Noored küsivad:

Kuidas tulla toime, kui mu vend või õde on teinud enesetapu?

Kareni elu muutus päevast, mil isa talle selle kurva sõnumi tõi. „Sheilat pole enam,” oli kõik, mis isa öelda suutis. Karen ja isa langesid teineteisele kaela ning kumbki püüdis sellest läbini mõistusevastasest teost selget otsa kätte saada. Kareni õde oli teinud enesetapu.a

KUI noor inimene sureb, pööravad heade kavatsustega lohutajad sageli kogu tähelepanu vanematele. Nad küsivad kadunu õelt-vennalt: „Kuidas isa ja ema hakkama saavad?”, unustades ehk küsida: „Kuidas sina hakkama saad?” Põhjendatult on õe või venna kaotanud noori nimetatud „unustatud leinajateks”.

Uuringud on näidanud, et õe või venna surm on noorele inimesele raske löök. „See tõsine kaotus mõjub negatiivselt laste tervisele, käitumisele, õppeedukusele, enesehinnangule ja üldisele arengule,” kirjutab dr P. Gill White raamatus „Sibling Grief–Healing After the Death of a Sister or Brother”.

Venna või õe surm mõjutab ka neid noori, kes pole enam lapsed. Ülal mainitud Karen oli 22-aastane, kui tema noorem õde Sheila endalt elu võttis. Sellegipoolest tundis ta vahel lausa talumatut kaotusvalu. „Ma ei saa väita, et kannatasin rohkem kui mu vanemad,” lausub ta, „aga ma arvan, et mul oli raskem oma valuga toime tulla.”

Kas oled ka sina nagu Karen pidanud venna või õe surma üle elama? Kui jah, siis tunned võib-olla midagi sarnast nagu laulukirjutaja Taavet, kes kirjutas: „Ma olen küürus ja kõnnin kummargil, ma käin kurvalt kogu päeva!” (Laul 38:7). Mis aitaks sul leinaga toime tulla?

„Kui ma ometi ...”

Venna või õe enesetapp võib tekitada sinus piinavat süütunnet. Sa võid mõelda, et kui sa ometi oleksid midagi teistmoodi teinud, oleks su vend või õde veel elus. Selline mõte võib tunduda põhjendatud. Chris, kes oli 21-aastane, kui tema 18-aastane vend tegi enesetapu, tundis nii. „Ma olin viimane, kes temaga kõneles,” lausub ta, „seepärast mõtlesin, et oleksin pidanud aru saama, et kõik pole korras. Arutlesin, et kui ma ometi oleksin lahkem olnud, oleks ta ehk rääkinud, mis tal südamel on.”

Chrisi meeleheidet süvendas ka tõsiasi, et tema suhted vennaga olid olnud üpris pingelised. „Ta jättis kirja, milles ta ütles, et oleksin võinud olla parem vend,” meenutab Chris sügava hingevaluga. „Kuigi ma tean, et ta polnud päris terve, painab see mõte mind siiamaani.” Sageli suurendab süütunnet selle meenutamine, et enne venna või õe surma sai temaga teravaid sõnu vahetatud. „Paljud, kes venda või õde leinavad, on öelnud, et neid piinab seniajani süütunne kuude- või isegi aastatetaguse tülitsemise pärast,” ütles ajakirjale „Ärgake!” varem tsiteeritud dr White.

Kui sind vaevab süütunne venna või õe enesetapu pärast, mõtle järele: kas saab üks inimene täielikult teise tegusid suunata? Karen sõnab: „Hoida ära seda valu, millest inimene otsis väljapääsu, ja kohutavat viisi, kuidas ta sellele lõpu tegi, ei olnud teise inimese võimuses.”

Mis siis, kui sa ei näi suutvat unustada hoolimatuid või teravaid märkusi, mis sa oma vennale või õele kunagi ütlesid? Piibel võib aidata sul näha asju õiges valguses. Seal öeldakse: „Me kõik eksime palju. Kui keegi kõnes ei eksi, siis ta on täiuslik mees” (Jakoobuse 3:2; Laul 130:3). Mõtlemine neile kordadele, mil sa oma venna või õega enda arvates karmilt rääkisid või käitusid, üksnes võimendab su valu. Valusatest mälestustest hoolimata jääb ikkagi faktiks see, et sina ei põhjustanud oma venna või õe surma.b

Kuidas kaotusvaluga toime tulla

Kaks inimest ei leina kunagi täpselt sama moodi. Mõned valavad pisaraid avalikult ning selles pole midagi väära. Piibel räägib, et Taavet ’nuttis väga suurt nuttu’, kui tema poeg Amnon oli surnud (2. Saamueli 13:36, P 1938–40). Isegi Jeesus nuttis, nähes, millist ahastust tema sõbra Laatsaruse surm kaasa tõi (Johannese 11:33–35).

Seevastu mõned ei leina otsekohe – eriti kui surm on saabunud ootamatult. „Mu emotsioonid otsekui kivistusid,” meenutab Karen. „Olin mõnda aega lihtsalt tegutsemisvõimetu.” Õe või venna enesetapu korral on selline reaktsioon üsna tavaline. „Suitsiid mõjub traumeerivalt,” ütles dr White ajakirjale „Ärgake!”, „ja enne kui inimene suudab kurbust tunda, peab ta traumast üle saama. Mõned professionaalsed hooldajad püüavad omastel pisaraid ja leina esile kutsuda, kui need pole veel selleks valmis. Nad pole veel šokist toibunud.”

Nõuab aega, et venna või õe surmaga leppida, ja see on juhtunu tõsidust arvestades täiesti mõistetav. „Meie perekond on nagu vaas, mis on puruks kukkunud ja kildudest uuesti kokku liimitud,” ütleb Chris. „Nüüd piisab meile juba väiksemast pingest, et liimist lahti minna.” Proovi oma olukorraga toime tulekuks teha järgmist:

◼ Tee nimekiri lohutavatest piiblisalmidest ja loe neid vähemalt kord päevas (Laul 94:19).

◼ Räägi osavõtliku usaldusväärse sõbraga. Oma tunnetest rääkimine võib su koormat tublisti kergendada (Õpetussõnad 17:17).

◼ Mõtiskle Piiblis tõotatud ülestõusmise üle (Johannese 5:28, 29).

Abi võib olla ka sellest, kui paned oma tunded kirja – kas või mõnda aega. Nii võid näha oma kaotusvalu õiges perspektiivis. Miks mitte võtta abiks alltoodud kast.

Pea meeles, et „Jumal on suurem kui meie süda ja teab kõik” (1. Johannese 3:20). Ta teab paremini kui ükski inimene, millised asjaolud viisid su õe või venna meeleheitesse. Ta tunneb ka sind – paremini kui sa ise (Laul 139:1–3). Seega mõistab ta täielikult, mida sa läbi elad. Kui kaotusvalu näib sind enda alla matvat, siis meenuta Laulus 55:23 öeldut: „Heida Jehoova peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!”

Ingliskeelseid artikleid sarjast „Noored küsivad” võib leida veebisaidilt www.watchtower.org/ype

[Allmärkused]

MÕTTEAINET

◼ Kellega sa võiksid rääkida, kui kurbus kipub sind enda alla matma?

◼ Kuidas leinavale noorele toeks olla?

[Kast lk 20]

Et kaotusvaluga toime tulla, võib palju abi olla sellest, kui paned oma mõtted kirja. Seda silmas pidades lõpeta alltoodud laused ja vasta nende järel esitatud küsimustele.

◼ Kolm meeldivat mälestust, mis meenuvad seoses mu venna/õega:

1. ․․․․․

2. ․․․․․

3. ․․․․․

◼ Soovin, et oleksin oma vennale/õele öelnud:

․․․․․

◼ Mida sa ütleksid lapsele, kes süüdistab ennast oma venna/õe surmas?

․․․․․

◼ Milline neist kirjakohtadest sind kõige rohkem lohutab ja miks?

□ „Jehoova on ligi neile, kes murtud on südamelt, ja päästab need, kellel on rõhutud vaim!” (Laul 34:19)

□ „Ta ei pannud halvaks ega põlanud viletsa häda ega varjanud oma palet tema eest, vaid kuulis, kui ta kisendas tema poole!” (Laul 22:25)

□ „Tuleb tund, mil kõik, kes on haudades, kuulevad tema [Jeesuse] häält ning tulevad välja.” (Johannese 5:28, 29)