Kuidas keelatud uimastid mõjutavad meie elu

OTSEKUI majapalke mädandav majaseen, võivad uimastid lammutada kõiki ühiskonna alustugesid. Et inimühiskond võiks nagu kord ja kohus funktsioneerida, läheb vaja tugevaid perekondi, terveid töötajaid, usaldusväärseid valitsusi, ausat politseid ja seaduskuulekaid kodanikke. Uimastid laostavad kõiki neid põhielemente.

Üks põhjus, miks valitsused on keelustanud uimastipruukimise mittemeditsiinilistel näidustustel, on kahju, mida see kodanike tervisele põhjustab. Igal aastal sureb tuhandeid uimastisõltlasi üleannustamise tagajärjel. Lisaks surevad paljud AIDS-i. Tõepoolest, ligikaudu 22 protsenti maailma HIV-nakatunuist on uimastipruukijad, kes on end süstinud nakatunud nõeltega. Täiesti põhjendatult hoiatas Nasser Bin Hamad Al-Khalifa Katarist hiljutisel ÜRO istungjärgul, et ”keelatud uimastikaubanduse tagajärjel on globaalkülast peagi saamas miljonite inimeste ühishaud”.

Ent ei kahjustu mitte ainult uimastitarbija tervis. Umbes 10 protsenti kõigist Ühendriikides sündinud beebidest on olnud emaihus olles keelatud uimastite — valdavalt kokaiini — kahjustava mõju all. Piinavad võõrutussümptomid pole ainuke vastsündinute häda, sest uimastite kahjuliku mõju tõttu emaüsas võib neil olla muidki tervisekahjustusi, olgu vaimseid või füüsilisi.

Kergeltsaadav narkoraha — vastupandamatu ahvatis

Kas sa tunned end oma ümbruskonnas pimeduse saabudes turvaliselt? Kui mitte, on selle taga tõenäoliselt narkodiilerid. Röövkallaletungid ja muu tänavavägivald käib narkootikumidega käsikäes. Et oma sõltumust finantseerida, seovad uimastipruukijad end tihti kas kuritegevuse või prostitutsiooniga, kusjuures rivaalitsevad jõugud peavad uimastiäri üle kontrolli säilitamise nimel lahinguid ja külvavad surma. On mõistetav, miks paljude linnade politseinikud peavad paljude uuritavate mõrvade tagamaaks uimasteid.

Mõnel maal on ka relvastatud mässulised kasutanud soodsat juhust ja tunginud jõuga tulusasse narkoärisse. Üks Lõuna-Ameerika suur partisanirühmitus saab praegu poole oma sissetulekust uimastikaubitsejaile kaitse tagamisest. ”Keelatud uimaainetest saadud tuludega rahastatakse nii mõndagi maailma teravaimatest usulistest ja etnilistest konfliktidest,” öeldakse ÜRO Rahvusvahelise Uimastikontrolli Programmi raportis.

Õnnetused uimaaine mõju all

Uimastipruukijad muudavad tänavad ka muul viisil ohtlikuks. ”Juhtida autot marihuaana- või LSD-joobes võib olla täpselt sama ohtlik kui juhtida autot alkoholijoobes,” tõdeb Michael Kronenwetter oma raamatus ”Drugs in America”. Pole midagi üllatavat, et uimastipruukijad satuvad ka tööõnnetustesse kolm-neli korda tõenäolisemalt.

Kuid kõige enam kahju teevad uimastid tõenäoliselt kodus. ”Sassiläinud perekonnaelu ja uimastitarvitamine käivad tihtilugu käsikäes,” ütleb ”World Drug Report”. Vanemad, kelle huviobjektiks on saanud mõnuained, saavad vaevalt et tagada oma lastele stabiilset kodust elu. Pärsitud võib olla ka lapse esimestel elunädalatel nii oluline lapse-vanema side. Lisaks satuvad sõltlastest lapsevanemad tihtilugu võlgadesse ning võivad oma sõprade ja perekonna tagant varastama hakata või siis lõpuks oma töökoha kaotada. Paljud sellises keskkonnas sirguvad lapsed satuvad tänavale või hakkavad ka ise uimaaineid tarvitama.

Uimastite kuritarvitamine võib viia ka füüsilise vägivallani kas abikaasa või laste suhtes. Kokaiin, eriti koos alkoholiga, võib õhutada muidu üsna leebet inimest vägivaldselt käituma. Nagu selgub ühest Kanada uurimusest, ütles 17 protsenti küsitletud kokaiinipruukijaist end muutuvat pärast uimastitarvitamist agressiivseks. Samuti näitavad arvutused raportist laste vastu suunatud vägivalla kohta New Yorgis, et 73 protsendil surnukspekstud lastest olid narkootikume kuritarvitavad vanemad.

Korruptsioon ja reostus

Kui uimastid võivad laostada kodu, siis sedasama võib öelda ka valitsuste kohta. Sel juhul ei mürgita süsteemi mitte narkootikumid ise, vaid narkoraha. ”Uimastid on korrumpeerinud valitsusametnikud, politsei ja armee,” kurtis ühe Lõuna-Ameerika riigi suursaadik. Ta lisas, et hõlpsat tulu tõotav raha on ”lihtsalt liiga suur ahvatis” neile, kelle teenistus võimaldab neil vaid vaevu elus toime tulla.

Ühes riigis teise järel on kohtunikud, linnapead, politseinikud ja koguni narkospetsialistid sattunud korruptsioonivõrku. Poliitikud, kelle valimisi on ehk finantseerinud uimastiparunid, jäävad kurdiks üleskutsetele rakendada uimastikaubanduse vastu rangeid meetmeid. Mõrvatud on terve hulk ausameelseid ametnikke, kes julgelt ja innukalt narkootikumide vastu võitlesid.

Globaalse uimastinuhtluse all kannatavad isegi pinnas, metsad ning sealsed taime- ja loomaliigid. Suur protsent oopiumi- ja kokaiinitootmisest on koondunud kahte keskkonnakahjustuste suhtes eriti tundlikku piirkonda: Lääne-Amazonase ja Kagu-Aasia vihmametsadesse. Need paigad on juba märkimisväärselt laastatud. Mürgiste taimetõrjevahendite kasutamisest tingituna põhjustavad tõsiseid kahjustusi ka kiiduväärt üritused hävitada keelatud narkotaimede kasvandused.

Kes maksab?

Kes kogu selle uimastite tekitatud kahju kinni maksab? Me kõik maksame. Jah, me kõik maksame kinni kaotatud töövõime, ravikulud, varastatud või kahjustatud omandi ning seadusorganitele tehtavad kulutused. Ühes USA tööministeeriumi raportis toodud arvestuste kohaselt ”võib uimastipruukimine töökohal ajakaotuse, õnnetuste ning suurenenud ravikulude ja töölistele antavate hüvituste näol minna Ameerika äritegevusele ja tööstusele igal aastal maksma 75—100 miljardit dollarit”.

Lõppude lõpuks tuleb kogu see raha maksumaksjate ja tarbijate taskust. Ühes Saksamaal 1995. aastal läbiviidud uurimuses arvutati välja, et sellel maal läheb uimastite kuritarvitamine aastas maksma 120 USA dollarit iga kodaniku kohta. Ühendriikides saadi ühtede arvestuste kohaselt veelgi suurem arv — 300 dollarit inimese kohta.

Ent hulga kallimaks läheb maksma see sotsiaalne kahju, mida uimastid ühiskonnas põhjustavad. Kes oskaks arvata, mida läheb maksma nii paljude perekondade lagunemine, nii paljude laste vääritikohtlemine, nii paljude ametnike korrumpeerumine ning nii paljude inimeste enneaegne surm? Mida see kõik inimestele tähendab? Järgmises artiklis vaatleme, millist mõju avaldavad uimastid nende pruukijate elule.

[Kast/pilt lk 7]

UIMASTID JA KURITEGEVUS

UIMASTID SEONDUVAD KURITEGEVUSEGA VÄHEMALT NELJAL MOEL:

1. Uimastite ebaseaduslik omamine ja nendega kaubitsemine on kriminaalkuritegu peaaegu igas maailma riigis. Ainuüksi Ühendriikides arreteerib politsei igal aastal ligikaudu miljon inimest, keda süüdistatakse narkokuritegudes. Mõnel maal on kriminaalõigussüsteem mattumas narkokuritegude voo alla, millega toimetulek käib politseile ja kohtutele lihtsalt üle jõu.

2. Kuna uimastid on väga kallid, seovad sõltlased end kuritegevusega, et oma harjumust kinni maksta. Kokaiinisõltlasel võib olla oma sõltumuse rahastamiseks tarvis koguni 1000 dollarit nädalas! Pole midagi imestada, et ühiskonnas, kuhu tungivad uimastid, hakkavad vohama sissemurdmised, röövkallaletungid ja prostitutsioon.

3. Teisi kuritegusid sooritatakse eesmärgiga edendada uimastite salakaubandust, maakera üht tulusaimat äri. ”Keelatud narkomajandus ja organiseeritud kuritegevus on suuremal või vähemal määral vastastikuses sõltuvuses,” selgitab ”World Drug Report”. Et uimastid takistamatult ühest piirkonnast teise liiguksid, püüavad salakaubitsejad ametnikke korrumpeerida või hirmutada. Mõnede käsutuses on koguni eraarmeed. Probleeme tekitavad ka uimastiparunite hiigelkasumid. Kui ei toimuks rahapesu, võidaks neile tohutu hulga sularaha sissevoolu alusel kuriteos süüdistus esitada, seepärast kasutatakse narkoraha liikumise varjamiseks pankade ja juristide teenuseid.

4. Uimasti enda toime võib põhjustada kriminaalset käitumist. Kroonilised uimastipruukijad võivad kasutada perekonnaliikmete kallal vägivalda. Mõnel kodusõja all kannataval Aafrika maal on narkojoobes teismelised sõdurid sooritanud jubedaid kuritegusid.

[Pilt lk 6]

Beebit võib tema ema uimastipruukimine kahjustada

[Allikaviide]

SuperStock