Vaatleme maailma
Sanatooriumid väikelastele
Saksamaal ja mujalgi tekib järjest juurde tervisekeskusi, mis pakuvad raviprotseduure väikelastele, teatab „Frankfurter Allgemeine Sonntagszeitung”. Juba nelja-aastastele lastele tehakse lisaks tavalisele poputamisele sooja õlimassaaži ja muid teraapiaid. Mõned eksperdid arvavad, et see kõik on rohkem äri kui laste tervise eest hoolitsemine. Hamburgi trendibüroo juhataja Peter Wippermann sõnab, et kasumi nimel „meelitatakse lapsi täiskasvanute maailma”. Dr Christoph Kampmann Mainzi Ülikooli pediaatriainstituudist tunneb muret, et „see muudab lapsed suurteks individualistideks, tekitades neil kõrgklassi mentaliteedi, mis on täielikult keskendunud iseendale”. Tavaliste lapsepõlvekaebuste tõttu pakutavate raviprotseduuride asemel „peaksid lapsed ronima puude otsas ja ringi hullama”, sõnab raport. „See aitab vältida halba rühti, reguleerib söögiisu ja toob hea une.”
Veenõudlik maaviljelus
„Austraalia on kõige kuivem asustatud manner, kuid me kasutame inimese kohta kõige rohkem vett maailmas,” teatab ajaleht „The Australian”. Iga päev kasutatakse Austraalias keskmiselt 900 liitrit vett inimese kohta võrrelduna 600 liitriga inimese kohta Põhja-Ameerikas. „Kolm neljandikku Austraalias kasutatavast veest [läheb] põldude niisutamiseks,” teatab raport. Kilogrammi nisu tootmiseks kulub 1010 liitrit vett. Piimanduses kulub liitri piima saamiseks karjamaa niisutamiseks 600 liitrit vett. Ühe kilo või saamiseks kulub üle 18 000 liitri vett ja kilo karjamaal kasvatatud veise liha saamiseks 50 000 liitrit vett. Kangatööstus kulutab samuti palju vett. Ühe kilo puuvilla tootmisele läheb 5300 liitrit vett ja kilogrammi villa tootmiseks kulub üle 171 000 liitri vett. On arvestatud, et ühe villase ülikonna tootmiseks kulub 685 000 liitrit vett.
Ilmastiku soojenemine ja elusloodus
„Austraalia ämblike, kaasa arvatud väljasuremisohus Latrodectus hasselti arvukus on plahvatuslikult kasvamas, kuna teadlaste arvates tekitab globaalne soojenemine segadust eluslooduses,” teatab „The Weekend Australian”. Dr Robert Raven Queenslandi muuseumist teatab, et ämblikud sigivad tavaliselt vaid kord aastas, kuid arvatakse, et sel aastal sigivad nad kolm kuni neli korda. „Ämblikud, kes peaksid sel aastaajal olema veel noorloomad, on juba täiskasvanud,” ütles ta. „Me arvame, et mõnede ämblike eluiga kahekordistub.” Teadlased usuvad samuti, et ilmastiku soojenemine mõjutab lindude elu. Ajaleht teatab, et „näiteks mets-safiirlinnud, kes tavaliselt pesitsevad kord aastas, kasvatavad nüüd üles kaks pesakonda”. Linnud ka „kasvavad kiiremini ja tulevad Euroopast talvitumast varem tagasi, nii et muutused võivad olla globaalsed”.
Avastatud uued kuud
Mehhiko rahvusülikooli teadusajakirja „¿Cómo ves?” järgi on täiustatud tehnoloogia abil meie päikesesüsteemis avastatud kuude arv vaid kuue aastaga kahekordistunud. 2003. aasta lõpuks teati seitsme planeedi orbiidil liikuvat kokku 136 kuud, vaid Merkuuri ja Veenuse orbiidil ei teatud liikuvat ühtegi, ning astronoomid arvavad, et avastavad veel uusi kuusid. Jupiteri orbiidil liigub kõige rohkem teadaolevaid kuusid (61), edasi tulevad Saturn (31), Uraan (27), Neptuun (13) ja Marss (2). Pluutol ja Maal on kummalgi üks kuu.
Väsimus võib viidata südameinfarkti ohule
Ühe uurimuse järgi võivad „tavatu väsimus ja unetus olla naiste südameinfarkti varajaseks sümptomiks”, teatab rahvusvaheline väljaanne „The Miami Herald”. Kui vaid 30 protsenti naistest teatas uurimuse varajase sümptomina rinnavalu, siis 71 protsenti tundis rohkem kui kuu aega enne infarkti suurt väsimust. „See väsimus on seletamatu ja tavatu,” sõnab Arkansase meditsiiniülikooli professor Jean McSweeney, lisades, et „mõnel on see nii suur, et nad ei suuda pausi pidamata isegi voodit üles teha. ... Südamehaigused on naiste surma põhjus number üks”. Ta märgib, et „kui naised paneksid juba varakult neid sümptomeid tähele, saaksime neid ravida ja südameinfarkti ära hoida või edasi lükata”.
Üleujutuste tõkestamine Venezias
Itaalias Venezias, mis paikneb Aadria mere 120 saarel, toimuvad pidevalt üleujutused. Pärast ulatuslikke uurimistöid ja debatte kiitis Itaalia valitsus heaks ehitada veealused väravad piki laguuni kolme suuet. Need väravad koosneksid 79 teraskonteinerist, millest igaüks on 30 meetrit kõrge, 20 meetrit lai ja 5 meetrit paks. Tavaolukorras on konteinerid täidetud veega, nii et need lamavad merepõhjas, võimaldades laevadel sõita ning takistamata tõuse ja mõõnu. Kui aga on oodata üleujutust, pumbatakse konteineritesse õhku. Nüüd kerkivad nad merepõhjast üles nagu tõstesillad, kuni konteiner ilmub veepinnale. Külg külje kõrval õõtsudes moodustavad konteinerid pika barjääri, mis hoiab üleujutusveed eemal. See süsteem loodetakse tööle saada aastaks 2011.
Uudiseid suitsetamise kohta
• „Uurijad leidsid, et suitsetamiskeelu tõttu baarides, restoranides ja teistes siseärides Montana osariigi pealinnas Helenas esines kuue kuu jooksul alates keelu kehtestamisest ligi 60% vähem südameinfarktijuhte,” teatab „The Wall Street Journal”. Pärast seda kui kohalik kohus tühistas suitsetamiskeelu, on südameinfarktijuhtude arv jälle endisel tasemel. Kardioloog Sidney Smith ütles, et see on tugev tõend passiivse suitsetamise ohtlikkusest.
• „Osariikide valitsused, endised tubakatööstuse ägedad vaenlased, on nüüd leidnud end tavatus olukorras: nad püüavad päästa pankrotist riigi suurimat tubakatootjat,” teatab „Journal”. Mis põhjusel? Kohtunik otsustas, et kompanii peab maksma 12 miljardi dollari suuruse võlakohustuse, et saaks kohtuotsuse edasi kaevata. See viiks kompanii pankrotti ja miljardid dollarid eelmise kohtuasjaga seotud rahadest jääksid osariikide valitsustel saamata. See raha on aga osariikide valitsustele väga oluline, kuna muidu tabaks paljude osariikide eelarvet katastroof, märgib artikkel. Seetõttu said osariikide valitsustest hoopis tubakakompanii toetajad. Kaks nädalat hiljem vaatas kohtunik oma otsuse üle ja lubas kompaniil maksta väiksema võlasumma.