Vaatleme maailma
Metsapõlengud Mehhikos
Mehhikot laastanud järjestikuseid metsapõlenguid, mis olid aprilli keskpaigaks põletanud maha umbes 140000 hektarit metsa, on kirjeldatud kui ökoloogilist katastroofi. Mehhiko föderaalvalitsuse ministri Julia Carabias Lillo sõnul oli Mehhikos selleks ajaks olnud umbes 6800 tulekahju ning seda on nimetatud kõige hirmsamaks tulekahjude perioodiks viimase 57 aasta jooksul. Kuigi õhutemperatuur oli keskmisest soojem ning vihma sadas vähe, puhkes enamik tulekahjusid ”inimeste süül, kas siis nende rumaluse ja vastutustundetuse tõttu või oli tegu kuritegeliku süütamisega”, teatab ajaleht ”El Universal”. Loodusvarade komitee kohalik direktor Octavio Escobar López ütles: ”Et taastuks kõik see floora ja fauna, mis hävis veidi rohkem kui kolme päeva jooksul, läheb aega umbes kümme aastat.”
Liikumine ja pikk iga
”Kõigest kuus korda kuu jooksul pooletunniste kiirete jalutuskäikude tegemine näis vähendavat [enneaegse] surma riski 44 protsenti,” teatab ”The New York Times” seoses hiljutise uurimusega, mis puudutab pikka iga. Soome uurijad jälgisid peaaegu 8000 paari kaksikuid keskmiselt 19 aastat ning leidsid, et isegi neil, kes vaid aeg-ajalt jalutuskäike ette võtsid, ”oli 30 protsenti väiksem tõenäosus surra kui nende istuva eluviisiga kaksikul”. See uurimus on tähelepanuväärne selles suhtes, et liikumise efektiivsuse määramisel võeti arvesse geneetilised tegurid. Aeroobika uurimisega tegelev Steve Farrell, kes selles uurimistöös ei osalenud, ütles: ”See uurimus näitab selgelt, et isegi kui sul on halvad geenid, võib suurem kehaline koormus eluiga pikendada.”
Kas sulelised smugeldajad?
Lõuna-Aafrika Vabariigi politsei on avastanud teemantide salakaubaveo, mille juures kasutatakse linde. Politsei ütleb, et töölised, kes töötavad riigi teemandikaevanduses, panevad kirjatuvid lõunatoidukarpi või kottis riiete sisse ning toimetavad need sel moel kaevandusse. Seal kinnitavad nad teemandid lindude külge ning lasevad nad siis lendu, teatab ajaleht ”Los Angeles Times”. Kirjatuvid võivad kalliskividega lennata kilomeetreid. Viimastel aastatel on tabatud neli salateemantidega lindu. Ühel juhtumil oli kirjatuvi tiibade alla kinnitatud 1,2 grammi töötlemata teemante. Senini on selle meetodi kasutamise eest vahi alla võetud umbes 70 inimest. Ajaleht ütles, et kompanii ametnike hinnanguil varastavad ebaausad töölised vanast jõesängist kaevandatud teemantidest peaaegu kolmandiku.
Tehnogeneetika
Viimase aastakümne jooksul on teadlased teinud palju avastusi seoses geenidega, mis arvatakse mõjutavat inimeste mitmesuguseid iseloomujooni ja haigusi. Mõned teadlased on ennustanud, et ühel päeval avab see inimkonnale võimaluse geenidega manipuleerida ja ebasoovitavad loomuomadused kõrvaldada. Näiteks teatab ajaleht ”The New York Times” Princetoni ülikooli bioloogi Lee Silveri esitatud väitest, et meie järeltulijad on terasemad ja atleetlikumad ning elavad sadu aastaid. Ent raamatu ”Teaduse lõpp” (”The End on Science”) autor John Horgan ütleb nii: ”Teadurid loodavad, et nad suudavad tulevikus tehnogeneetika abil inimisiksusi kujundada. Kuid seniajani pole ükski neist väidetest, mis geene mitmesuguste iseloomujoontega seostavad, hilisemate uurimuste käigus kinnitust leidnud.” Horgan lisab: ”Kui teadlased ja ajakirjanikud pööraksid tähelepanu teaduse möödalaskmistele ja selle õigustatud saavutustele, annaksid nad ehk teaduse tegelikest väljavaadetest tõetruuma ja ausama pildi.”
Kas farmitoodang on toitainevaesem?
Kas puu- ja köögiviljad on tänapäeval mulla vaesustumise tagajärjel toitainevaesemad? Mullateadlaste sõnul on vastus eitav. Sõnumileht ”University of California Berkeley Wellness Letter” ütleb: ”Taimed toodavad neis leiduvad vitamiinid ise.” Kui mullas vajalikud mineraalained puuduvad, ei kasva taimed korralikult. Võib-olla ei hakka taim õitsema või siis närtsib ta lihtsalt ära. Et nii ei juhtuks, kasutavad farmerid mulla mineraalainetega rikastamiseks väetisi. ”Wellness Letter” ütleb: ”Kui need puu- ja köögiviljad, mis sa ostad, näevad terved välja, võid olla kindel, et nad sisaldavad just neid toitaineid, mida nad sisaldama peavad.”
Majad ehitatakse ilma köökideta
Hinnangute kohaselt söövad austraallased praegu pooltel söögikordadel väljaspool kodu. Sel suundumusel on olnud nii suur mõju, et mõnedesse Sydney korteritesse enam kööke ei ehitatagi, teatab ”The Courier-Mail”. Ja kuna austraallased kulutavad toiduvalmistamisele keskmiselt vaid 20 minutit, on paljud Austraalia selvehallid pidanud uuesti läbi vaatama selle, missugune on nende pakutav toiduvalik. Ühe Sydneys asuva suure selvehalliketi juhataja sõnul järgib Austraalia Ameerika Ühendriikide malli, kus käiakse peaaegu alati väljas söömas.
Kuritegevus ja rassism
Mõned inimesed on pidanud hiljutise kuritegevuse kasvu põhjuseks Kreekas põgenike ja immigrantide sissevoolu Ida-Euroopast ja Balkanimaadest, seda eriti Albaaniast. Ajalehe ”To Vima” kolumnisti Richardos Someritise sõnul on mure kuritegevuse kasvu pärast kutsunud esile selles riigis elavate välismaalaste vastu teatud laadi ”ksenofoobiat ja väga sageli rassivaenu”. Sellest hoolimata on selgunud, et võõramaalased ei pane toime sugugi rohkem kuritegusid kui kreeklased. Näiteks ilmneb uurimustest, et ”96 sajast kuriteost sooritavad [kreeklased]”, nagu kirjutab see ajaleht. ”Kuritegevuse põhjused on majanduslikud ja sotsiaalsed, mitte rassilised,” sõnab Someritis. Samuti süüdistab ta massiteabevahendeid ”süstemaatilises ksenofoobia ja rassismi edendamises”, kuna meedia edastab kuritegevuse kohta Kreekas järjepidevalt erapoolikuid teateid.
Kiip passis peale
Jooksjad, kes võistlesid selleaastasel Bostoni maratonil, kandsid kogu 42195-meetrise distantsi vältel kaasas väikest lisapagasit — mikrokiipi. Ajakirja ”InformationWeek” kohaselt oli iga registreeritud jooksja teekonna jälgimiseks tema riiete küljes elektrooniline kiip. Kiibid olid programmeeritud nii, et neilt tulevaid andmeid ”lugesid raadiovastuvõtjad, mis olid üles pandud iga viie kilomeetri taha”. Jooksjate ajad saadeti sealt maratoni korraldajate peakorterisse, kus need Internetti postitati. Peale selle, et uus tehnoloogia võimaldas maratonifännidel oma favoriitide teekonda jälgida, tegi see ka võimalikuks tabada iga jooksja, kes püüdis petta sellega, et ei läbinud kogu rada.
Hiinas nähti taas haruldast hirve
”Tiibeti punahirve (cervus elaphus wallichi), kes arvati olevat juba enam kui 50 aastat tagasi välja surnud, on taas nähtud Tiibeti autonoomse piirkonna Shannani prefektuuris,” teatab ajakiri ”China Today”. Punahirve õlakõrgus on umbes 1,2 meetrit ja ta kaalub umbes 110 kilogrammi. Aastatega on punahirve arvukus tohutult vähenenud, sest neid on kütitud nende väärtuslike sarvede pärast. Oma osa on nõudnud ka sõda ja keskkonnamuutused. Arvatakse, et neid ilusaid hirvi on säilinud vähem kui 200 isendit, ning nad on kantud ohustatud liikide nimekirja.
Mälumängud
Hiljuti toimusid Ameerika Ühendriikides esimesed üleriigilised mälumeistrivõistlused, millel osalejad panid oma oskused proovile viies mälumängus. Ülesanded hõlmasid 100 tavalise inimese näo meeldejätmist, 50-realise luuletuse päheõppimist (kaasa arvatud kirjavahemärgid), 125 ingliskeelse nimisõna meeldetuletamist (järjekorras), suvalise numbrirea meeldejätmist ning 52 mängukaardi (segatud ja tagurpidi lauale asetatud) järjekorra meenutamist. Üks võistleja, Wallace Bustello, avaldas oma kaasvõistlejatele muljet sellega, et suutis õiges järjekorras meelde jätta 109 huupi valitud numbrit. Üldvõitjaks tuli aga 26-aastane Tatiana Cooley. New Yorgi ajalehe ”Daily News” teateil oli tal kombeks kodus mälumänge mängida koos oma isaga, kes töötab ühes kosmosefirmas satelliitide programmeerijana. ”Mina tavaliselt võitsin,” ütleb Tatiana.
Pidustused Gangese jõel
Miljonid hindud kastsid endid aprillikuus üleni Gangese jõkke, kui Kumbh Mela ehk kannupidustused oma haripunkti jõudsid. Kumbh Mela on kolm kuud kestev hindu püha, millega tähistatakse surematuse andi. Pidustusi peetakse iga kolme aasta tagant ning pidustused toimuvad kordamööda neljas India linnas, kus legendi järgi olevat maa peale langenud surematuse eliksiiri, kui jumalad ja deemonid selle pärast taevas võitlust pidasid. Minevikus on selle tagajärjel surma saanud palju inimesi, kui rahvahulgad on karjana end India pühasse jõkke pesema tormanud.