Vaatleme maailma
Tänavalapsed on põgenenud väärkohtlemise eest
”Üheksakümnel protsendil tänavalastest on olemas pere. Umbes 90 protsenti [neist tänavalastest] on kohelnud julmalt nende oma vanemad ning seetõttu on nad kodunt põgenenud, hakanud kuritegusid sooritama, uimasteid kasutama ning teisi seksuaalselt kuritarvitama,” teatab ahistatud lastega tegeleva regionaalse keskuse (Crami) koordinaator Enza Mattar. Mattar, keda tsiteeris Brasiilia ajaleht ”O Estado de S. Paulo”, soovitab tervishoiutöötajatel ja õpetajatel panna tähele, kas laste juures on märgata kuritarvitamise märke, nagu näiteks ”äkilised käitumismuutused, teistest eraldumine ja kehavigastused”. Vahelesekkumine on eluliselt tähtis, kuna ainult 5 protsenti juhtudest, millega tegeles Crami, on seotud lastega, kes ise end kaitsta palusid. Vanemad, kes kuritarvitavad oma lapsi, ei taha tihtipeale abi vastu võtta. Miks? Crami president João Roberto Scomparim ütleb: ”Vanemad, kes kasutavad oma laste kallal julma vägivalda, kohtlevad neid nii, nagu neid endid noorena koheldi, ning nad arvavad, et niiviisi tuleb oma lapsi kasvatada.”
Unustajad
Itaalias viidi 1600 täiskasvanuga läbi uuring, mis näitab, et 77 protsendil on probleeme unustamisega, teatab ajaleht ”La Repubblica”. Rohkem kui kolmandik oli eelmisel aastal unustanud mingisuguse tähtsa aastapäeva. Lisaks sellele, 42 protsenti neist inimestest unustas pidevalt selle, kuhu nad olid parkinud oma auto, üle 30 protsendi unustas, kuhu nad olid pannud oma võtmed, üle 25 protsendi selle, kus on nende rahakott, ning 1,2 protsendile ei tulnud isegi meelde oma ees- ja perekonnanimi. Kuid 28 protsenti itaallastest ütleb, et neil on siiani meeles vähemalt üks luuletus, mille nad koolis pähe õppisid. Kuidas oma mälu parandada? Üks psühholoog soovitab seostada seda, mida inimene tahab meeles pidada, millegi muuga, teha märkmikusse märkmeid ja neid siis uuesti üle lugeda ning treenida oma mälu, õppides pähe telefoninumbreid, meloodiaid ja isegi auto numbrimärke.
Miks sinu järjekord näib olevat kõige aeglasem
Kui sulle tundub, et sa alati seisad poes kõige aeglasemalt edasi liikuvas järjekorras, on ehk tegemist vaid tõenäosusseadustega. Nagu näitab Saksamaa ajaleht ”Die Zeit”, on tõenäosus, et üks kahest kõrvutisest järjekorrast liigub sinu omast kiiremini, kaks kolmest. Mida rohkem on järjekordi, seda suurem on tõenäosus, et mõni järjekord liigub sinu omast kiiremini. Uurijad leidsid, et inimesi ei ärrita kõige rohkem mitte just ootamine, vaid pigem ”tunne, et nad raiskavad oma aega”. Et lifti ootamist veidi meeldivamaks muuta, on mõningate hotellide vestibüüli pandud peeglid. See annab inimestele vähemalt natukenegi tegevust — kammida juukseid või sättida lipsu. Ka see aitab, kui inimesed teavad, kui kaua nad veel ootama peavad. Seepärast on mõningates metroojaamades elektroonilised tablood, mis näitavad, mitu minutit on järgmise rongini aega.
Vaimulikest ahistajad Aafrikas
”Aafrikas hakkavad nüüd päevavalgele tulema vaimulike sooritatud seksuaalse ahistamise juhtumid,” teatab ajakiri ”Catholic International”. Ahistamiste ärahoidmiseks soovitavad mõned katoliku piiskopid võimalikke seminariste rangemalt välja valida ning õpetada. Muud vaimulike sündsusetud teod, mis Aafrika piiskoppidele muret valmistavad, on ”alkoholi liigtarvitamine ning näiteks äri või poliitikaga tegelemine, mis on preestri seisuses ning kutsumuses inimesele ebasünnis ja sobimatu”. Miks on need juhtumid alles hiljaaegu päevavalgele tulnud? ”Ajakirjandus on muutunud vabamaks ning on vähenenud ka kiriku endine kontroll massimeedia üle,” vastab ”Catholic International” ning lisab, et ”mõnede Aafrika paikade kirikuvõimude esialgsed püüded takistada ebameeldivatel uudistel levimast .. on nurjunud”.
Jutlustajad kannavad relva
Hiljuti tehti USA Kentucky osariigi seaduses muutusi, mis lubavad pastoritel kirikus peidetult relva kanda, kui neil on selleks luba, teatas Reutersi uudisteagentuur. Varem polnud selles osariigis pastoritel luba surmatoovaid relvi jumalateenistuse paikades kanda. 1997. aastal rööviti mõnes Kentucky kirikus relvaähvardusel korjandusraha. Kuigi ükski inimene vigastada ei saanud, ”püüdsid maakohtades asuvate kirikute õpetajad ja preestrid mõjutada osariigi seadusandjaid, et neil lubataks peidetult kanda relva”, ütleb raport. Mitte kõigile vaimulikele pole see muudatus aga meeltmööda. Kentucky kirikukogu tegevdirektor Nancy Jo Kemper küsis: ”Kuidas võime loota, et meie lapsed hakkaksid mõistma, et relvad ei lahenda probleeme, kui nad näevad surmatoovaid relvi kandmas isegi kirikuõpetajaid, kes peaksid olema rahu ja lepituse esindajad?”
Väikelapsed vajavad puudutamist
”Lastel, keda paitatakse, kallistatakse ja silitatakse harva, .. on ebanormaalselt palju stressihormoone,” teatab ajalehes ”Toronto Star” toodud uurimus. Uurijad arvavad, et kui laps on väiksena emast lahus või hooletusse jäetud, ”võivad tal tekkida tõsised pikaajalised probleemid õppimise ja mäluga”. Harvardi meditsiinikooli teadlane Mary Carlson märkis, et lastel, kelle vanemad hoidsid neid ”argipäevadel halva tasemega lasteaedades, oli nädala sees ebanormaalselt palju stressihormoone, kuid mitte nädalavahetusel, kui nad kodus olid”. See uuring annab lisatõendeid selle kohta, et lapsed vajavad õrna puudutamist ja palju armastust.
Moodsad koerad hüljatud
Austraalias on loomade varjupaigad pungil täis moest läinud koeri, ütleb Melbourne’i ajaleht ”Herald Sun”. ”Viimasel ajal on hüljatud tohutult palju laikasid,” ütleb raport. Peremehed hülgavad oma koerad, kuna need ei ole enam moes või on kasvanud liiga suureks ega vasta seetõttu nende maitsele. Loomakaitseühing (RSPCA) arvab, et järgmisena hakatakse hülgama dalmaatsia koeri, kui see tõug, mis sai populaarseks tänu ühele hiljutisele filmile, moest ära läheb. RSPCA president Richard Hunter ütleb, et moodsate koerte hülgamises pole midagi uut. 1970-ndatel juhtus nii afganistani hurtadega ja 1980-ndatel vanainglise lambakoertega. On kurb, et paljud hüljatud koerad on tulnud hukata. RSPCA soovitab inimestel valida koer selle temperamendi ning peremehe eluviisi järgi, mitte aga moesuundadest lähtuvalt.
Lapsed, hakake liikuma!
Raport Saksamaa tarbijaajakirjas ”Test” teatab, et lastel, kellel pole tegevust ning kes vaatavad liiga palju televiisorit, on probleeme taju, reflekside ja lihaste koordinatsiooniga ning seega on nad ka ohualtimad. Saksamaal kooli minevate laste hulgas läbiviidud kehalised katsed näitasid, et kuni 30 protsenti lastest olid ülekaalulised, kuni 40 protsendil oli koordinatsioonihäireid ning kuni 60 protsendil oli halb rüht. Et lapsi liikuma panna, on Saksamaa spordi-, turvalisuse- ja liiklusõpetajad mõelnud välja mängukasti, kus on pehmed plastmassist lendavad taldrikud, pallid ja muud mänguasjad, mis aitavad lastel liikumisest rõõmu tunda.
Seksiäri ohvrid
Ühes Ukraina ajalehes seisab kirjas kuulutus: ”Noored, kenad, pikka kasvu vallalised tüdrukud, kutsume teid tööle modellide, sekretäride, tantsijate, koreograafide ja võimlejatena.” See on tüüpiline seksiga äritsejate kuulutus, millega noori ja naiivseid naisi prostituudiks meelitatakse, teatab ”The New York Times”. Igal aastal sõidavad tuhanded ukrainlannad ja venelannad välismaale lootusega oma rahalist olukorda parandada. Kui nad aga välismaal oma sihtkohta jõuavad, on kurjategijatest ”bossid” neist mõningatel võtnud ära passi ning sundinud neid töötama bordellides. Sellest keeldumine võib viia peksmise, vägistamise ja kohutava mõrvani. Ukraina psühholoog Ljudmõla Birjuk, kes on rääkinud sellisest orjusest põgenenud naistega, ütleb: ”Ma tahan öelda nendele noortele, et kui miski paistab liiga hea, et olla tõsi, siis nii see ka on.”
Ajavööndivahetuse väsimuse vastu valgus põlvedele?
Siiani on oletatud, et inimese bioloogilist kella reguleerivad silma võrkkesta rakud. Uus uuring aga näitab, et inimeste valgustundlikud rakud ei asu mitte silmas, vaid teistes kehaosades, teatab Prantsusmaa ajaleht ”Le Quotidien du médecin”. USA uurijate läbiviidud eksperimendis lasti mõningatele vabatahtlikele katsealustele läbi kiudoptilise toru põlveõndlasse heledat valgust, teistele, kes kandsid sama aparaati, aga mitte. Keegi neist aga ei teadnud, kellele valgust lastakse. Bioloogilist kella mõõdeti kehatemperatuuri ja hormoon melatoniini taseme järgi. Ka ajaleht ”International Herald Tribune” kirjutab sellest uuringust, öeldes, et nende tsirkadiaanrütmid, kellele lasti valgust, ”nihkusid kuni kolm tundi”. Keegi ei tea, kuidas see juhtub. Kuid selle tulemusi saaks rakendada ajavööndivahetuse väsimuse, sesoonse depressiooni ja unehäirete raviks.