Vaatleme maailma
Miks nõutakse tsölibaati?
”Katoliku kiriku tsölibaadinõue on preestrite üks suurimaid väljakutseid,” teatab ajakiri ”Veja”. ”1970. aastal registreeriti 10000 preestrit, kes olid loobunud oma ametist selleks, et abielluda. Nüüd on neid 120000, seega 12 korda rohkem. Sama perioodi jooksul on Brasiilias selle otsuse langetanud preestrite arv kasvanud 20 korda.” Kuigi rooma-katoliku kiriku juhtide argument ei põhine Piiblil, kaitsevad nad tsölibaadinõuet, öeldes, et see võimaldab preestritel ”pöörata rohkem tähelepanu Jumalale” ja keskenduda oma tööle. ”Kuid tsölibaadinõude tegelik põhjus on palju maisem,” ütleb ”Veja”. ”See idee kerkis esile keskajal ning selle eesmärk oli kaitsta kirikule kuuluvat maad ning muud vara, et see ei läheks [preestrite] järeltulijatele.”
Surm traalpüügiga
”Igal aastal traalitakse merepõhja ulatuses, mille pindala on suurem kui Kanada oma,” teatab raport ajalehes ”The Globe and Mail”. ”Traalimisel ja dredžimisel tõmmatakse raskeid võrke mööda merepõhja, mille tagajärjel püütakse vahet tegemata nii kalu kui ka põhjaloomi, kes on olulised ookeani toitumisahelas. Võrkudega tõmmatakse üles ka palju selliseid liike, mida kaluritel vaja pole, ning need hukkuvad.” Uurijate arvestuste kohaselt ”satub traalnoota iga kreveti kohta vähemalt kümme väikest kammeljat või noort turska, kes surevad”. Traalitud merepõhjast on käsnad, rannakarbid ja vähid peaaegu kadunud, teatab raport. Maine’i ülikooli okeanograafiaprofessor Les Watling ütleb: ”Pole vaja olla merebioloog, saamaks aru, et need kalapüügimeetodid on mereloomadele väga ohtlikud. Mitte ükski muu inimtegevus ei kahjusta merd nii palju kui see tegevus.” Bioloogid võrdlevad sellist hävitamist metsade raadamisega ning nõuavad teatavate piirkondade muutmist merekaitsealadeks.
Kemikaalid mänguasjades
”Kemikaalid, mida tavaliselt kasutatakse laste mänguasjade pehmemaks muutmiseks, on peaaegu 20 korda ohtlikumad, kui seda varem arvati,” teatab Londoni ajaleht ”The Independent”. Üks Hollandis korraldatud uuring näitab, et närimisrõngad ja teised lelud, mida väikelapsed närivad, sisaldavad ftalaate, mida kasutatakse kõvade plastmasside, nagu polüvinüülkloriidide pehmendamiseks, ja et need kemikaalid eralduvad kergesti sülge. Testid näitavad, et kahe tavalise ftalaadi suured doosid ”võivad põhjustada maksa- ja neeruvähki ning munandite alaarengut”. Eriti suures ohus on väikesed lapsed, sest ”oma väikese kaalu, areneva organismi ja tõenäoliselt ka pikaajalise kokkupuute tõttu kemikaalidega on nad nende vastu palju tundlikumad”, ütleb artikkel. Suurbritannia teadlane professor James Bridges, kes uuris seda probleemi Euroopa Komisjoni soovil, väljendas oma muret just nende laste pärast, ”kes on kusagil hoolekandeasutuses, näiteks kehvas lasteaias või haiglas, sest seal topivad nad suhu mänguasju, kuna neil ei ole midagi muud teha”. Nende kemikaalide kasutamise mänguasjades on juba keelustanud kuus riiki ning seda kavatsevad teha veel neli riiki.
Kogudused ilma preestrita
Paljudel Itaalia katoliku kiriku kogudustel, täpsemalt 3800-l, ei ole alalist preestrit, näitab kiriku pastoraalorientatsiooni keskuse korraldatud uuring. Ja see pole vaid maapiirkondade ja kõrvaliste kohtade probleem. Ajalehe ”La Repubblica” sõnul ”puudub kohalik preester isegi paljudes keskmise suurusega linnades (kus elanikke on tuhande ja kolme tuhande vahel)”. Et seda probleemi varjata, määratakse mitmele kogudusele tavaliselt üks preester või preestrite grupp. ”Kuid sel juhul,” selgitab ajaleht, ”ei ole preestril otsest ja igapäevast kontakti oma koguduseliikmetega, ning .. preestrid on sunnitud keel vesti peal ühest kohast teise jooksma.” Preestrite puuduse probleemi püütakse mitmeti lahendada. Rooma-sarnastesse suurtesse linnadesse on kutsutud preestreid välismaalt. Vähemalt kahte Itaalia kogudust on nüüd määratud juhtima ilmikud, kes ei või missat läbi viia ning kelle tegevus piirneb vaid armulaua jagamise ja hädaolukorras ristimisega.
Pankrottide arv suureneb
”Ameerika vaevleb praegu pankrotikriisis,” ütleb USA senaator Charles Grassley. USA pankrotiseaduste kehtestamisest möödunud sajandi jooksul on pankroti välja kuulutanud umbes 20 miljonit ameeriklasest üksikisikut ning enam kui pooled neist on seda teinud pärast 1985. aastat. 1998. aasta keskpaigaks oli 12 eelnenud kuu kohta registreeritud rekordarv pankrotte — 1,42 miljonit. Miks on see arv tõusnud? USA Föderaalreservi juhataja Alan Greenspani sõnul on pankrottide arv tohutult tõusnud osaliselt seetõttu, et ”seda ei peeta enam häbiasjaks”. Teiseks teguriks on see, et ”järjest krediidilembesemaks muutuvas ühiskonnas on inimesed harjunud kandma oma õlgadel aina suurenevaid isiklikke võlakoormaid”, ütleb ”The Wall Street Journal”.
Kas lõhna tõrjuvad riided?
”Juba kaks aastat on tekstiilitootjad mõistnud bioaktiivse riidematerjali tähtsust, mida märgistatakse mitmesugusel viisil, näiteks antibakteriaalne .. või lõhnatõrjega,” teatab Prantsusmaa ajaleht ”Le Monde”. Nõudlus antibakteriaalse riidematerjali järele on kasvamas. Kuigi seda materjali kasutatakse peamiselt voodiriiete valmistamiseks, tehakse sellest nüüd ka sokke ja aluspesu. Kuid mitte kõik inimesed pole vaimustunud fenoole ja raskemetalle sisaldavatest riietest, mis muudavad bakterite tegevust, kuna paljud bakterid on inimestele kasulikud. ”Meie nahk vajab normaalseks talitluseks kõiki oma looduslikke üürilisi,” märgib ”Le Monde”. ”Antibakteriaalsete tekstiilkaupade tootjad seisavad nüüd silmitsi tõelise kimbatusega” — kuidas piirata kahjulike bakterite paljunemist, tapmata baktereid, mis on vajalikud nakkuste vastu võitlemisel.
Uued veemured
”Peale selle, et joogivesi on täis pestitsiide, näib see nüüd olevat täis ka ravimeid,” ütleb ”New Scientist”. Arstimid satuvad vette mitmel viisil. Mittevajalikud ravimid visatakse vahel klosetipotist alla. Lisaks sellele erituvad arstirohud vette ka uriini kaudu. ”Enamikust inimestele või loomadele määratud antibiootikumidest eritub uriini kaudu vette umbes 30 kuni 90 protsenti,” ütleb Bent Halling-Sorensen Taani Kuninglikust Farmaatsiakoolist. Talunikud on väetanud oma põlde harjumuspäraselt loomauriini ja -sõnnikuga. Keskkonda sattudes võivad arstimid olla oma algsel kujul või inimkeha poolt muudetud, need võivad olla reageerimisvõimelisemad ja mürgisemad kui algselt ning tihtipeale ka vees lahustuvamad. ”Ravimid on üks väheseid kemikaalide gruppe, mida me vees ei kontrolli,” ütleb Steve Killeen Suurbritannia keskkonnaametist.
USAs kasvab vangide arv
”Vangistuste arv on praegu Ameerikas nii suur, et seda ei anna võrrelda ühegi demokraatliku riigi omaga, ning see on suurem kui üheski totalitaarses riigis eales olnud,” märgib ”The Economist”. ”Eelmisel aastal oli trellide taga iga 150. [USA] elanik (kaasa arvatud lapsed).” Vangistuste suhtarv on 20 korda suurem kui Jaapanis, 6 korda suurem kui Kanadas ja 5 kuni 10 korda suurem kui Lääne-Euroopa maades. Ameerika Ühendriikide vangide arv on alates 1980. aastast neljakordistunud. Üle 400000 vangi on kinni narkokuritegude tõttu, kuid narkootikume tarvitavate inimeste arv on 1988. aastast püsinud muutumatuna. ”The Economist” esitab küsimuse: ”Kas siis vangla aitab võidelda kuritegevuse vastu või mitte, kui kaua võib Ameerika endale lubada sellist olukorda, kus vangistatute arv aina kasvab?”
Kihlveod seoses Harmagedooniga
Igal nädalal veavad paljud inimesed Suurbritannias ”kihla seoses Harmagedooniga”, teatab ”The Guardian”. 1001 täiskasvanu küsitlus näitas, et 33 protsenti arvab, et maailma lõpp tuleb maailmasõja näol, 26 protsenti aga usub, et seda põhjustab globaalne soojenemine. Kolmandad peavad selle põhjuseks maakera kokkupõrget asteroidiga. 59 protsenti küsitletutest ”arvab, et suurema tõenäosusega näevad nad maailma lõppu, kui võidavad riigiloteriil”, ütleb ”The Guardian”. Millest selline spekuleerimine seoses Harmagedooniga? ”Tõenäoliselt mõjutab [inimesi] saabuv millennium ning sellega seostatav viimnepäev,” kommenteerib ajaleht.