Miks Réunionil on nii palju kuningriigisaale
MADAGASKARIST ligikaudu 650 kilomeetrit ida poole tõuseb India ookeani avarustest äkitselt esile Réunioni saar. Ehkki saar on ainult 60 kilomeetrit pikk ja 50 kilomeetrit lai, on ta tuntud oma vulkaanide tippude ja perioodiliste tulepursete poolest. Kõrgeim tipp, 3069 meetrit üle merepinna, on kustunud vulkaan Piton des Neiges (Lumetipp). Saare kaguosas nimetatakse 2625 meetri kõrgust aktiivselt tegutsevat vulkaani sobivalt Piton de la Fournaise (Sulatusahju tipp). Milline suurejooneline vaatepilt avaneb, kui see öösel purskab! Paljud siksakilised teed, mis järskudel nõlvadel tõusevad või langevad, pakuvad hinge kinni panevat vaatepilti sellest, mida kutsutakse Réunioni kohutavaks iluks.
Miks nii palju kuningriigisaale?
Aga Réunioni tõeline ilu väljendub selles, kuidas paljud saare elanikud vastavad ’heale sõnumile kuningriigist’, mida Jehoova tunnistajad kuulutavad. (Matteuse 24:14, NW) Nende kuulutustöö algas 1960. aastal, mil Prantsusmaalt saabus kaks täisaegset teenijat. Nüüd, 30 aastat hiljem, on 1665 tunnistajat hõivatud kuningriigisõnumi levitamisega saare 582000 elanikule — ühe tunnistaja kohta tuleb 350 saare elanikku.
Selline kasv on nõudnud sobivate koosolekukohtade ehitamist, et tunnistajad võiksid läbi viia oma kummardamist ja vaimset haridustööd. (Heebrealastele 10:24, 25) Réunioni 19 kogudusest on ehitanud endile kuningriigisaali juba 13 kogudust. Selle kandi sagedaste tormide pärast on need tugevad kiviehitised, mille ehitamine nõuab märkimisväärselt aega — ja kulu. Kuidas on võimalik ehitada selliseid saale, kui enamikul saare tunnistajatest on keskmised palgad ning toita suured pered? Piibli sõnadega on vastus: ’Jehoova käsi pole lühike.’ — Jesaja 59:1.
Takistuste ületamine
Vaatleme näiteks, kuidas Jehoova ajendas inimeste südameid kaasa aitama kuningriigisaali ehitusel väikeses Saint-Louisi linnas Réunioni edelaosas. Kui projektid kinnitati, rääkis üks noor tunnistaja oma müürseppade klassi õpetajale, et kuningriigisaal kavatsetakse ehitada vabatahtliku tööjõuga. Õpetaja mitte ainult ei pakkunud enda abi, vaid tõi kogu klassi ehitusplatsile appi vundamendi kraavi kaevama. Hiljem annetas ta vundamendi jaoks vajamineva terase.
Kui üldisel puhkepäeval tuli kokku üle saja vabatahtliku, et betoneerida 200 ruutmeetri suurune pind, leidsid nad oma üllatuseks, et linn oli sulgenud veevarustussüsteemi. Kuidas saavad nad teha betooni ilma veeta? Üks töölistest, kes tundis tuletõrjeülemat, otsustas, et ta selgitab ebameeldivat olukorda sellele lahkele mehele. Natukese aja pärast jõudis platsile tuletõrjeauto. Veokis oli töö tarvis piisavalt vett ning tuletõrjeosakond lubas, et auto jäi sinna kogu päevaks! Mõistagi olid kõik vabatahtlikud ajendatud olema kogu südamega selles töös.
Jehoova abi oli ilmne ka teiste takistuste ületamisel. Näiteks sai ühel ehitusjärgul valmis lagi 22 spetsiaalse valgusti jaoks, mis olid tellitud kaheksa kuud varem. Kuid kompanii teatas vendadele, et nende soovitud mudelit enam ei toodeta. Mida teha? Kas tuleks kogu kujundus ja lagi muuta? Ei, sest just parajal ajal kuulsid vennad kohalikust ettevõtjast, kellel olid samasugused lambid projekti jaoks, mis jäi teostamata.
„Kui palju sul neid on?” küsiti ta käest.
„Umbes 25,” vastas ta.
Viivitamata lambid osteti ja paigaldati.
Töö edenedes avaldas kena ehitis sügavat muljet inimesele, kes just oli hakanud Jehoova tunnistajatega Piiblit uurima.
„Öelge mulle,” palus ta, „kas on teil veel midagi vaja?”
„Jah,” vastas üks vend. „Meil on vaja helivõimendusseadmeid.”
Seepeale võttis uus huvitatu kohe välja oma tšekiraamatu ja annetas peaaegu piisavalt raha täiesti uue helivõimendussüsteemi muretsemiseks. Taolised annetused koos heldekäelise laenuga Vahitorni Ühingu peabüroolt Ühendriikidest aitasid kogudusel selle kena kuningriigisaali valmis ehitada.
Kõige selle krooniks oli Saint-Louisi kogudus rõõmus, kui saabus vend Carey W. Barber, Jehoova tunnistajate Juhtiva Kogu liige, kes pühitses kuningriigisaali 1988. aasta detsembris. Vend Barber pidi vastavalt plaanile saabuma Ühingu peakorterist New Yorgist Brooklynist lähedal asuvale Mauritiuse saarele, pühitsemaks seal uusi harubüroo ehitisi. Kui Saint-Louisi vennad sellest kuulsid, korjasid nad vaid kolme nädalaga piisavalt raha, et maksta kinni tema ja ühe Mauritiuse harukomitee liikme lennupileti kulud Mauritiusest Réunionile. Seejärel toimunud kasvu tõttu tuli Saint-Louisi kogudusel kaheks jaguneda. Nüüd kasutavad uut kuningriigisaali kaks kogudust.
Au kuulub Jehoovale
Mida öelda teiste Réunioni koguduste kohta? Kuna Kuningriigi kuulutustööle hästi vastatakse, on koosolekutel viibijate hulk kuningriigisaalides saarel olevate tunnistajate arvuga võrreldes 150 kuni 200 protsenti. Niisiis on selge, miks Réunionil vajatakse nii palju kuningriigisaale. Tegelikult on pärast Saint-Louisi saali ehitatud veel kolm saali ja seega on saare 19 koguduse kohta 13 saali.
Kõige selle eest kuulub au Jehoovale, kes ennustas: „Kõige pisemast saab tuhatkond ja kõige väetimast vägev rahvas! Mina, Jehoova, tõttan sellega määratud ajal!” (Jesaja 60:22) Nagu maa teistes osades, nii on läinud see prohvetiennustus täide ka sel ilusal saarel.