Kinnitatud tema usust
ÜKS 17-aastane tüdruk kirjutas endise Nõukogude Liidu liiduvabariigi Moldova Vahitorni ühingu büroosse, et tänada artikli eest, mis ilmus 1998. aasta 8. juuni ”Ärgake!” numbris. Artikkel kandis pealkirja ”Pidin valima kahe isa vahel” ning jutustas ühe armeenia noore kogemusest.
”Kui lugesin seda artiklit,” selgitab tüdruk, ”täitusid mu silmad pisaratega, kuna see jutustus on sarnane minu enda looga.” Ta jätkab: ”Kui olin 15-aastane, hakkasin uurima Piiblit. Alguses ei olnud mu vanemad selle vastu. Kui aga hakkasin käima Jehoova tunnistajate koosolekutel, panid nad seda väga pahaks. Kui ma 1997. aastal hakkasin õpitust teistele rääkima, ütlesid nad mulle: ”Mine oma tunnistajatest sõprade juurde, las nemad toidavad ja riietavad sind ning annavad sulle töökoha. Sa oled väga halb tütar!” Mu vanemad karistasid mind isegi füüsiliselt, tagudes mind peaga vastu seina.
See oli mulle raskeks katsumuseks. Tihtipeale tundsin samu tundeid kui see armeenia noor, kes ütles, et vahetevahel kahtleb ta, kas Jehooval on temast üldse hea meel. Mõtlesin endamisi: ”Kas minul on mingit väärtust? Kas Jehoova andestab mulle mu varasemad patud? Kas ta mind veel armastab?”
Oli väga raske, eriti siis, kui mõtlesin, et Jehoova ei armasta mind enam. Anusin tihti pisarsilmi Jehoovat oma palvetes, et ta aitaks ja kinnitaks mind, nii et ma ei jätaks kunagi teda maha. Tõesti, ma nägin, et Jehoova kuulis mu palveid ning vastas mu anumistele. Ta andis mulle vankumatust, otsusekindlust ja julgust. Eriti tegi ta seda oma Sõna kaudu, kus laulukirjutaja kindlustundega kuulutas: ”Sest mu isa ja ema hülgasid mind, aga Jehoova koristab mind!” (Laul 27:10).
Ma sümboliseerisin oma pühendumist Jehoovale 27. septembril 1997. aastal, kui lasin ennast Jehoova tunnistajate ringkonnakokkutulekul Kaguli linnas ristida. Olen võinud selgelt näha, kuidas Jehoova, meie armastav taevane Isa, täidab oma tõotuse, mis on kirjas Laulus 84:12: ”Sest Jehoova Jumal on päike ja kilp; armu ja au annab Jehoova ega keela head neile, kes laitmatult elavad!”
Olen väga tänulik sellele armeenia noorele, kes jutustas oma uskutugevdava loo ajakirja ”Ärgake!” lehekülgedel. Loodan, et nii minu kui ka tema vanemad ilmutavad lõpuks Piibli õpetuste vastu huvi.”