Vaatleme maailma
Hoiatus pimedaksjäämise ees
”Rohkem kui 200000 kanadalasel on glaukoom, kuid üksnes pooled neist on sellest teadlikud,” ütleb ajaleht ”The Prince George Citizen”. Glaukoom, mis on peamisi pimedaksjäämise põhjusi, hävitab aeglaselt silmapõhja närvirakke. Selle tagajärjel kaob vähehaaval perifeerne nägemine, tsentraalne nägemine jääb aga alles kuni haiguse viimaste staadiumiteni. Paljud, kellel on glaukoom, ei pöördu arsti poole, kuna nad ei tunne valu ja võivad ikka veel autot juhtida, lugeda ja enamikku töid teha. Kanada Glaukoomiuuringute Ühingu sõnul on kõige suuremas ohus vanemad inimesed; need, kelle peres on glaukoomi esinenud; üle 40-aastased mustanahalised ja need, kellel on kõrge silma siserõhk. ”Kui me saaksime kõige suuremas ohus olevad inimesed arsti juurde, oleks pool võitlust juba võidetud,” ütleb Toronto St. Michael’si haigla glaukoomiosakonna arst dr. Neeru Gupta. ”Asi on selles, et varajane avastamine ja ravi võivad nägemise päästa.”
Linnamüra rikub ilusad unenäod
Üle 40 miljoni itaallase ehk umbes 72 protsenti elanikkonnast viibib päeval tugeva müraga keskkonnas, ütleb Itaalia keskkonnaministeerium. Sellise müra pikaajaline toime võib põhjustada näiteks südamepekslemist, arteriaalse vererõhu kõikumisi, hingamismahu muutusi, maokatarri ja iiveldust, teatab ”Corriere della Sera”. Suurlinnades segab liiklusmüra und. Linnades võib öine müratase ületada 70 detsibelli, mis vähendab sügava une kestust ja unenägude nägemist. Itaalia keskkonnaorganisatsiooni Legambiente teadusdirektor Lucia Venturi ütleb: ”Arvestuste kohaselt kaotavad suurtes linnapiirkondades elavad 18 miljonit inimest igal ööl oma uneajast 30 minutit. See teeb aastas ühe inimese kohta 22 unetut ööd.”
Kas kiita arukust või pingutusi?
Paljud vanemad arvavad, et lastele mõjub hästi see, kui kiita neid arukuse eest. Kuid üks hiljutine uuring näitab, et tegelikult võib see kahjustada laste motivatsiooni ja saavutusi tulevikus, teatab New Yorgi Columbia ülikooli ajakiri ”Columbia Magazine”. Professor Carol Dwecki sõnul on palju õigem kiita lapsi nende hoolsa töö eest, mis õpetab neid eluraskustega toime tulema. ”Lapsed, keda kiidetakse arukuse eest, on mures rohkem selle pärast, kui targad nad välja paistavad, ja selleks, et teiste ees hiilata, jätavad nad tihtipeale kasutamata võimaluse midagi tähtsat õppida,” märgib Dweck. Ent need, keda kiideti pingutuste ja sihikindluse eest, keskenduvad tõenäoliselt rohkem õppimisele ning saavad paremini üle ebaõnnestumistest, annab raport teada. ”Niisiis selleks, et õppida, jätavad need lapsed kasutamata võimaluse teiste ees targana välja paista,” ütleb Dweck. ”Ja nad on väga visad, sest nad ei võta ebaõnnestumist isiklikult.”
Lendavad süütajad
Jaapanis Kamaishis kahtlustatakse kahe tulekahju süütamises vareseid. Esimesel korral leidsid surnuaia lähedal põlevat rohtu kustutama läinud tuletõrjujad tõendeid vareste kaassüü kohta. Ajaleht ”Nikkei Shimbun” selgitab: ”Kaks varest viisid minema hauale pandud koogid ja kohe pärast seda süttis tuli seal, kuhu nad lennanud olid. Kadunud olid ka mõned viirukiküünlad, mis olid põlema jäetud, ning sealt, kus tulekahju oli süttinud, leiti küünlad, mille olid sinna pillanud ilmselt varesed.” Umbes aasta pärast teatas ajaleht ”Daily Yomiuri” tulekahju süttimisest samas piirkonnas ühel mäenõlval. Seal nägi tuletõrjuja lendamas varest, kelle noka vahel oli põlev pappkarp, mille see lähedal asuvasse jõkke kukutas. Teise põlenud karbi leidsid tuletõrjujad sealt, kust tuli oli alguse saanud. Kust olid varesed oma tõrvikud seekord saanud? Selgus, et üks lähedal elav inimene oli söeahjus oma tühje kartulikrõpsukarpe põletanud.
Ohtlik olla relvastatud
”Autoröövlite ohvreid, kes kannavad relva, võidakse peaaegu neli korda suurema tõenäosusega tulistada kui neid, kes relva ei kanna,” teatab Lõuna-Aafrika Vabariigi ajaleht ”The Natal Witness”. Raport lisab, et ”neli korda suurema tõenäosusega jäid ohvrid oma tulirelvast ilma, kui et said seda kasutada”. Politseijaoskonna dokumentide uurimine näitas, et 12 protsendil röövimisjuhtudest tulistasid kallaletungijad oma ohvreid. Neil juhtudel, mil aga ohvrid haarasid enesekaitseks relva, tõusis see arv 73 protsendile. Uurija Antony Altbeker järeldas: ”Kuigi relva omamine võib tekitada turvatunde, ei taga see tegelikult turvalisust.”
”Kilpkonnade kiirtee”
Iga aasta detsembris rändab 10000 rohekilpkonna Atlandi ookeani väiksele Ascensioni saarele munema. Tänu satelliitjälgimissüsteemile on Briti ja Itaalia teadlased hiljaaegu avastanud ”kilpkonnade kiirtee”, mis jääb selle saare ja Brasiilia rannikulinna Recife’i lähedal asuvate toitumispaikade vahele, teatab Londoni ajaleht ”The Times”. Seitsmekuuse munemisperioodi lõpus ujuvad kõik kilpkonnad esimesed 300 kilomeetrit Brasiilia poole ühte ja sama teed mööda. Siis aga hargnevad nende teed veidi ning nad suunduvad eri toitumisalade poole. Mis saab aga noortest kilpkonnadest, kellel ei ole veel nii palju jõudu, et võtta ette 2000 kilomeetri pikkune teekond Brasiiliasse? Nad triivivad hoovustega mööda Atlandi ookeani ja Kariibi merd, toitudes meduusidest ja planktonist. Arvatakse, et viie-kuue aasta pärast ujuvad nad üksi Brasiilia toitumisaladele. Siis, umbes 20 aasta vanuselt ühinevad nad suure rändega tagasi Ascensioni saarele munema.
Aina rohkem lapssõdureid
”Kui kaks-kolm aastat tagasi kasutati sõdades umbes 250000 lapssõdurit, siis nüüd on nende arv tõusnud 300000-le,” teatab ÜRO valitsusvälise sideteenistuse väljaanne ”Go Between”. Lapssõdureid, kellest mõningad on alles kaheksa-aastased, kasutatakse praegu rohkem kui 30-s maailma relvakonfliktis. Laste relvakonfliktidesse kaasamise probleemidega tegelev ÜRO peasekretäri eriesindaja Olara Otunnu ütles, et ”lapsed on tehtud sõjariistadeks, nad on lapssõduriteks värvatud või röövitud, seega on nad sunnitud valama välja täiskasvanute viha”. Et peatada lapssõdurite arvu kasvu, toetab ÜRO Lastefond ettepanekut ”tõsta sõdurite sõjaväkke värbamise miinimumiga 18 aastale ning tunnistada sellest vanusest nooremate värbamist sõjakuriteoks”, ütleb väljaanne ”Facts & Figures 1998”.
Vanemad inimesed kasutavad Internetti
”Kõige värskemast Interneti demograafiliste näitajate uuringust selgub, et vanemad inimesed [alates 50. eluaastast] kasutavad Internetti rohkem kui seda varem arvati,” teatab ZDNeti ajakirjanik Maria Seminerio. Uuringu korraldanud organisatsiooni presidendi Tim Cobbi sõnul ”tõestab see, et Internet on muutumas üha enam üldkasutatavaks ning pole enam üksnes tehnikaalaste teadmistega inimeste pärusmaa”. Näiteks vähemalt 40 protsendil üle 50-aastastest inimestest Ameerika Ühendriikides on nüüd koduarvuti ja teadete kohaselt surfab neist 70 protsenti Internetis.
AIDS — ”kõige rohkem elusid nõudev nakkushaigus”
”AIDS on praegu maailmas kõige rohkem elusid nõudev nakkushaigus,” märgib ÜRO AIDSi programmi tegevdirektor Peter Piot. Ajakiri ”Science” teatab, et 1997. aastal oli AIDS maailmas kõige rohkem inimelusid nõudnud haigustest seitsmendal kohal. Kuid 1998. aastal jäid sellest ette vaid südame isheemiatõbi, ajuvereringehäire ja ägedad alumiste hingamisteede haigused, mis ükski pole nakkushaigus. AIDS sai kõige rohkem elusid nõudvaks haiguseks ka Aafrikas, edestades isegi mittenakkavad haigused. Möödunud aastal suri AIDSi ainuüksi Aafrikas 1830000 inimest, seega kaks korda nii palju kui malaariasse, mis on sellel kontinendil kõige rohkem elusid nõudnud haigustest teisel kohal.
Stressis emad, stressis lapsed
Kui lastootav ema on pidevalt stressis, võib see sündimata lapse kasvule halvasti mõjuda, teatab Kanada ajaleht ”National Post”. Pathik Wadhwa Kentucky ülikooli meditsiinikolledžist (Lexington, Kentucky osariik) ütleb, et üsasisene keskkond ”mõjutab lapse arengut ja kui ema on suures stressis, võib see lapse hiljem haigustele vastuvõtlikumaks muuta”. Stressis emad sünnitavad suurema tõenäosusega ka enneaegseid lapsi, ütleb raport. Lõuna-Carolina Clemsoni ülikooli uurijad ütlevad, et ”lõdvestusharjutused võivad aidata stressis rasedatel naistel vererõhku alandada, mis tagab tervema üsasisese keskkonna”.