Uudiste sügavam mõistmine
Omakasupüüdlik motiiv
Peatselt 1933. aasta võimuletuleku järel tegi Adolf Hitler konkordaadi katoliku kirikuga. See konkordaat andis Hitlerile vetoõiguse Saksa katoliku piiskoppide ametissenimetamise üle ning selle eest sai kirik teatud eesõigusi. Aga kes kahest osapoolest rohkem kasu sai? Uus Prantsuse katoliku entsüklopeedia annab sellele otsese vastuse.
„Paavst Pius XI ise . . . pidas möödapääsmatuks kindlustada Saksa kiriku kaitse konkordaadiga. Selleks peeti läbirääkimisi aprillist juunini 1933. Kuigi see konkordaat soosis formaalselt katoliku kirikut, oli see tegelikult edu Hitlerile, sest see tunnustas tema režiimi. Pealegi, kuna Hilter rikkus seda korduvalt, süüdistati paavsti, et ta oli rumala kokkuleppega rahustanud katoliiklaste südametunnistust ja teinud piiskopid tegutsemisvõimetuks.”
Tänapäeval kritiseeritakse katoliku kirikut avalikult eriti Prantsusmaal ja Saksamaal tema hierarhia kompromisside pärast natsirežiimiga. Selliseid probleeme tekib, kui kirikujuhid ei rakenda Jeesus Kristuse sõnu ja eeskuju, kes ütles oma tõelistest järelkäijatest: „Nad ei ole maailma osa, nii nagu minagi ei ole maailma osa.” (Johannese 17:16, NW) Selliste kompromissidega on kirikujuhid tõesti poliitiliste elementide ees lipitsenud, aga mida on see teinud nende suhtele Jumalaga? Kaaskristlastele kirjutades hoiatas Jeesuse jünger Jakoobus: „Maailma sõprus on vaen Jumala vastu.” — Jakoobuse 4:4.
Loteriil kaotajad
Loteriil võitmise võimalus on üks 14 miljonist. Siiski mängivad miljonid inimesed korrapäraselt riigi poolt toetatud loteriidel, teatab Kanada ajaleht The Globe and Mail. Uurimused näitavad, et loteriisse ei tõmba muu kui peavõidu lootus ja tihti lisab huvi reklaam, mis keskendub „võidule ja sellele riskile, kui pilet jääks ostmata”. Kuna loterii eesmärk on saada kasumit ja lasta võita vaid vähestel, teevad korraldajad iga päev reklaami, „lootuses, et ostmine saab harjumuseks”.
Kas see õnnestub? Jah! Teatades ajakirjas American Health hasartmängude kasvavast levist alaealiste hulgas, mainib dr. Durand Jacobs loteriid kui nende juhatajat hasartmängude juurde, sest „need on odavad, neis on kerge osaleda ja neid peetakse üldiselt heaks”. Ta lisab: „Loterii on meelitus, mis viib alaealised teiste tõsiste hasartmängudeni.” Üks Kanada orjastavate hasartmängude asjatundja ütleb: „Igaüks, kes üritab sulle selgitada, et loterii ei ole hasartmäng, mängib lolli või on seda. . . . Me kulutame sadu miljoneid dollareid loteriile lootuses midagi võita. See on hasartmäng.”
Loteriid soodustavad rahaarmastust. Connecticuti Orjastavate Hasartmängude Nõukogu president, dr. Marvin Steinberg tegi kindlaks, et alaealised hasartmängijad kasutasid oma mänguharjumuste toetamiseks oma söögiraha, varastatud raha ja isegi poodidest varastatud kaupa. Tõesti on õiged apostel Pauluse sõnad: „Rahaahnus on kõigi kurjade asjade juur; raha ihaldades on mitmed . . . iseendile valmistanud palju torkavat valu.” — 1. Timoteosele 6:9, 10.