Vaatleme maailma
Soov usuliselt valgustatud saada
”Nüüd, mil on lähenemas sajandi lõpp, otsivad britid oma elus midagi vaimulikku. See ilmneb huvist raamatute vastu, kus käsitletakse usku, okultismi ja üleloomulikke nähtusi,” ütleb ajaleht ”The Times”. Väljaandes ”Cultural Trends” ilmunud uuringust selgub, et usuteemaliste raamatute arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud 83 protsenti ning New Age’i ja okultismi puudutavate raamatute arv tervelt 75 protsenti. Teaduslike raamatute väljaandmine on aga vähenenud, näiteks keemia- ning füüsikaraamatute arv on kahanenud 27 protsenti. Selle statistika põhjal teeb raporti koostaja Sara Selwood järelduse, et ”inimesed hakkavad sajandi lõpul rohkem enesesse vaatama ning elu mõtet otsima”. Miks on aga atlaste ning geograafiaraamatute arv 185 protsenti kasvanud? See võib näidata inimeste soovi ”tõsielust eemale pöörduda”, ütles ta.
Euroopas rikutakse usuvabadust
Rahvusvaheline Helsingi Föderatsioon ”on süüdistanud 19 Euroopa riiki usuvabaduse rikkumises”, teatab ajakiri ”Catholic International”. Föderatsioon märkis, et eriti tugevat survet avaldatakse usuvähemustele õigeusumaades. Lisaks sellele on nii mõneski Euroopa Liidu liikmesriigis ”väljatöötamisel seadused, mis tugevdavad traditsiooniliste religioonide positsiooni ning piiravad väikeste usugruppide, nagu [Jehoova tunnistajate] tegevust”, ütles ajakiri. Föderatsiooni direktor Aaron Rhodes lisas: ”Lääneriikides on näha märke kartusest ”sektide sissetungi” ees, mis sunnib neid usuvähemusi maha suruma. Olukord halveneb seni, kuni inimesed hakkavad mõistma, et usuvabadus on osa väärtushinnangutest ja reeglitest, mida kõik peavad võrdselt austama.”
Edukusteoloogia
Tsiteerides luteri teoloogi Wanda Deifelti, teatab ”ENI Bulletin”, et Ladina-Ameerika traditsioonilised protestantlikud kirikud on jäänud uute kiiresti kasvavate edukusteoloogiat kuulutavate usuliikumiste varju. Deifelti sõnul on nüüd Brasiilia nelipühi- ja karismaatilistes kirikutes ”kaks-kolm korda rohkem liikmeid kui traditsioonilistes suurtes kirikutes”. Edukusteoloogia tõotab usklikele ”kohest tasu nende annetuste eest kirikule”, ütles ta. ”Palve Jumalale on peaaegu nagu äritehing .. Kui mina midagi Jumalale annan, peab tema minule midagi vastu andma.” Need liikumised värbavad liikmeid vaeste brasiillaste hulgast. Miks aga jäävad liikmed nende liikumiste juurde, kui neile ei saa osaks tõotatud edu ning kõige suuremat kasu lõikavad kirikujuhid? Deifelt ütleb: ”Inimestel on tavaks kuuluda kahte [religiooni], kui ühest kasu ei saa, saab ehk teisest.” Peale selle räägivad nende liikumiste juhid ”asjadest, mille pärast inimesed mures on, ning mida need kuulda tahavad”.
Kontrollige videomänge
”Vanemaid peetakse idiootideks,” teatab Prantsusmaa ajaleht ”Le Figaro”. Miks? Sest enamik neist ilmselt ei tea, milliseid videomänge nende lapsed mängivad. Näiteks ühe mängu eesmärk on vaenlasi piinata, teise eesmärk aga jalakäijatest üle sõita. Ühes viimase aja kõige levinumas mängus näidatakse kümmet võigast viisi, kuidas naisi piinata. ”Le Figaro” soovitab vanematel uurida põhjalikult järele, milliseid mänge nende lapsed mängivad, et näha, kas seal on ”varjatud kujul barbaarsust”, mida tihtipeale võibki leida. See, et vanemad nõustuvad ”ostma lastele mänge, mida need paluvad, ilma nende sisu kontrollimata, muudab olukorra üha ohtlikumaks”, ütleb ajaleht. Seal tõstatati ka küsimus: ”Kas ei ole jultumus rääkida inimõigustest, kui meie poeriiulid on täis asju, mis nii avalikult neid õigusi rikuvad?”
Alahinnatud abimees
Pikka aega pole pööratud tähelepanu tähtsale tegurile, mis aitab haiglapatsientidel paraneda, ütleb Saksamaa ajakiri ”Psychologie Heute”. See on patsiendi palatikaaslane. Uurimus näitas, et saatusekaaslane aitab haigel paraneda ning vastupidiselt üldisele arvamusele soovib vaid väike hulk patsiente, umbes seitse protsenti, olla üksi. Enamik patsiente soovib olla palatis koos ühe või kahe haigega. Muidugi ei taheta olla koos ükskõik millise inimesega. Ideaalne palatikaaslane ”peaks eelkõige olema seltsiv ja salliv”, ütles artikkel. Järgmised soovitud omadused olid toodud tähtsuse järjekorras: ”arusaamisvõime, huumorimeel, puhtus, avameelsus, abivalmidus, teistega arvestamine, korralikkus, sõbralikkus, ausus, tasakaalukus, kannatlikkus, peenetundelisus, lahkus, rahulikkus, intelligentsus, paindlikkus, erksus.”
Liigse liikumise ohud
Kuigi liikumine mõjub hästi südamele ja kopsudele, võib liigne liikumine nõrgendada luid ning see tekitab probleeme vanemas eas. Seda teatati konverentsil, kus räägiti liikumise mõjust inimese luustikule, ütleb Londoni ajaleht ”The Guardian”. Kõige suuremas ohus on jooksjad ning need, kes tahavad saada väga head vormi. Noortel naistel, kes käivad liiga tihti aeroobika- või tantsutundides, esineb rohkem painutusmurde, ning öeldakse, et neil on oht vanemas eas osteoporoosi haigestuda. ”Sportlasi hoiatati, et neil on aega oma luid tugevdada vaid 18.—19. eluaastani, pärast seda hakkavad luud ajapikku nõrgemaks muutuma,” teatas artikkel. ”Seinatennis ja tennis tunnistati parimateks luid tugevdavateks spordialadeks.” Londoni ülikooli kolledži luukeskuse juhataja Michael Horton soovitas leida tasakaalu liikumise ja tervise vahel. Ta hoiatas: ”Valitsus õhutab noori palju liikuma. Sellest võib mõnda aega kasu olla, keegi pole aga mõelnud selle peale, mis saab neist noortest 50-aastasena.”
Kaaluprobleem
Alates 1800-ndate aastate lõpust on Le Grand K, filmirullisuurune plaatina ja iriidiumi sulamist silinder, olnud kogu maailmas kilogrammi etaloniks. Sellel põhineb isegi USA nael. Kuid teadlased on mures sellepärast, et silindri mass näib muutuvat. Silindrit, mida hoitakse Prantsusmaal Pariisi eeslinnas kolme üksteise sees asetseva klaaskupli all luku taga, on sajandi jooksul välja võetud vaid kolm korda. Ajakiri ”Science” teatab, et pärast viimast korda leidsid teadlased, et selle mass muutub vähem kui viis miljondikku grammi aastas. See väike erinevus, tõenäoliselt kaalu lisandumine, võib olla tingitud silindri pealispinnale kogunenud mustusest, vaatamata sellele, et seda puhastatakse. Tänapäeva tehnoloogia nõuab aga väga täpseid mõõte. Näiteks sõltuvad kosmoselennud aatomkelladest, mille viga on ainult 1 sekund 1,4 miljoni aasta kohta. Seepärast arutavad teadlased võimaluste üle, kuidas kehtestada veelgi usaldusväärsemat kilogrammi etaloni. Kuid ”Science” märgib, et see võib nõuda sellist täpsust, mis paneb teadlased muretsema ka nii väikeste muutuste pärast, mis toimuvad aatomite tasandil.
Kas külmetushaiguste vastu on ravi?
Pärast kümme aastat kestnud uuringut, mis läks maksma 5 miljonit Inglise naela, andis Suurbritannia külmetushaiguste uurimiskeskus alla. Kuna külmetushaigusi põhjustavaid viirusi on rohkem kui 200, on püüd leida neile ühte ravi sama, ”mis püüda leetritest, tuulerõugetest, mumpsist ja punetistest korraga lahti saada”, kommenteerib Cardiffis asuva Walesi ülikooli keskuse direktor professor Ronald Eccles. ”Ma ei kujuta ette, et oleks võimalik leiutada ravimit, mis hävitaks kõik viirused. Ma arvan, et parim, mida me teha saame, on sellepärast lihtsalt mitte liigselt muretseda.”
Mis oli Mitchist kasu
Kuigi eelmisel aastal möllanud orkaan Mitch nõudis tuhandeid elusid ning puudutas ligikaudu miljoni inimese elu, oli sellel siiski üks hea tagajärg. See aitas arheolooge, kes kaevasid Nicaraguas välja León Viejo varemeid, mis asuvad pealinnast umbes 90 kilomeetrit kirde pool. Tänu orkaanile ”tulid nähtavale müürid, luud ja arheoloogilised esemed”, teatab México ajaleht ”Excelsior”. León Viejo varemete ajaloolise paiga direktor Rigoberto Navarro ütles, et Mitch pühkis minema pinnase ning tõi päevavalgele paiga, mida arheoloogid olid otsinud tulutult juba pikka aega. Nähtavale tuli 2,5 meetri kõrgune, 70 sentimeetri paksune ja 100 meetri pikkune müür. Navarro sõnul tegi orkaan kolme päevaga ära töö, mida arheoloogid oleksid teinud aastaid, teatas ajaleht.