Kas paberivaba kontor jääb unistuseks?

Selle artikli lõplik käsikiri prinditi välja üheteistkümnele tavaformaadis paberilehele.a Redigeerimise käigus prinditi materjali uuesti ligikaudu 20 korda. Lõpuks saadeti see umbes 80 tõlkemeeskonnale üle kogu maailma, misjärel iga meeskond omakorda printis selle tõlke tegemise käigus välja umbes kuus korda. Kokkuvõttes kulus artikli peale rohkem kui 5000 paberilehte, ja seda veel enne, kui see trükivalgust nägi!

NEED faktid lükkavad selgelt ümber ennustuse, mis tehti arvutiajastu koidikul — nimelt, et varsti on kõikjal ”paberivabad kontorid”. Futuroloog Alvin Toffler ütles oma raamatus ”The Third Wave” koguni sellise mõtte, et paberkoopia tegemine ükskõik millest oli primitiivne viis kasutada elektroonilisi tekstitöötlusmasinaid ning see rüvetas nende tegelikku eesmärki. Huvitav on see, et kui ettevõtte International Business Machines esindajad 1981. aastal oma esimest personaalarvutit avalikkusele tutvustasid, otsustasid nad selle varustuse hulgast printeri ära jätta. Mõnede väitel mõtlesid kompanii esindajad, et kasutajad eelistavad informatsiooni kuvariekraanilt lugeda. Mõned inimesed igatahes ennustasid ”paberivaba paradiisi” saabumist — et paberi koht on varsti vaid muuseumi eksponaatide hulgas või tolmustel arhiiviriiulitel.

Ennustused paberitarbimise lõpu kohta ja tegelikkus

Tegelikkus on aga see, et just seesama tehnika, mis pidi endaga paberivaba kontori kaasa tooma, matab meid ise järjest sügavamale paberihunnikute alla. Õigupoolest arvatakse, et viimaste aastate jooksul on paberi tarbimine isegi suurenenud. International Data analüütik Scott McCready ütleb: ”Kõik, mida me oma kontorite automatiseerimisega saavutanud oleme, on see, et meie suutlikkus toota prinditud lehekülgi on kasvanud iga aastaga rohkem kui 25 protsenti ja see jätkub järjest kiireneva tempoga.” Personaalarvutid, printerid, faksiaparaadid, e-post, koopiamasinad ja Internet on tähelepanuväärselt suurendanud info hulka, mida paljud inimesed iga päev käsitlevad — ja mida nad ka prindivad. Dokumenditöötlusega seotud ettevõtte CAP Ventures andmetel oli 1998. aastal kogu maailmas 218 miljonit printerit, 69 miljonit faksiaparaati, 22 miljonit multifunktsionaalset bürooseadet (masin, mis täidab nii printeri, skanneri kui ka koopiamasina ülesannet), 16 miljonit skannerit ja 12 miljonit koopiamasinat.

Toffler kirjutab oma 1990. aastal ilmunud raamatus ”Powershift”, et tema arvestuste kohaselt valmistatakse USAs ühe aasta jooksul 1,3 triljonit dokumenti — see on paberihulk, millega võiks tapeetida Suure kanjoni 107 korda. Teadete kohaselt muutuvad need numbrid järjest suuremaks. Ühe allika andmetel trükiti 1995. aastal Ameerika Ühendriikides peaaegu 600 miljonit dokumenti päevas — see on kogus, millega võiks iga päev täita 270 kilomeetri pikkuse failikapi. 2000. aasta saabudes pole mingit muudatust ette näha; suurem osa infost vahendatakse ikkagi paberil.

Miks paber püsib

Miks pole pidanud paika ennustused, et elektroonika asendab paberi? Paberitootmisettevõttes International Paper Company avaldati selle kohta arvamust: ”Inimesed ei taha saada infot lihtsalt oma sõrmede alt. Nad tahavad saada seda oma sõrmede alla. Neile meeldib seda katsuda, kokku murda ja sel nurki kahekorra käänata; seda faksida, kopeerida ja sellele viidata; kritseldada sellele märkmeid või kinnitada see uhkelt oma külmkapi uksele. Ja üle kõige meeldib neile seda välja printida — kiiresti, veatult ja erksates värvides.”

Tuleb tunnistada, et paberil on oma selged eelised. See on kaasaskantav ja odav, ei kao kuhugi ning seda on kerge alles hoida ja ümber töödelda. Seda on ka väga hõlbus käsitleda — sa näed, millisel leheküljel sa parasjagu oled ja kui palju lehekülgi on veel järele jäänud. ”Inimesed armastavad paberit. Neile meeldib seda oma käes hoida,” ütleb Dan Cox, ühe bürootarbeid müüva firma esindaja. ”Oleme märganud, et inimesed püüavad saavutada paberivaba kontorit,” räägib andmetöötleja Jerry Mallory (Arizona Department of Libraries, Archives and Public Records). ”Kuid samas on kõigi nende tuhandete arvutite juures midagi ühist: nad kõik on ühendatud vähemalt ühe printeriga.”

Lisaks on raske muuta sissejuurdunud harjumusi. Tänapäeva ärimehed on lapsena lugema õppinud trükitud paberilehtedelt. Dokumendi või e-posti saab välja printida lihtsalt korra hiirega klõpsates ning väljatrükki võib siis igaüks lugeda seal, kus ise tahab. Prinditud materjali saab kaasa võtta paljudesse sellistesse kohtadesse, kus enamikku arvuteid oleks ebamugav kasutada, kas või näiteks voodisse, vannituppa või randa.

Veel üks põhjus, miks paber püsib, on see, et arvutite abil on nüüd igaühel võimalik teha selliseid dokumente, mida veidi aega tagasi sai teha vaid professionaalne trükkal. Kerge vaevaga võib valmistada kõike alates neljavärvitrükis dokumentidest, käsikirjadest ja aruannetest ning lõpetades illustreeritud reklaamtrükiste, kaartide, graafikute, nime- ja postkaartidega. Sellised võimalused lausa kutsuvad inimesi katsetama. Nii et kui arvutikasutaja on dokumendi välja printinud, võib tal tekkida tahtmine muuta kirjastiili või kujundust ning dokumenti uuesti printida. Sellele võivad järgneda edasised parandused ning muidugi mõista ka uued väljatrükid.

Ka Internet on sellise olukorra kujunemisele kaasa aidanud, kuna see võimaldab inimestele juurdepääsu praktiliselt piiramatule hulgale infole.b Paratamatult kaasneb sellega suur paberikulu, sest Interneti kasutajad prindivad tihti oma otsingute tulemused paberile.

Kahe silma vahele ei saa jätta samuti fakti, et praeguse arvuti tark- ja riistvara uputuse tõttu on ka suurem vajadus kasutusjuhendite järele. Arvutite lai levik on põhjustanud sellealaste käsiraamatute ja arvutiajakirjade tulva.

Samuti tuleb tunnustada, et kirja lugemisel arvutiekraanilt, eriti vanematelt monitoridelt, on omad varjuküljed. Mõned arvutikasutajad kaebavad ikka veel, et see väsitab silmi. Selleks et vanemad kuvarid võiksid tagada hea nägemiskvaliteedi, tuleks arvestuste kohaselt nende eraldusvõimet parandada kümme korda.

Lisaks võib mõnele inimesele paberileht tunduda palju tähtsam ja pakilisemat reageerimist nõudvam kui miski, mis ilmub ekraanile. Prinditud dokument paistab tõendavat tehtud tööd ja pingutusi, mis on pandud käegakatsutavasse vormi. Ülevaataja või kliendi kätte antud aineline dokument võib pälvida suuremat tähelepanu ja vastukaja kui elektrooniline sõnum.

Lisaks kõigele sellele kardavad paljud inimesed, et nad võivad oma andmed kaotada. Ja selline kartus on tihtipeale ka õigustatud. Vaatamata kõigile nüüdisaegsetele keerukatele varukoopiate tegemise süsteemidele, püsivad hinnalised sõnad, mis on mitmetunnise töö tulemuseks, tihtipeale alles tänu sellele, et ei tekkinud elektrivoolu pingelainet, kettariket ega vajutatud valet klahvi. Enamik inimesi peab sellepärast paberit palju turvalisemaks. Huvitav on ka mõne eksperdi väide, et see aeg, mil elektroonilised andmed on lugemiskõlblikud, moodustab vaid murdosa happevaba paberi eeldatavast 200—300 aastasest elueast. Tõsi on, et elektrooniline informatsioon vananeb väga aeglaselt. Kuid tehnoloogia areneb kiiresti. Ning kui iganev riist- ja tarkvara tarbetuna kõrvale heidetakse, on järjest raskem lugeda vanemate arvutite salvestatud andmeid.

Kas unistus paberivabast kontorist saab tõelisuseks või mitte, seda näitab tulevik. Praegu igatahes võib Mark Twaini parafraseerides öelda, et teated paberi surma kohta on kõvasti liialdatud.

Kas juurime välja kõik puud?

Kui mitu paberilehte saab ühest puust? Kuigi selle küsimusega on seotud mitmed asjaolud — näiteks puu suurus ja liik ning paberi sort ja kaal —, on arvestatud, et ühest turustamiseks sobivate mõõtmetega paberipuust saab umbes 12000 standardsuurusega kirja- või trükipaberi lehte. Kuid isegi sel juhul tekib praeguse ääretult suure paberitarbimise tõttu silme ette kujutluspilt kõledatest maharaiutud metsadest. Kas me tõepoolest liigume ökoloogilise kriisi poole?

Paberitootjad kinnitavad, et paanikaks pole põhjust. Nad on kiired osutama sellele, et suur osa paberist — mõnel maal koguni 50 protsendi ringis — on tehtud puidulaastudest ehk puidutöötlemisjäätmetest, mida muidu kasutataks maatäiteks. Pealegi kui puidulaastud maas lagunevad, eraldub neist metaani, ühte kasvuhoonegaasi, mida seostatakse globaalse soojenemisega. Paberitööstus aga kasutab need laastud hästi ära. Keskkonna- ja tarbijakaitsegrupid suhtuvad sellesse väitesse siiski kriitiliselt ning süüdistavad paberitööstust saastamises ja halvas metsakorralduses. Nad väidavad vastu, et kütteained, mida paberitööstus kasutab, tekitavad kasvuhoonegaase! Nad viitavad ka sellele, et kui vanapaber maatäitena laguneb, tekitab see samuti kasvuhoonegaase juurde.

Sellele vaatamata tegi World Business Council for Sustainable Development säästvat arengut puudutava uurimuse põhjal järelduse, et vajalikus koguses paberit on võimalik toota ilma loodusvarasid ammendamata. Üks põhjus niisuguseks järelduseks on see, et mets on taastuv ja paber taastöödeldav. Siiski rõhutati uurimistöös, et ka sel juhul ”tuleb teha lisamuudatusi paberi ringkäigu igas etapis — metsakorralduses, puidumassi ja paberi tootmises, paberi kasutamises, taastöötlemises, energia korduvkasutamises ja jäätmete lõplikus hävitamises”. Püüdes toota keskkonnasõbralikku ja majanduslikult eluvõimelist paberimassi, on paberitööstus kaalunud ka selliste alternatiivide kasutamist nagu nisukõrred, kiiresti kasvavad puud, mais ja kanep. Kui palju selliseid alternatiive kasutama hakatakse ja milliste tulemustega, eks seda näita tulevik.

[Allmärkused]

[Kast lk 27]

Kuidas vähendada paberikulu kontoris

✔ Prindi nii vähe kui võimalik. Vaata dokument üle ja paranda seda arvutiekraanil. Vähenda püsikoopiate ja mustandite arvu.

✔ Pikema dokumendi korral kasuta väiksemat, kuid siiski loetavat kirjasuurust.

✔ Kui printer trükib sisselülitamisel või enne dokumendi printimist iga kord välja testi või esilehekülje, blokeeri see funktsioon.

✔ Vanapaber tuleb taastöödelda.

✔ Enne paberi taastöötlemist pane ühele poolele prinditud lehed kõrvale ja kasuta neid hiljem mustandite printimiseks või märkmete tegemiseks.

✔ Tee alati kui võimalik kahepoolne koopia.

✔ Kui dokumenti tuleb kontorisiseselt levitada, ära tee sellest igaühele oma koopiat, vaid saada üks väljatrükk ringlema.

✔ Et mitte püsikoopiat teha, saada faks otse oma arvutist. Kui sul tuleb faksi saatmisel paberikoopiat kasutada, säästa paberit sellega, et ei kasuta esilehekülge.

✔ Väldi asjatut e-posti sõnumi printimist.

[Pilt lk 24]

Mõned väidavad, et tehnika, mis pidi meile paberivaba kontori tooma, on matnud meid hoopis sügavamale paberite alla

[Pilt lk 26]

Mõnikord on väljaprinditud paberit kergem kasutada kui arvutikuvarit