii palvetas laulukirjutaja ja tänapäevalgi tunnevad paljud rõõmu sellest, et Jumala Sõna aitab neil nende viletsusega toime tulla. Prantsusmaal viib üks Jehoova tunnistaja uurimist läbi naisega, kes kannatab skisofreenia all. See naine oli olnud mitmeid kordi psühhiaatriaravil, kuid see ei aidanud. Nädal pärast seda, kui ta oli uurimist alustanud, küsis psühhiaater: „Kas sa tõesti saad aru, mida see naine sulle Piiblist seletab?” Nii läks see tunnistaja järgmisel nädalal tema kabinetti ja uuris naisega Piiblit arsti juuresolekul.
Pärast uurimist ütles psühhiaater tunnistajale: „Ma olen aastate jooksul tundnud huvi oma patsientide religiooni vastu, kuid ma märkasin, et ükski religioon ei paku tegelikku tuge. Teie puhul on asjad siiski teisiti. Proua P tuleb kaks korda nädalas konsultatsioonile ja maksab mulle selle eest. Siiski teete teie oma tasuta piibliõpetamise ja heade nõuannetega paremat tööd. Ta areneb hästi edasi. Jätkake seda ja ma luban teile oma täielikku koostööd, kui teil seda kunagi vaja peaks minema.”
Piibel ütleb: „Õnnis [„õnnelik”, NW] on rahvas, kes tunneb püha hõiskamist; nad käivad sinu palge valguses, Jehoova! Sinu nimest rõõmutsevad nad iga päev.” (Laul 89:16, 17) Iga Jehoova tunnistaja teab, et see salm on tõsi. Nende suudest tõuseb Jehoova kiituseks ülemaailmne rõõmuhüüd. Üha rohkem ja rohkem inimesi voolab rahvastest kokku, et koos nendega Jumalat kiita. Miks mitte nendega suhelda ja seda rõõmu isiklikult kogeda?
[Pilt lk 7]
Ida-Euroopa Jehoova tunnistajad rõõmustavad neile saabunud võimaluse üle saada ja uurida omakeelseid „Vahitorne”