Uut laadi vanavanemad

”Tere tulemast vanaema ja vanaisa juurde. Oleme kohe valmis teie lapsi poputama.” Just niisugust silti võib näha Gene’i ja Jane’i kodu uksel.

ENT kui tuppa sisse astuda, pole kusagil näha kaht vanemat inimest kiiktoolis. Selle asemel leiad sa eest noorusliku ja energilise 40ndates aastates abielupaari. Kaugel sellest, et oma kogemusi endale hoides noortest eemale tõmbuda, on Gene ja Jane oma vanavanema-ossa täielikult sisse elanud. ”Tõsi ta on, et see roll annab märku sellest, et me jääme järjest vanemaks,” ütleb Gene, ”kuid lapselapsed on tasuks selle eest, et oled oma lapsed üles kasvatanud.”

Üks muistne vanasõna ütleb: ”Lapselapsed on vanade kroon” (Õpetussõnad 17:6). Vanavanemaid ja lapselapsi seob sageli väga eriline armastus ja lähedus. Ajakiri ”Generations” kirjutab, et ”Ameerika ühiskonnas on saanud vanavanemaks enneolematult suur hulk inimesi”. Ja mis põhjusel? Artikkel mainib ”kõrgemat keskmist eeldatavat eluiga ja uusi suundumusi perekondade loomisel”. ”Muudatused suremuse ja viljakuse osas annavad alust arvata, et vanavanemaks jõuab oma elu jooksul saada kolm neljandikku täiskasvanutest.[—] Enamik keskealisi saab vanavanemaks umbes 45-aastaselt.”

Mõnel maal on esile kerkinud uut laadi vanavanemate põlvkond. Paljudel neist kulub järjest rohkem aega selleks, et oma lapselaste järele vaadata. Näiteks lasksid Gene’i ja Jane’i poeg ning endine minia oma abielu lahutada ning jagavad nüüd lapsehooldusõigust. ”Püüame omalt poolt abiks olla ja sel ajal, kui poeg tööl on, lapselapse järele vaadata,” räägib Jane. Ühe küsitluse kohaselt kulutavad need vanavanemad Ameerika Ühendriikides, kes oma lapselapsi hoiavad, sellele keskmiselt 14 tundi nädalas. Kui arvestada kokku tasu kõigi nende töötundide eest, teeks see 29 miljardit dollarit aastas!

Mis vanavanematele tänapäeval rõõmu valmistab? Mis neile muret teeb? Need küsimused on arutluse all kahes järgmises artiklis.