3. osa
Kõrgema tarkuse ainulaadne allikas
1, 2. Miks me peaksime uurima Piiblit?
1 Kas on Piibel seda kõrgemat tarkust sisaldav raamat? Kas Piibel saab anda meile tõepäraseid vastuseid elu eesmärgiga seotud tähtsatele küsimustele?
2 Piibel väärib kindlasti uurimist. Üks põhjus seisneb selles, et see on kõige tavatum raamat, mis kunagi on koostatud; see erineb täielikult kõigist teistest raamatutest. Mõtle järgnevatele tõsiasjadele.
Vanim, kõige laialdasemalt levitatud raamat
3, 4. Kui vana on Piibel?
3 Piibel on vanim raamat, mis kunagi on kirjutatud; mõningad selle osad seati kokku umbes 3500 aastat tagasi. See on mitmeid sajandeid vanem kui ükskõik milline teine raamat, mida pühaks peetakse. Esimene 66 raamatust, mis selles on, kirjutati umbes tuhat aastat enne Buddhat ja Confuciust ning umbes kaks tuhat aastat enne Muhamedi.
4 Piiblis kirjapandud ajalugu läheb tagasi inimpere algusaega ja selgitab, kuidas me siia maa peale olemasollu tulime. See viib meid tagasi isegi aega, mil inimesi ei olnud veel loodud, ja esitab fakte maa moodustamise kohta.
5. Kui palju on olemas Piibli iidseid käsikirju, võrreldes iidsete ilmalike kirjutistega?
5 Teistest religioossetest ja ka mittereligioossetest raamatutest on alles vaid üksikuid vanu käsikirju. Käsitsikirjutatud heebrea- või kreekakeelseid Piibleid või selle osi on umbes 11000 ja mõned neist on pärit originaali kirjutamisele lähedasest ajast. Need on säilinud, kuigi Piibli vastu on olnud kõige tugevamaid rünnakukatseid, mida üldse ette võib kujutada.
6. Kui laialdaselt on Piiblit levitatud?
6 Ka on Piibel ajaloos silmanähtavalt kõige laialdasemalt levitatud raamat. On levitatud umbes kolm miljardit Piiblit või selle osa ligikaudu kahes tuhandes keeles. Öeldakse, et 98 protsendil inimperest on võimalik Piiblit oma emakeeles lugeda. Mitte ükski teine raamat ei jõua taolisele levikule ligilähedalegi.
7. Mida võib öelda Piibli täpsuse kohta?
7 Lisaks ei saa Piibli täpsust võrrelda mitte ühegi teise iidse raamatu täpsusega. Teadlased, ajaloolased, arheoloogid, geograafid, keeleeksperdid ja teised tunnistavad pidevalt Piibli ülestähendusi õigeks.
Teaduslik täpsus
8. Kui täpne on Piibel teadusküsimustes?
8 Näiteks kuigi Piiblit ei pandud kirja teadusliku käsiraamatuna, on ta kooskõlas tõsiteadusega, kui ta käsitleb teaduslikke küsimusi. Kuid teised pühaks peetud iidsed raamatud sisaldavad teadusmüüte, ebatäpsusi ja otseseid valesid. Pane paljude näidete hulgast tähele vaid nelja näidet Piibli teadusliku täpsuse kohta:
9, 10. Mida ütles Piibel Maa toetumise kohta, selle asemel et peegeldada omaaja ebateaduslikke vaateid?
9 Kuidas Maa maailmaruumis püsib. Vanal ajal, kui Piiblit kirjutati, teoretiseeriti rohkesti selle üle, kuidas Maa maailmaruumis püsib. Mõned uskusid, et Maa toetub neljale elevandile, kes seisavad suure merikilpkonna seljas. Aristoteles, neljandal sajandil e.m.a. elanud kreeka filosoof ja teadlane, õpetas, et Maa ei saa mingil juhul tühjas maailmaruumis rippuda. Ta õpetas, et selle asemel kinnituvad taevakehad tahke läbipaistva kera välispinna külge, kusjuures iga kera on omakorda kera sees. Oletati, et kõige sisemise kera küljes on Maa ja kõige välimisele kerale kinnituvad tähed.
10 Ent selle asemel et peegeldada Piibli kirjutamise ajal valitsenud fantaasiaküllaseid, ebateaduslikke vaateid, teatab see raamat (umbes aastal 1473 e.m.a.) lihtsalt: „[Jumal] riputab maa eimillegi kohale!” (Iiob 26:7) Siin kasutatud algne heebrea sõna „eimiski” tähendab „mitte mingi asi”, ja see on ainus kord, mil see Piiblis esineb. Õpetlased tunnustavad seda ettekujutust Maast, mida ümbritseb tühi maailmaruum, kui oma aja kohta tähelepanuväärset nägemust. Teatmeteos Theological Wordbook of the Old Testament ütleb: „Iiob 26:7 kujutab tol ajal tuntud maailma tabavalt maailmaruumis hõljumas, jõudes seega ette tulevastest teaduslikest avastustest.”
11, 12. Millal hakkasid inimesed mõistma Iiob 26:7 tõde?
11 Piibli täpne teadaanne avaldati umbes 1100 aastat enne Aristotelest. Ometi õpetati Aristotelese maailmavaadet kui fakti veel 2000 aastat pärast ta surma! Lõpuks avaldas sir Isaac Newton aastal 1687 m.a.j. oma uurimistulemused, et maakera püsib maailmaruumis vastastikuse külgetõmbe ehk gravitatsiooni tõttu teiste taevakehade suhtes. Kuid see oli peaaegu 3200 aastat pärast seda, kui Piibel oli teatanud elegantses lihtsuses, et Maa ripub „eimillegi kohal”.
12 Jah, peaaegu 3500 aastat tagasi märkis Piibel õigesti, et Maal pole nähtavat tuge; see on tõsiasi, mis on kooskõlas hiljaaegu mõistma hakatud gravitatsiooni- ja liikumisseadustega. Üks õpetlane lausus: „Neil, kes eitavad Pühakirja inspireeritust, pole kerge leida vastust küsimusele, kust teadis Hiiob tõde.”
13. Mida arvasid inimesed palju sajandeid tagasi Maa kuju kohta, aga mis nende arvamust muutis?
13 Maa kuju. Teatmeteos The Encyclopedia Americana ütles: „Vanima tuntud ettekujutuse kohaselt, mis inimestel Maast oli, kujutas see endast lamedat liikumatut platvormi universumi keskmes. . . . Käsitus kerakujulisest Maast võeti laialdaselt vastu alles renessansiajal.” Mõned endisaegsed meresõitjad isegi kartsid, et nad võivad üle lameda Maa ääre purjetada. Kuid hilisem kompassi kasutuselevõtt ja muud edusammud võimaldasid pikemaid merereise ette võtta. Ühe teise entsüklopeedia selgituse kohaselt need „avastusretked näitasid, et maa on ümmargune, mitte lame, nagu enamik inimesi oli uskunud”.
14. Kuidas ja millal kirjeldas Piibel Maa kuju?
14 Ometi ütles Piibel ammu enne taolisi merereise, umbes 2700 aastat tagasi: „See on tema, kes istub maasõõri kohal.” (Jesaja 40:22) Siin „sõõriks” tõlgitud heebrea sõna võib tähendada ka „kera”, nagu mitmed viiteteosed märgivad. Sellest lähtudes ütlevad teised piiblitõlked „maakera” (Douay Version) ja „ümmargune maa”. — Moffatt.
15. Miks ei mõjutanud Piiblit Maaga seotud ebateaduslikud vaated?
15 Niisiis ei mõjutanud Piiblit tol ajal valitsenud ebateaduslikud vaated Maa alustoe ja selle kuju kohta. Põhjus on lihtne: Piibli Autor on universumi Autor. Tema lõi Maa, seega peaks ta teadma, mille küljes see ripub ja mis kujuga see on. Järelikult hoolitses ta Piiblit inspireerides selle eest, et sellesse ei viidaks sisse ebateaduslikke vaateid, ükskõik kui tõsiselt teised tolleaegsed inimesed nendesse ka uskuda võisid.
16. Kuidas on elusolendite koostis kooskõlas Piiblis öelduga?
16 Elusolendite ülesehitus. „Jehoova Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast,” teatab 1. Moosese 2:7. Teatmeteos The World Book Encyclopedia ütleb: „Kõik elusolendite koostisse kuuluvad keemilised elemendid on olemas ka elutus aines.” Niisiis võib kõiki elusorganismide, kaasa arvatud inimese koostisse kuuluvaid põhikemikaale leida ka maapõues endas. See on kooskõlas Piibli teatega, mis näitab ära, millist materjali Jumal inimeste ja muude elusolendite loomisel kasutas.
17. Mis on tõde elusolendite tekkimise kohta?
17 „Nende liikide järgi.” Piiblis öeldakse, et Jumal lõi esimese inimpaari ja et neist põlvnevad kõik teised inimesed. (1. Moosese 1:26—28; 3:20) Ta ütleb, et samuti oli lugu teiste elusolenditega, nagu näiteks kalade, lindude ja imetajatega, kes tulid esile „nende liikide järgi”. (1. Moosese 1:11, 12, 21, 24, 25) Just seda on teadlased leidnud looduses toimuvatki: iga elusolend põlvneb sama liiki vanemast. Ei ole olemas ühtki erandit. Seoses sellega täheldab füüsik Raymo: „Elu tekitab elu; see toimub pidevalt igas rakus. Kuidas aga võis elutu tekitada elu? Bioloogias on see üks tõsisemaid vastamata küsimusi, ja siiani ei suuda bioloogid peale pööraste oletuste midagi välja pakkuda. Kuidagimoodi õnnestus elutul ainel end elusaineks organiseerida. . . . Lõppude lõpuks on ehk 1. Moosese raamatu autoril õigus.”
Ajalooline täpsus
18. Mida ütleb üks jurist Piibli ajaloolise täpsuse kohta?
18 Võrreldes kõigi olemasolevate raamatutega, sisaldab Piibel kõige täpsemat muistset ajalugu. Raamat A Lawyer Examines the Bible (Jurist uurib Piiblit) rõhutab selle ajaloolist täpsust nõnda: „Kui rüütlilood, legendid ja valetunnistused asetavad neis toodud sündmused hoolikalt kuskile kaugesse paika ja mingisse ebamäärasesse aega, rikkudes seega esmatähtsaid reegleid, mida meie, juristid, seoses hea kohtutoiminguga õpime: et ’avaldus peab ära tooma aja ja koha’, annavad piiblilood neis toodud sündmuste ülitäpse aja ja koha.”
19. Kuidas kommenteerib üks allikas Piibli ajaloolisi üksikasju?
19 Üks Piibli sõnaraamat kommenteerib: „[Apostlite tegude kirjutaja] asetab oma jutustuse omaaegse ajaloo raamidesse; ta leheküljed on täis viiteid linna võimukandjatele, maavalitsejatele, asekuningatele ja teistele sarnastele võimumeestele, ning korduvalt tuleb ilmsiks, et need viited osutuvad seoses küsimuse all oleva aja ja kohaga täpselt õigeks.” — The New Bible Dictionary.
20, 21. Mida ütleb üks piibliõpetlane Piibli ajaloo kohta?
20 S. Austin Allibone kirjutab teoses The Union Bible Companion: „Sir Isaac Newton . . . oli ka väljapaistev muistsete kirjutiste kriitik ja uuris väga hoolikalt Pühakirja. Milline oli tema lõppotsus selles asjas? Ta ütleb: ’Uues Testamendis leian ma rohkem kindlaid märke selle usaldatavuse kohta kui ükskõik millises profaanses [ilmalikus] ajaloos.’ Dr. Johnson ütleb, et meil on rohkem tõendeid selle kohta, et Jeesus Kristus suri Kolgatal, nagu evangeeliumides teatatakse, kui selle kohta, et Julius Caesar suri Kapitooliumil. Neid tõendeid on meil tõepoolest palju rohkem.”
21 Sama allikas lisab: „Küsige kelleltki, kes väidab end kahtlevat evangeeliumide ajaloo tõepärasuses, mis alust on tal uskuda, et Caesar suri Kapitooliumil või et aastal 800 kroonis paavst Leo III keiser Karl Suure Lääneriigi keisriks? . . . Kust sa tead, et selline mees nagu [Inglismaa] Charles I üldse elas ja et tal pea maha raiuti ning et Oliver Cromwell sai tema asemel valitsejaks? . . . Et sir Isaac Newtonit peetakse gravitatsiooniseaduse avastajaks . . . Me usume igat väidet, mis nende meeste kohta äsja esitati, ja seda seepärast, et meil on nende tõepärasuse kohta ajaloolisi tõendeid. . . . Kui keegi peale taoliste tõendite esiletoomist ikka veel keeldub neid uskumast, hülgame ta kui rumalalt põikpäise ja lootusetult võhikliku inimese.”
22. Miks keelduvad mõned tunnustamast Piibli usaldatavust?
22 Seejärel see allikas lõpetab: „Mida me siis võime öelda nende kohta, kes Pühakirja usaldatavuse kohta praegu esiletoodud tõendite rohkusest hoolimata väidavad, et neid see ei veena? . . . Meil on kindel põhjus järeldada, et viga on nende südames, mitte nende peas — et nad ei taha uskuda seda, mis alandab nende uhkust ja sunnib neid teistsugust elu elama.”
Sisemine harmoonia ja avameelsus
23, 24. Miks on Piibli sisemine harmoonia nii ebatavaline?
23 Kujutle, et üht raamatut hakati kirjutama Rooma impeeriumi ajal, kirjutati edasi kogu keskaja jooksul ja selle kirjutamine lõpetati sel 20. sajandil, kusjuures osales arvukalt kirjutajaid. Millist tulemust sa loodaksid, kui kirjutajad oleksid nii erinevatelt elualadelt, nagu sõjamehed, kuningad, preestrid, kalamehed, karjased ja arstid? Kas sa loodaksid, et see raamat on harmooniline ja järjekindel? „Vaevalt küll!” võid ehk öelda. Kuid Piibel kirjutati taolistes oludes. Ometi on see tervikuna harmooniline nii üldmõistetes kui ka pisidetailides.
24 Piibel kujutab endast 66 raamatu kogumit, mida kirjutasid umbes 40 inimest ligikaudu 1600 aastase perioodi jooksul alates aastast 1513 e.m.a. ja lõpetades aastaga 98 m.a.j. Kirjutajad olid erinevatelt elualadelt ja paljudel polnud teistega mingit kontakti. Ometi oli tagajärjeks raamat, mida läbib keskne, järjekindel teema, otsekui oleks üks mõistus selle valmis kirjutanud. Vastupidiselt mõnede tõekspidamisele ei ole Piibel Lääne tsivilisatsiooni toode, vaid selle kirjutasid idamaalased.
25. Millist piiblikirjutajate väidet toetab Piibli ausus ja avameelsus?
25 Samal ajal kui enamik muistseid kirjamehi kirjutas vaid oma edust ja voorustest, möönsid Piibli kirjutajad avameelselt endi vigu, samuti oma kuningate ja juhtide eksimusi. Moosese eksimused on kirjas 4. Moosese 20:1—13 ja 5. Moosese 32:50—52, kusjuures ta ise kirjutas need raamatud. Joona 1:1—3 ja 4:1 loetletakse Joona eksimusi, ja ka tema pani need ise kirja. Matteuse 17:18—20; 18:1—6; 20:20—28 ja Mt 26:56 on kirjas halvad omadused, mida ilmutasid Jeesuse jüngrid. Niisiis kinnitab piiblikirjutajate ausus ja avameelsus nende väidet, et nad on Jumalast inspireeritud.
Piibli kõige väljapaistvam joon
26, 27. Miks on Piibel teaduslikes ja muudes küsimustes nii täpne?
26 Piibel ise näitab, miks ta on teaduslikes, ajaloolistes ja muudes küsimustes nii täpne ning miks ta on nii harmooniline ja aus. Ta näitab, et Kõrgeim Olevus, kõikväeline Jumal, Looja, kes pani alguse universumile, on Piibli Autor. Ta kasutas inimestest piiblikirjutajaid lihtsalt oma sulemeestena, andes neile oma võimsa tegeva jõu kaudu tõuke selle kirjapanemiseks, milleks ta neid inspireeris.
27 Piiblis teatab apostel Paulus: „Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täielik ja kõigele heale tööle valmistunud.” Lisaks ütles apostel Paulus: „Teie, kuuldes meilt Jumala sõna, ei võtnud seda vastu mitte inimeste sõnana, vaid sellena, mida see tõesti on, Jumala sõnana.” — 2. Timoteosele 3:16, 17; 1. Tessalooniklastele 2:13.
28. Kust on Piibel niisiis pärit?
28 Niisiis on Piibel pärit ühe Autori — Jumala — mõistusest. Ja oma aukartustäratava väe tõttu ei valmistanud talle raskusi kindlustada, et kirjapandu terviklikult meie päevini säiliks. Selle kohta ütles Piibli käsikirjade väljapaistev autoriteet sir Frederic Kenyon 1940. aastal: „Viimne alus mõningaks kahtluseks, kas Piibel on meile säilinud oluliselt sellisena, nagu see oli kirjutatud, on nüüd kõrvaldatud.”
29. Kuidas võiks Jumala võimet ühendusse astuda illustreerida?
29 Inimesed on suutelised läkitama maale raadio- ja telesignaale tuhandete kilomeetrite kauguselt kosmosest, isegi Kuult. Kosmoseraketid on saatnud maale füüsikalist informatsiooni ja pilte planeetidest, mis on sadade miljonite kilomeetrite kaugusel. Kindlasti võis inimese Looja, kes on raadiolainete Looja, teha vähemalt sedasama. Tal oli tõepoolest kerge kasutada oma kõikväelist jõudu sõnade ja piltide ülekandmiseks nende inimeste mõistusesse, keda ta Piibli kirjapanekuks välja valis.
30. Kas Jumal soovib, et inimesed jõuaksid selgusele, mis on tema eesmärk nende suhtes?
30 Lisaks on maaga ja eluga sellel seotud palju asju, mis annavad tunnistust Jumala huvist inimkonna vastu. Seetõttu on mõistetav, et ta sooviks aidata inimestel selgusele jõuda, kes ta on ja mis on ta eesmärk nende suhtes, väljendades kõike seda selgelt ühes raamatus — püsidokumendis.
31. Miks on kirja pandud inspireeritud sõnum kaugelt üle suusõnal edasiantavast informatsioonist?
31 Mõtle ka sellele, milline üleolek on raamatul, mille autor on Jumal, võrreldes inimeste poolt edasiantava suusõnalise informatsiooniga. Suusõna peale ei saaks loota, sest inimesed sõnastaksid sõnumi ümber, ja aja möödudes selle tähendus moonduks. Nad toetuksid suusõnal edasiantud informatsioonile omaenda seisukohast lähtudes. Kuid on palju tõenäolisem, et Jumalast inspireeritud, püsivalt kirjapandud ülestähendus ei sisalda vigu. Raamatut saab ka paljundada ja tõlkida, nii et inimesed, kes loevad eri keeles, võivad sellest kasu saada. Kas pole siis arukas, et meie Looja kasutas informatsiooni edasiandmiseks taolisi vahendeid? See on tõepoolest enam kui arukas, sest Looja ütleb, et just nõnda ta tegi.
Täitunud prohvetiennustused
32—34. Mida sellist leidub Piiblis, mida pole üheski teises raamatus?
32 Lisaks on Piiblil ainulaadselt väljapaistev Jumalast inspireerituse tundemärk: selles raamatus on prohvetiennustused, mis on läinud ja lähevad eksimatult täide.
33 Näiteks muistse Tüürose hävitamine, Babüloni langemine, Jeruusalemma uuesti ülesehitamine, Meeda-Pärsia ning Kreeka kuningate tõus ja langus olid Piiblis silmapaistvate üksikasjadeni ette kuulutatud. Need prohvetiennustused olid nii täpsed, et mõned kriitikud püüdsid — kuigi asjatult — öelda, et need pandi kirja pärast sündmuste asetleidmist. — Jesaja 13:17—19; 44:27—45:1; Hesekiel 26:3—6; Taaniel 8:1—7, 20—22.
34 Jeesuse antud prohvetiennustused Jeruusalemma hävingu kohta aastal 70 m.a.j. läksid täpselt täide. (Luuka 19:41—44; 21:20, 21) Ja Jeesuse ning apostel Pauluse antud prohvetiennustused „viimsete päevade” kohta on üksikasjalikult täitumas otse meie päevil. — 2. Timoteosele 3:1—5, 13; Matteuse 24; Markuse 13; Luuka 21.
35. Miks võivad Piibli prohvetiennustused vaid Loojalt pärit olla?
35 Mitte ükski inimmõistus, ükskõik kui intelligentne see ka poleks, ei võiks nii täpselt tulevikusündmusi ennustada. Seda suudaks teha vaid kõikvõimsa ja kõiketeadja universumi Looja mõistus, nagu me loeme 2. Peetruse 1:20, 21: „Ükski prohvetikuulutus Kirjas ei ole omavolilise seletuse jaoks. Sest inimese tahtel ei ole iialgi ühtki prohveti kuulutust esile toodud, vaid Pühast Vaimust kantuina on inimesed rääkinud, saades seda Jumala käest.”
See annab vastuse
36. Mida räägib meile Piibel?
36 Niisiis annab Piibel mitmel viisil tunnistust, et ta on Kõrgeima Olevuse poolt inspireeritud Sõna. Seepärast räägib ta meile, miks inimesed on maa peal; miks on nii palju kannatusi; milline on meie tulevik ja kuidas tingimused paranema hakkavad. Ta näitab meile, et on olemas kõrgeim Jumal, kes lõi inimesed ja selle maa kindla eesmärgiga, ja et tema eesmärk täitub. (Jesaja 14:24) Ka näitab Piibel meile, milline on õige religioon ja kuidas me võime seda leida. Seega on see ainuke kõrgema tarkuse allikas, mis võib rääkida meile tõtt kõigi tähtsate eluküsimuste kohta. — Laul 146:3; Õpetussõnad 3:5; Jesaja 2:2—4.
37. Mida peaks seoses ristiusumaailmaga küsima?
37 Kuna Piibli usaldatavuse ja tõepärasuse kohta on nii rikkalikult tõendeid, kas siis kõik, kes ütlevad, et nad võtavad selle vastu, järgivad selle õpetusi? Mõtle näiteks rahvastele, kes väidavad end olevat kristlased, see tähendab, ristiusumaailmale. Neil on olnud palju sajandeid ligipääs Piiblile. Ent kas peegeldavad nende mõtteviis ja teod tõepoolest Jumala kõrgemat tarkust?
[Pildid lk 11]
Sir Isaac Newton uskus, et Maa püsib maailmaruumis gravitatsiooni tõttu teiste taevakehade suhtes
Õpetlased tunnustavad Piibli ettekujutust Maast, mida ümbritseb tühi maailmaruum, kui oma aja kohta tähelepanuväärset nägemust
[Pilt lk 12]
Mõned endisaegsed meresõitjad isegi kartsid, et nad võivad üle lameda Maa ääre purjetada
[Pilt lk 13]
Jeesus Kristuse olemasolu kohta on rohkem tõendeid kui Julius Caesari, keiser Karl Suure, Oliver Cromwelli või paavst Leo III olemasolu kohta
[Pilt lk 15]
Jeesuse antud prohvetiennustuste täitumist Jeruusalemma hävingu kohta aastal 70 m.a.j. kinnitab Tituse võidukaar Roomas