Vaatleme maailma

Paavsti indulgentsid

Saabuva millenniumi tähistamiseks on paavst Johannes Paulus II kuulutanud aasta 2000 pühaks aastaks ning ühtlasi on ta pakkunud indulgentse neile, kes võtavad ette palverännaku Rooma, teatab ”L’Osservatore Romano”. Katoliiklastele tähendab indulgents vabastust patuga kaasnevast karistusest. Vatikani ajaleht ütleb: ”Iga Jumala armust sooritatud hea tegu väärib tasu.” Kuid samas märgitakse seal, et taoline tava tõstatab ka mõningaid huvitavaid küsimusi, nagu näiteks ”Kui Jumala armu pakutakse kõigile, siis miks on kirikul üldse vaja indulgentse välja anda?” ja ”Kui kirik võib anda täielikku patukustutust, siis miks võtab ta üldse vaevaks osalist patukustutust anda?”.

Hiiliv haigus

Hiiliv haigus osteoporoos ”ohustab enam kui 28 miljonit ameeriklast ja umbes 1,4 miljonit kanadalast”, teatab ajaleht ”Toronto Star”. Löögi all on nii mehed kui ka naised, noored ja vanad. Osteoporoos ”ilmneb siis, kui vanemad luurakud lagunevad kiiremini, kui organism suudab neid uutega asendada”. Inimesed ei pruugi seda haigust endal märgatagi, enne kui nad mõne luu murravad. Üha rohkem teismelisi ja kolledžisportlasi piirab üleliia oma toitumist ning ekspertide arvates nõrgestab taoline dieet ”sedasama luustikku, mida nad praegu täiskasvanupõlveks üles ehitama peaksid. Sageli jätavad noored oma toidusedelist välja toiduained, mida oleks vaja nende luustiku tugevdamiseks”. Ajalehe teatel ”moodustub umbes 90 protsenti inimese maksimaalsest luumassist 18. eluaastaks, kusjuures tippmassi saavutavad täiskasvanud 30. eluaastaks”. Ajaleht soovitab igaühel luutiheduse maksimeerimiseks ”süüa küllaldaselt kaltsiumi ja D-vitamiini, liikuda korrapäraselt ning vältida suitsetamist ja liigset alkoholi”.

Riiakad lennureisijad

”Lennuviha” ehk lennureisijate kontrollimatu käitumise juhtumite arv ”on viimase viie aastaga teinud 400-protsendilise hüppe ülespoole”, teatab ajakiri ”Business Traveler International”. Mis on põhjustanud taolise järsu tõusu? Põhiliseks teguriks on stress. Nii hilinenud või tühistatud lennud, kokkusurutud olek kui ka lennuhirm tekitavad rahutust, mis omakorda võib põhjustada vihapurskeid. ”Lennukompaniid reklaamivad lennureisi kui kiiret ja sujuvat viisi reisida, kuid see ei ole sugugi nõnda,” märgib Stuart Howard Rahvusvahelisest Transporttööliste Liidust. Ühe suure lennufirma esindaja seostab ”lennuvihaga” ka suitsetamisvabade lennureiside käikupanemist. Selles ajakirjas ilmunud teadaande järgi olid ärritunud suitsetajad seotud enam kui poolte ühe kompanii lendudel 1997. aastal toimunud intsidentidega, kus reisijad tülitsesid ja häirisid teisi. Veel üheks teguriks on alkoholi tarbimine, kuna alkoholi mõju võib suurtel kõrgustel võimenduda. Mida soovitab ajakiri teha, kui kaasreisija on lärmakas? ”Ära hõika kõva häälega kedagi meeskonnaliikmeist, vaid lahku oma istekohalt ja pööra taktitundeliselt meeskonna tähelepanu sellele probleemile.” Veel soovitatakse seal ”reisile kerget lugemismaterjali kaasa võtta või [pleieriga] rahustavat muusikat kuulata, kaitsmaks end võimalike ärrituste eest”.

Matusekulud tõusevad

Üha enam inimesi on hakanud eelistama krematsiooni, et matusekulusid vähendada. Ühendriikide matusekorraldajate ühenduse andmetel oli 1996. aastal sealse traditsionaalse matuse keskmiseks maksumuseks 4600 dollarit. See-eest ”krematsioon maksab 500—2000 dollarit sõltuvalt sellest, millist konteinerit surnu tuhastamiseks kasutatakse ja millisesse urni tuhk pannakse”, teatab ”Chicago Sun-Times”. Krematsiooni puhul ei ole vaja ka hauaplatsi ega -kivi, mis võivad traditsionaalse matuse hinda veel 40 protsendi võrra tõsta. Ajalehe teatel kasutati Ühendriikides 1997. aastal krematsiooni 23,6 protsendi surmajuhtumite puhul ning arvatakse, et järgmise kümne aasta jooksul küündib see arv 42 protsendini.

Fossiilid on ohus

Tuhandeid aastaid säilinud paiku, kus leidub fossiilseid jäänuseid, ohustavad nüüd vargad, vandaalid ja üliinnukad turistid, teatab ”New Scientist”. ”Mõned geoloogid sooviksid kõige hinnalisemad fossiilid muuseumisse paigutada või siis need paigad külastajatele sulgeda,” öeldakse ajakirjas. Teised jälle osutavad aga sellele, et üldsusel on õigus näha neid fossiile nende loomulikus keskkonnas. Rahvusvaheline paleontoloogide ühendus püüab seda probleemi lahendada ja on hakanud seepärast koostama ohustatud fossiilsete paikade nimekirja. Kuid siiani on sinna kantud ainult umbes 50 kohta.

Hambaarst, kes ei tee haiget?

Kes hambaarsti patsientidest ei sooviks näha traditsionaalse hambapuurmasina hinguseleminekut! Ajakirja ”FDA Consumer” teatel võib see peagi mingil määral nii juhtudagi. USA Toidu- ja Ravimiamet andis hiljuti loa kasutada hammaste kirurgilises ravis erbium:YAG-laserit. Nüüd võivad hambaarstid kärbunud hambakoed tillukese puuri asemel laseriga eemaldada (põhiliselt aurustamise teel), öeldakse selles ajakirjas. Laseril on tavalise puurmasina ees mitmeid eeliseid. Esiteks on laserravi üldiselt täiesti valutu. Seega pole paljudele patsientidele enam vaja tuimestust teha. Teiseks võib raviga kohe alustada, kuna arst ei pea ootama, kuni inimese suu tuimaks muutub. Samuti ei häiri patsienti enam ülikiire puurmasina vibratsioon. Kuid laseril on üks oluline puudus: seda ei saa kasutada plombeeritud hammaste puhul.

Tuumajäätmed

1960. aastatest alates on maailma tuumaenergiatööstus ära visanud üle 200000 tonni kasutatud tuumkütust, teatab ajakiri ”New Scientist”. Igal aastal lisandub sellele tohutule hulgale veel 10000 tonni. Kuhu need surmavad jäätmed pannakse? ”Valdav osa ladestatakse lihtsalt reaktori lähedal olevatesse paikadesse,” ütleb see ajakiri. Kuid nende radioaktiivsete jäätmete ladestuspaikade kasutuseaks on ainult mõnikümmend aastat. Järelikult tuleb need tuumajäätmed millalgi pikaajalisse jäätmehoidlasse ümber toimetada. Probleem seisneb aga selles, et mitte ühelgi riigil pole õnnestunud rajada korralikku maa-alust hoidlat, kus saaks ohutult radioaktiivset prügi säilitada. Tagajärjeks on see, et ”tuumatööstus on sattunud omaenda lõksu”, ütleb ”New Scientist”.

Žestid õige sõna leidmiseks

”Uus uurimus näitab, et tihtilugu aitavad žestid kõnelejal mälupangast sõnu kätte leida,” teatab ”Newsweek”. Kui kirjeldavate žestidega antakse enamasti edasi objekti suurust või kuju, siis teistel žestidel, nagu näiteks lauseid saatvail kätega vehkimisel, on teine eesmärk. Columbia ülikooli psühholoogiaprofessori Robert Kraussi sõnul aitavad sedalaadi žestid inimestel leida juurdepääsutee sinna, mida tema nimetab leksikaalseks mäluks, ning nõnda raskeid sõnu meelde tuletada. Teadlased võrdlevad sellist mälu kodeerimisprotsessiga, mis leiab aset siis, kui mingi sündmusega on seotud kindel lõhn, maitse või heli. Nii nagu teatud parfüümipuhang võib elustada mälestused vanaemast, võib ka näiteks žestikuleerimine avada sarnase ”ukse” mingi sõna juurde, selgitab neuroloog Brian Butterworth.

Surmaga lõppevad tööõnnetused

Iga päev sureb terves maailmas 3000 inimest tööõnnetuste tagajärjel, teatab prantsuse päevaleht ”Le Monde”. Rahvusvahelise Tööbüroo andmetel saab iga aasta umbes 250 miljonit töötajat vigastada ja üle miljoni töötaja surma. ”Töö käigus on aset leidnud rohkem surmajuhtumeid, kui sureb aastas keskmiselt liiklusõnnetuste (990000), relvastatud konfliktide (502000), muu vägivalla (563000) ja AIDSi (312000) tõttu,” teatab ajaleht.

Suuõõnevähi epideemia

Delhis (India) esineb suuõõne kasvajat neli korda rohkem kui Los Angeleses (California), teatab ”The Indian Express”. Suuõõnevähk moodustab praegu 18,1 protsenti kõigist uutest vähijuhtumitest Delhi meeste seas, kusjuures 1995. aastal oli see arv 10 protsenti. Suuõõnevähi peamiseks põhjuseks on tubaka, bidi (India sigarett) ja pan masala (ühte lehte kokku rullitud tubaka, peenestatud beetlipähkli ja teiste täiteainete segu) närimine. Ajaleht pidas ärevusttekitavaks asjaoluks seda, et pan masala levib üha rohkem pahaaimamatute koolilaste seas. Üks ekspert hoiatas, et kogu Indiat on haaramas ”suuõõnevähi epideemia”.