Vaatleme maailma
Raskusi rahuvalvega
”Kümme aastat tagasi hinnati ÜRO Rahuvalvejõudusid nii kõrgelt, et nad said Nobeli rahuauhinna,” teatab Toronto ajaleht ”The Globe and Mail”. ”Nüüd saab aga rahuvalvajatele — tsiviilisikutele, politseinikele ja sõjaväelastele — peale kiituse osaks ka põlgus.” Millest selline muutus? ”Peamiseks probleemiks on praeguste konfliktide iseloom. Paljudel tänapäeva sõdadel pole selgeid eesmärke ega tegutsemisviise ning neid ei pea mitte hästi organiseeritud armeed, vaid rühmitused ja sõjaväeülemad, kes kasutavad teismelisi palgasõdureid. Need on riigisisesed, mitte riikidevahelised sõjad,” ütleb ”Globe”. Seega, ”selle asemel et jälgida relvarahu kehtimist eri rahvaste vahel”, on ÜRO rahuvalvejõud ”sattunud sõdivate rühmituste vahele, kelle eesmärgid ning mõnikord isegi juhtkonna struktuur on ebaselged ja kelle rahu saavutamise soov on küsitav”, lisab ajaleht.
Uus tõekspidamine muudab spordi vägivaldseks
Prantsusmaa ajakiri ”L’Express” kirjutab, et 1997/98. aasta hooajal võtsid jalgpallijuhid distsiplinaarmenetlusse rekordilise arvu reeglite rikkumise juhtumit — 20825 —, samuti kasvas märgatavalt vägivallajuhtumite arv ka teistes spordialades. Miks on spordis nii palju vägivalda? Uurija Richard Pfisteri sõnul on üheks põhjuseks ”vajadus võita. Kui raha peetakse prestiižist tähtsamaks ja tulemust mängimisrõõmust olulisemaks, lubatakse endale igasugust käitumist”. Pfister ütleb, et kui nii käituvad inimesed, keda paljud võtavad eeskujuks, ja sellele ei näi järgnevat karistust, õigustab see noorte silmis vägivalda ning õhutab neid samamoodi käituma.
Tuvipost veelgi kasutusel
Kuigi India osariigis Orissas on politseil keerukas sidevõrk, kasutatakse seal veelgi tuviposti ning nende kasutuses on 800 tuvist koosnev ”korpus”, teatab ”The Indian Express”. Orissa politseiülema B. B. Panda sõnul on tuvid olnud eluliselt tähtsaks ühendusliiniks üleujutuste ja tsüklonite ajal viimase 50 aasta jooksul ning tuvipost on veelgi praktiline ajal, mil raadioside on katkenud. Näiteks 1982. aastal, kui Banki linnas olid üleujutused, oli tuvipost ainsaks ühenduseks selle linna ja Cuttacki politseiprefektuuri vahel. Esimene Orissa ”tuviüksus” alustas tööd 1946. aastal belgia tõugu kirjatuvidega, kes on võimelised lendama peatusteta kuni 800 kilomeetrit ning umbes 80 kuni 90 kilomeetrit tunnis. Linde, kelle eluea pikkus on 15 kuni 20 aastat, hoitakse praegu kolmes keskuses, kus nende eest hoolitsevad 34 konstaablit. B. B. Panda teatas: ”Tuvipost võib näida arhailisena mobiiltelefonide ajastul, kuid tuvid on selles osariigis praegugi tõhusaks abiks.”
Lapsed koolihariduseta
Inimõiguste ülddeklaratsioon, mille ÜRO Peaassamblee võttis vastu 1948. aastal, määratles õigust haridusele. Vaatamata märkimisväärsetele pingutustele, on eesmärgi saavutamiseni veel üsna pikk maa. ”50 aastat pärast Inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmist oli maailmas ikka veel rohkem kui 130 miljonit algkooliealist last, kes ei käinud koolis,” teatab Saksamaa päevaleht ”Allgemeine Zeitung Mainz”. ”See tähendab, et 20 protsenti kogu maakera lastest ei saanud algharidust.” ÜRO Lastefondi juhataja Saksamaal Reinhard Schlagintweiti sõnul läheks kõigi maakera laste algkooliharidus maksma umbes 7 miljardit dollarit. See on väiksem summast, mis eurooplastel aastas jäätise ja ameeriklastel kosmeetika peale kulub, ning ainult killuke summast, mis maailmas relvastuse peale läheb.
Katastroofiderikas Aasia
”Viimasel aastal leidis maailma kümnest suuremast katastroofist kuus aset Aasias ning need katastroofid nõudsid 27000 inimelu ja tekitasid kahju 38 miljardi USA dollari ulatuses,” märgib ”South China Morning Post”. Nende katastroofide hulka kuuluvad Bangladeshi ja Hiinat laastanud üleujutused ning Indoneesia metsapõlengud, mille suits kandus isegi naaberriikidesse. ”Aasiat tabab rohkem loodusõnnetusi kui ühtki muud piirkonda maailmas,” ütleb ÜRO Aasia ja Vaikse ookeani saarte majandus- ja sotsiaalkomitee. ”Ohu vähendamine saab 21. sajandi üheks suuremaks väljakutseks, ja seda eriti Aasias.”
Miks ei saa ennast kõdistada
”Kõdistamine ajab isegi täiskasvanul külmavärinad peale. Kuid ka kõige ülitundlikum inimene võib end rahustada vähemalt sellega, et ta ei saa ennast ise kõdistada,” teatab ”The Economist”. Miks ta seda teha ei saa? Ühes hiljutises uuringus selgus, et saladus peitub väikeajus ehk selles aju osas, mis koordineerib motoorset tegevust. Teadlased arvavad, et väikeaju mitte üksnes ei koordineeri liikumist, vaid teab ka ette, milliseid aistinguid liigutused põhjustavad. Niisiis, kui inimesed püüavad end kõdistada, ennetab väikeaju seda aistingut ning surub selle maha. Kui aga inimest kõdistab keegi teine, ei oska väikeaju seda ärritust oodata ega suru aistingut maha. Sarnane artikkel, mis ilmus ajalehes ”The New York Times”, võttis selle kokku järgmiselt: ”Aju teab seda, milliseid kõdistamisaistinguid inimene endale ise põhjustab, ega omista neile eriti tähtsust, nii et ta võiks olla vastuvõtlikum väljastpoolt tulevatele aistingutele, mis võivad olla olulisemad.”
Morsetähestiku järglane
Morsetähestik, mis leiutati 1832. aastal, ”on mänginud äraarvamatult tähtsat rolli kaubanduse arengus ja ajaloos üldse”, tõdeb Roger Cohn ÜRO asutusest, mis tegeleb maailma laevandusega. See on olnud rahvusvaheline kood, mida laevad on kasutanud merehädas olles alates 1912. aastast, mil ”Titanic” andis SOS-signaali — kolm punkti, kolm kriipsu, kolm punkti —, ütleb ”The Toronto Star”. Kuid 1999. aasta 1. veebruaril võttis Rahvusvaheline Mereorganisatsioon kasutusele uue satelliitsidesüsteemi, mis edastab informatsiooni automaatselt ”ülemaailmsesse päästekoordineerimiskeskuste võrku”, niipea kui laeva satelliitsideseadmes on vajutatud hädaabinuppu. Lisaks laeva üheksakohalisele identifitseerimisnumbrile võivad need andmed ”sisaldada kellaaega, laeva asukohta ja hädaolukorra tüüpi, mis võib olla kas täpselt määratlemata või kuuluda siis kaheteistkümnest kategooriast ühe hulka, milleks võib olla kas tulekahju, uppumine, kreen või hoopis piraatide rünnak”, ütleb ”Star”. Ajaleht lisab nostalgiliselt: ”Morset kasutati ka siis, kui anti maailmale teada mõningaid ajaloo parimaid teateid: seda kasutati andmaks teada relvarahust mõlema maailmasõja puhul.”
Kingad põhjustavad tervisehäireid
”Arstide arvamuse kohaselt on kuuest inimesest ühel tõsiseid probleeme jalgadega ning seda võib paljudel puhkudel kingade süüks panna,” teatab ”The Toronto Star”. Valutavad põlved, haiged puusad, haige selg ja ka peavalu võivad olla tingitud jalanõudest. ”Kõige tähtsam on pidada meeles seda, et jalanõud ei mugandu jalgadega, vaid jalad kingadega,” ütleb ”Star”. ”Ära osta kingi, lootes, et need jalgade järgi kuju võtaksid. Kui need poes jalga pannes mugavad pole, ära osta neid.” Jalanõusid tasub osta pärastlõunal, kuna ”päeva jooksul lähevad jalad tavaliselt veidi paiste”. Peale selle ”peavad kingad sobima ka päka laiusega, mitte ainult kannaga”. Statistika näitab, et naistel on jalgadega rohkem probleeme ja rohkem jaladeformatsioone kui meestel. Selle põhjuseks peetakse seda, et 90 protsenti naistest ”kannab liiga väikseid ja kitsaid kingi”, ning ”sageli põhjustavad kõige tõsisemaid jaladeformatsioone kõrged kontsad”. Ajaleht lisab: ”Tähtis on pidada meeles ka seda, et valu tekib alles siis, kui jalad on juba vigastada saanud.”
Hiinas trükitakse Piibleid
”Viimase kahekümne aasta jooksul on Hiinas trükitud rohkem kui 20 miljonit Püha Piiblit ning Piibel on saanud sellel maal alates 1990-ndate aastate algusest üheks populaarseimaks raamatuks,” ütleb Xinhua uudisteagentuur. Hiina sotsiaalteaduste akadeemiale kuuluvas Maailma Religioonide Instituudis töötava professor Feng Jinyuani sõnul on Hiina kristlastel õigus osta endale kaks Piiblit. Nüüdseks on lastud välja rohkem kui 20 erisugust väljaannet, ”kaasa arvatud ingliskeelne väljaanne hiinakeelse tõlkega, hiinakeelne väljaanne traditsioonilise ja lihtsustatud hieroglüüfkirjaga, väljaanded etniliste vähemuste keeltes ning seda nii väikeses kui ka suures formaadis”. Lisaks sellele on avaldatud ka piiblilugusid sisaldavaid raamatuid ning arvatakse, et need ületavad isegi Piiblite läbimüügi. ”Piibel on alates 1990-ndate aastate algusest olnud riigi kõige mõjukamate raamatute nimekirjas 32. kohal,” ütleb artikkel, kuid ”üldiselt avaldab religioon hiinlastele vähem mõju kui Läänes elavatele inimestele”.