Vahitorni VEEBIRAAMATUKOGU
Vahitorni
VEEBIRAAMATUKOGU
eesti
  • PIIBEL
  • VÄLJAANDED
  • KOOSOLEKUD
  • g99 22/12 lk 3
  • Inimröövid — globaaläri

Pole ühtegi videot.

Vabandust, video laadimisel tekkis tõrge.

  • Inimröövid — globaaläri
  • Ärgake! 1999
  • Sarnased artiklid
  • Inimröövid — ärilise iseloomu omandanud terror
    Ärgake! 1999
  • Inimröövid — kas leidub lahendust?
    Ärgake! 1999
  • Inimröövid — nende tagapõhi
    Ärgake! 1999
  • Tundsime Jumala toetavat kätt
    Ärgake! 2005
Veel
Ärgake! 1999
g99 22/12 lk 3

Inimröövid — globaaläri

VIIMASEL aastakümnel on inimröövid hakanud kõikjal maailmas silmapaistvalt vohama. Ühe raporti kohaselt võeti aastatel 1968—1982 ligikaudu tuhat pantvangi 73 maal. Ent 1990-ndate aastate lõpus rööviti arvestuste järgi igal aastal 20000—30000 inimest.

Inimrööv on kuritegu, mis paistab olevat läinud moodi kurjategijate seas Venemaast Filipiinideni, kusjuures röövijad on valmis krahmama kõige järele, mis liigub. Kord rööviti kõigest päev vana beebi. Guatemalas rööviti 85-aastane ratastoolis naine, keda hoiti kaks kuud kinni. Rio de Janeiros röövivad kurjategijad inimesi otse tänavalt, nõudes mõnikord lunarahaks kõigest sada dollarit.

Paistab, et ka loomad on ohus. Aastaid tagasi röövisid jultunud kurjategijad Taimaal kuuetonnise tööelevandi ja nõudsid 1500 dollarit lunaraha. Teatatakse, et kurjategijate banded Mehhikos õhutavad oma noori liikmeid praktiseerima röövimist koduloomade peal, et enne ”tõsise töö” kallale asumist kogemusi saada.

Kui varasematel aegadel olid inimeste röövijate märklauaks peamiselt rikkad, siis nüüd on ajad muutunud. Ühes Reutersi teates öeldakse: ”Guatemalas, kus inimesed heldimusega meenutavad vanu häid aegu, mil pahempoolsed mässajad valisid välja vaid üksikuid rikkaid ärimehi, on inimröövid saanud igapäevanähtuseks. Nüüd on inimeste röövijate bandede märklauaks saanud nii rikkad kui vaesed, nii noored kui vanad.”

Tähelepanuväärsete juhtumite osaks saab üldjuhul laialdane meedia tähelepanu, ent valdav enamus inimrööve klaaritakse avalikkuse ette toomata. Riikidel pole tegelikult mitmesugustel põhjustel ”erilist ajendit tuua inimröövluse probleem laiema avalikkuse ette”. Mõningaid neid põhjusi arutatakse järgnevas artiklis.

[Kaart lk 3]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

MEHHIKO

Et röövitakse umbes 2000 inimest aastas, on inimröövidest saanud omamoodi ”kodutööndus”.

SUURBRITANNIA

Inimrööve hõlmavate kindlustuslepingute hulk kindlustuskompaniis Lloyd’s of London on kasvanud alates 1990. aastast 50 protsenti aastas.

VENEMAA

Ainuüksi Lõuna-Venemaal Kaukasuse regioonis kasvas röövitute arv 272-lt 1996. aastal 1500-ni 1998. aastal.

FILIPIINID

Nagu teatab ”Asiaweek”, ”on Filipiinid arvatavasti Aasia inimröövikeskuseks”. Seal tegutseb rohkem kui 40 organiseeritud inimröövibandet.

BRASIILIA

Teatatakse, et seal ajasid inimeste röövijad ühel aastal lunarahade näol kokku 1,2 miljardit dollarit.

KOLUMBIA

Viimastel aastatel on röövitud tuhandeid inimesi aastas. Mais 1999 röövisid mässulised missa ajal sada kohalikku elanikku.

[Allikaviide]

Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.

    Eestikeelsed väljaanded (1984-2026)
    Logi välja
    Logi sisse
    • eesti
    • Jaga
    • Eelistused
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kasutustingimused
    • Privaatsus
    • Privaatsusseaded
    • JW.ORG
    • Logi sisse
    Jaga