6 REBEKA
Neiu, kes ei peljanud elumuutusi
VIDEVIK oli laskumas üle maa, kui Rebeka astus, veeanum õlal, kaevu poole. Selles polnud midagi erilist, käis ta ju igal õhtul perele vett toomas. Seekord aga märkas ta kaevu juures võõraid koos kaamelitega. Laskmata end neist häirida, läks ta kaevule ja hakkas vett ammutama.
Ta oli just oma raske kandami õlale vinnanud ja sammud kodu poole seadnud, kui võõraste hulgast jooksis tema juurde üks eakas mees ja ütles: „Palun anna mulle oma anumast sõõm vett.” Rebeka oli varmalt valmis võõrast aitama. „Joo, mu isand,” ütles ta, ning tõstnud anuma õlalt, lasi mehel janu kustutada.
Kuid ta tegi veel enamatki. Ta ammutas vett ka teeliste kümnele kaamelile. Mees jälgis hämmastunult, kuidas see kaunis neiu üha uuesti ja uuesti kaevule jooksis ja veeküna täitis, kuni kõik kaamelid olid joonud. Seejärel küsis ta neiult, kelle tütar ta on ja kas nad saaksid tema pere juures öömaja. Rebeka ei kõhelnud osutada külalislahkust. Ta ütles, et ööbimispaik on olemas ja et leidub ka küllalt sööta kaamelitele.
Neiu ei teadnud siis veel, et mängus on Jehoova käsi. Nimelt oli see eakas mees Aabrahami usaldusväärne sulane, tõenäoliselt Elieser. Kuna Aabrahamile oli väga tähtis, et tema poeg ja pärija Iisak abielluks Jehoova teenijaga, oli ta mõne nädala eest saatnud Elieseri sadade kilomeetrite taha oma sugulaste juurde, et ta sealt Iisakile naise võtaks. Elieser oli palunud sellele ettevõtmisele Jehoova õnnistust. Tema palve oli konkreetne: neiu, kes on isanda pojale see õige, andku talle juua ja ammutagu vett ka tema kaamelitele. Rebeka oli täpipealt nii teinud.
Rebeka abivalmidus oli seda tähelepanuväärsem, et tegu oli meestega, keda ta polnud kunagi varem kohanud. Tõsi, ajad olid siis hoopis teised kui praegu, mil paljud inimesed on „metsikud, hea põlgajad”. (2. Tim. 3:1, 3.) Kuid isegi tolle aja kohta tegi Rebeka võõraste heaks rohkem, kui ühelt neiult võinuks oodata. Ta oli ilmselgelt südikas noor naine ja seda kinnitasid ka järgnevad sündmused.
Rebeka sai peagi teada, miks olid mehed nii kaugelt sinnakanti tulnud. Kui tema isa Betuel ja vend Laaban külalised sisse kutsusid ja neile süüa pakkusid, ei nõustunud Elieser sööma enne, kui oli oma loo ära rääkinud. Ta jutustas üksikasjalikult, kuidas Jehoova oli tema palvele vastanud ja ta Rebekaga kokku juhatanud. Seepeale ütlesid Laaban ja Betuel: „See asi on Jehoovalt.”
Noor naine mõistab, et Jumala tahe on, et ta rändaks kodust kaugele ja abielluks võhivõõra mehega. Mida ta otsustab teha?
Aabraham oli möönnud, et naine, kelle Elieser Iisakile välja valib, ei pruugi tahta koos temaga Kaananisse tulla. Seega näib, et Rebekal oli õigus otsustada, kas ta läheb Elieseriga kaasa või mitte. Järgmisel hommikul, kui Elieser soovis võimalikult ruttu koos Rebekaga tagasiteele asuda, küsisid pereliikmed Rebeka käest, kas ta tahab temaga kaasa minna. Neiu vastas lihtsalt: „Tahan küll.” Ta oli valmis kodust ja lähedastest kaugele reisima, teadmata, kas ta neid üldse enam näeb. Ta mõistis, mida Jehoova temalt ootab, ja sai aru, et tal pole midagi karta.
Pärast nädalatepikkust rännakut kõrbelaevade seljas jõudis reisisalk viimaks Kaananisse Aabrahami laagrisse. Hakkas juba hämarduma. Äkitselt silmas Rebeka väljal üht meest, kes paistis olevat mõttes. Kui Rebekale öeldi, et see on tema tulevane abikaasa Iisak, kattis ta end allaheitlikkuse märgiks looriga. Iisak oli tollal 40-aastane. Ta oli hell ja südamlik mees. Tema ema Saara surmast oli möödas juba kolm aastat, kuid ta leinas teda ikka veel. Kas Rebekast saab Iisakile armastav naine, kes teda kui perepead kõigest hingest toetab ning aitab tal Jehoova tahet täita? Iisak ei pidanud Rebekas pettuma. Ta hakkas teda armastama ja leidis oma ema kaotuse järel lohutust.
Piibliviited
Aruteluks
Millest on näha, et Rebeka oli julge ja usaldas Jehoovat?
Uurimiseks
1. Kuidas Iisaki sünd Elieserit mõjutas, kuid millest on näha, et see ei tekitanud Elieseri ja Aabrahami vahel paksu verd? (1. Moos. 15:2–4; 24:12; w97 1/1, lk 30, lõik 2.)
2. Miks tahtis Aabraham, et Iisaki mõrsja tuleks elama Kaananimaale, mitte et Iisak läheks elama mõrsja kodulinna? (w97 1/1, lk 30, lõik 3.)
3. Elieser andis Rebekale ja ta perele kalleid kingitusi. Milline tähendus sellel oli? (it, „Rebeka”, lõik 4.)
4. Milline võis välja näha Rebeka reis Haaranist Iisaki juurde Negevimaale? (wp16.3, lk 15, lõik 1.) A
www.LifeintheHolyLand.com
Pilt A: Negevis elas kunagi palju inimesi ning seal olid suured rohumaad, kus Aabraham hoidis oma arvukaid kariloomi
Leia praktiline väärtus
Mida võib õppida Aabrahamilt, Rebekalt ja Iisakilt abikaasa valimise kohta? (1. Moos. 24:2, 3; 27:46–28:1.)
Rebeka oli töökas, külalislahke ja lugupidav. Kuidas saavad õed temast eeskuju võtta? B
Pilt B
Kuidas saad sina Rebekat julguses eeskujuks võtta?
Näe suurt pilti
Mida õpetab see lugu mulle Jehoova kohta?
Kuidas on see lugu seotud Jehoova eesmärkidega?
Mida ma tahaksin Rebekalt uues maailmas küsida?
Vaata lisa
Loe, kuidas Rebeka usaldas abikaasa ja emana julgelt Jehoovat.
Mida võivad lapsed Rebekalt õppida?