Brasília — noor, unikaalne ja kiiresti kasvav linn

”Ärgake!” Brasiilia-korrespondendilt

MILLISES maailma paigas võiksid sa helistada arhitektile, kes tegi sinu riigi pealinna originaalsed joonised? Kus võiksid sa kohata arhitekti, kes projekteeris pealinna esimesed valitsushooned ja juhtis nende ehitamist? Ning kus võiksid sa jalutada läbi pealinna, olles kindel, et kõik üle 40-aastased inimesed, keda sa näed, pole selles paigas sündinud? See koht on Brasiilia pealinn Brasília — noor ja unikaalne linn, mis väärib lähemat vaatlemist.a

Pikaleveninud ettevalmistused

São Paulost Brasíliasse lendamiseks kulub umbes poolteist tundi. Mugavate bussidega kestab sõit aga ligikaudu 12 tundi. Otsustasin bussisõidu kasuks. Tänu sellele oli mul küllalt aega selle linna ajalugu uurida.

Juba 18. sajandi lõpul, mil toimusid esimesed Portugali valitsuse vastased organiseeritud ülestõusud, taheti Brasiiliale uut pealinna rajada. Varsti pärast Brasiilia iseseisvumist aastal 1822 soovitas Brasiilia riigimees José Bonifácio de Andrada e Silva nimetada tulevane pealinn Brasíliaks, mida 17. sajandi kaarditegijad olid juba kasutanud kogu selle riigi kohta.

Aastal 1891 määras riigi uus põhiseadus, et sisemaisel kiltmaal tuleb savannialadest ära märgistada 14000 ruutkilomeetrit maad. Sinna, rannikust 1000 kilomeetri kaugusele, pidi ehitatama uus pealinn. Poliitikud arvasid, et pealinna üleviimine Rio de Janeirost sisemaale aitab kaasa selle tohutult suure territooriumiga riigi sisemaa arengule. Kuid möödus veel 50 aastat, ilma et midagi oleks toimunud. Lõpuks, 1955. aastal, lõppesid Brasília rajamise pikaleveninud ettevalmistused ning algas sissejuhatav ja tegevusrohke peatükk selle linna ajaloos.

Konkurss ja plaan

Sel aastal tõotas presidendikandidaat Juscelino Kubitschek, et kui tema presidendiks valitakse, valmib uus pealinn enne, kui tema viie aasta pikkune valitsusaeg läbi saab. 1956. aasta aprillis valitigi Kubitschek presidendiks.

Mõned kuud varem oli valitsus kuulutanud välja konkursi. Nii Brasiilia arhitekte, insenere kui ka linnaplaneerijaid kutsuti üles uuele pealinnale plaani kavandama. Paari kuu pärast saatsid 26 kandidaati oma variandi ideaalsest linnast. 1957. aasta märtsis kuulutas rahvusvaheline komisjon võitjaks linnaplaneerija Lúcio Costa.

Erinevalt teistest kandidaatidest koosnesid Costa tööd mõnest visandist ja käputäiest lehtedest, kuhu ta oli tekstid käsitsi peale kritseldanud — kogu linn manillapaberist ümbrikus! Ta vabandas komisjoni ees kasina visandi pärast ja lisas: ”Kui see ei kõlba, on seda kerge minema visata ning ma pole raisanud ei enda ega kellegi teise aega.” Komisjonile aga meeldis tema plaan, nad pidasid seda ”selgeks, konkreetseks ning fundamentaalselt lihtsaks”. Milline oli tema plaan ning kuidas sai see betoonlinnaks?

”Lennuk” tolmus

Sellele küsimusele saab vastuse Museu Vivo da Memória Candanga muuseumit (Candanga memoriaalmuuseum) külastades. Kuna see muuseum asub hoones, mis oli kunagi pealinna esimene haigla, on see ehitis sõna otseses mõttes Brasília häll. 40 aastat tagasi sündisid selles haiglas Brasília esimesed lapsed. Nüüd aga jutustab endine haigla Brasília sünnist ning selle lapsepõlvest. Nagu on kirjas ühel muuseumieksponaadil, on see lugu ”tolmust, telkidest ja betoonist”.

Kõigepealt teeb muuseumi töötaja Laureti Machado mulle ekskursiooni läbi ”tolmu” perioodi. Ta jääb seisma 1957. aastal võetud pildi ees, kus võib näha läbi savanni kulgevat kahte kruusateed, mis moodustavad risttee keset tühjust. ”See foto kujutab päris esimest sammu selle linna rajamisel,” ütleb ta. Vaadates siis Costa visandeid, näeme, kuidas see linnaplaneerija joonestas ühe teedest nii, et kui töölised, keda kutsutakse candango’deksb, hiljem selle kaarekujulise tee läbi savanni rajasid, tuli tolmust nähtavale lennuki kuju.

Selliseks jäigi Brasília ainulaadne kuju: lennuk, mille nina asub ida pool ning kaarekujulised tiivad sirutuvad põhja ja lõuna poole. Lennuki ninas asuvad valitsushooned, kus tegutseb kolm ministeeriumi, lennuki keskteljel ärikeskus ning tiibades elulinnaosad.

Telkidest betoonlinnaks

Muuseumi ”telgi” ning ”betooni” osakond jutustab sellest, kuidas töölised kogu Brasiiliast olid oma vara maha müünud, et katta reisikulusid ehitusplatsile jõudmiseks. ”Minu isa ostis veoauto, kuhu mahtus kogu meie pere, üle 20 inimese, ning me sõitsime 19 päeva, et kohale jõuda,” meenutab üks tööline, kes saabus ehitusplatsile 1957. aasta augustis. Teised tulid bussi, härjavankri või pöidlaküüdiga. Kokku saabus 60000 töölist.

See telkides elav ehitajatearmee oli tõepoolest teretulnud, kuna linna avamispäev oli seatud 1960. aasta 21. aprillile. See tähendas seda, et insenerid, tehnikud ja ehitustöölised pidid rajama pealinna 1000 päevaga, mis on tõepoolest suur töö! Kuid ehitajad said töödega valmis juba enne avamispäeva. Tolmusest savannist oli kerkinud maailma kõige noorem pealinn.

Esimene ja ainus

Brasílias ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) ametkonnas imetletakse veelgi seda linna ning linna ehitajaid. ”Pole olemas ühtki teist linnaplaani, mis oleks nii täpselt teostatud kui Costa plaan,” ütleb mulle UNESCO kultuuriatašee dr. Briane E. Bicca. ”Seepärast on Brasília ka maailma esimene ja ainuke 20. sajandil ehitatud linn, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimestikku.”c

Brasília on ka selle nimestiku ainus linn, mida veelgi ehitatakse. See tekitab raskusi, ütleb dr. Bicca. ”Kuidas on võimalik säilitada algset linnaplaani, kui linn kogu aeg muutub?” Arhitekt Lúcio Costa, kes oli juba üle 90, püüdis oma eluajal selle probleemiga hakkama saada. Ta pidas uutel ehitustel silma peal, et need tema plaani ei rikuks. Näiteks, kui Costa sai teada plaanist ehitada Brasíliasse raudtee, nõudis ta, et see rajataks maa alla.

Panoraam

Nüüd on aeg teha ekskursioon linnas. Isegi inimesel, kes on selles linnas esmakordselt, pole raske teed leida. Linnas on kaks peateed ning bussijaam asub nende teede ristumiskohas. Üks maantee kulgeb läänest itta (”lennuki” sabast ninani) ning selle tee kaudu pääseb hotellidesse, teatritesse, pankadesse ja poodidesse. Teine tee kulgeb põhjast lõunasse (ühe tiiva otsast teise tiiva otsa) ning selle tee ümber asuvad elamurajoonid.

Kõige parema ülevaate saab Brasíliast teletornist, 224 meetri kõrgusest ehitisest, mis asub lennuki keskteljel tiibadest veidi tagapool. Liftiga saab tasuta sõita maapinnast 75 meetri kõrgusele, kust avaneb kaunis vaade linna keskusele, mida kutsutakse Plano Pilotoks. Vaatajat võivad hämmastada Brasília lõputud muruväljakud, mis on nii avarad ja tühjad, et taevas võiks neid puudutada. Maastikukujundaja Roberto Burle-Marx on planeerinud Brasíliasse nii suured pargid ja muruväljakud, et väidete kohaselt on sellel linnal ühe elaniku kohta rohkem haljasala kui ühelgi teisel pealinnal maailmas.

Ida pool kahe maantee vahel asub lai haljasala. Nende maanteede ääres seisavad 17 täpselt ühesugust ehitist. Igas selles karbikujulises hoones tegutseb valitsuse ministeerium. Haljasala lõpus kõrgub Brasília tunnusmärk: kaks ühesugust kuplit, üks ühtepidi, teine teistpidi, mis asuvad Rahvuskongressi, Brasiilia seadusandliku kogu kahe 28-korruselise hoone jalamil.

Rahvuskongressi hoone meenutab veidi New Yorgis asuva Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorterit, ning selleks on ka põhjust. Üks arhitektidest, kes projekteeris ÜRO hooneid, oli Oscar Niemeyer — seesama Brasiilia arhitekt, kes kavandas ka Rahvuskongressi hooned ning peaaegu kõik ülejäänud Brasília peahooned. Mõningad tema parimatest töödest, nagu näiteks välisministeeriumi hoone (Palacio Itamaraty) ning justiitsministeeriumi hoone (Palacio da Justiça), paiknevad Rahvuskongressi kaksiktornide lähedal.

Miks pole seal võimalik ära eksida

Brasília pole aga vaid arhitektuuripärand. Selle hästiplaneeritud linna elamurajoon mahutab tuhandeid inimesi. ”Enamik inimesi, kes on Brasíliasse kolinud, arvab, et võrreldes teiste linnadega on selles linnas kerge orienteeruda,” ütleb Brasílias elav jurist Paulo, kui sõidame läbi linna elamurajooni.

Brasília elanikud elavad korrusmajades. Selliste elamute rühm, mille keskel on õu, moodustab suure elamukvartali. Selliste kvartalite rivid asuvad linna põhja- ning lõunatiivas. Aadresse on kerge leida. Näiteks aadress N-102-L asub linna põhjatiivas 102. kvartalis majas L. Kui sul on meeles see, et tiivatipu poole liikudes muutuvad numbrid suuremaks (102—116), on sul võimatu ära eksida.

Et linnas oleks peale korrapärasuse ka hubane, pole ühelgi elamul rohkem kui kuus korrust. Senjoor Costa ütles, et nii on õues mängiv laps oma ema kuuldekaugusel, kui see korteriaknast hõikab: ”Manoel, vem cá!” (Manuel, tule siia!)

Kasvuraskused

Kuigi Brasílias tuntakse uhkust selle üle, et linn on tehtud plaani järgi, ei arvestatud selles plaanis linna ehitajatega. Arvati, et pärast linna avamist võtavad töölised oma haamrid ja kellud ning lähevad tagasi sinna, kust nad tulid. Ilmselt ei meeldinud aga töölistele mõte minna tagasi sinna, kus pole ei haiglaid, koole ega töökohti. Nad pidasid paremaks jääda Brasíliasse — aga kuhu?

Neil polnud võimalik üürida kalleid kortereid, mis nad ise olid ehitanud, niisiis asusid nad elama Brasília ümber asuvasse haljasvööndisse. Varsti oli kerkinud mitu Brasíliast suuremat linna. Praegu elab algselt planeeritud linnas vaid 400000 inimest ning paljud korterid on tühjad; kuid peaaegu 2 miljonit inimest elab planeerimata satelliitlinnades. Kuigi linn oli planeeritud nii, et sealsete elanike vahel valitseks võrdsus, on erinevused sissetulekutes jaganud elanikkonna täiesti eri linnadeks.

Ettenägematu plahvatuslik rahvastiku kasv ja klassivahe on omakorda soodustanud kuritegevust ja teisi sotsiaal-majanduslikke probleeme, mis on omased igale linnale. Brasiilia noor pealinn on kasvuraskustes. Hästi läbimõeldult rajatud tänavatest ning modernsest arhitektuurist üksi ei piisa, et muuta inimeste südant ja käitumist.

Kas ”Brasiilia süda”?

Brasília ringtee äärde püstitatud reklaamtahvlid tuletavad sissesõitvatele reisijatele meelde, et nad on suundumas ”Brasiilia südamesse”. Sellel juhtlausel on iva sees. Kuigi Brasília pole riigi geograafiline keskpunkt, asub ta peaaegu võrdsel kaugusel kõigist riigi suurematest linnadest. Mis on aga selle juhtlause sügavam mõte? Kas Brasília on tõesti Brasiilia süda? Arvamusi on mitmesuguseid. Ainult siis, kui sa ise seda unikaalset linna külastad, saad sellele küsimusele enda jaoks vastuse. Seda ei saa aga otsustada kiirustades. Varu aega, et näha selle linna tõelist olemust, sest nagu ütles üks sealne elanik, ”Brasília seduz gradualmente”. (Brasília hakkab kütkestama vähehaaval.)

[Allmärkused]

[Pilt lk 15]

Lugu ”tolmust, telkidest ja betoonist”

[Allikaviide]

Arquivo Público do Distrito Federal

[Pilt lk 15]

Candango’de paraad

[Allikaviide]

Arquivo Público do Distrito Federal

[Pilt lk 16, 17]

Panoraam Brasíliale

1. Ministeeriumid

2. Kongressi büroohooned

3. Ülemkohus

4. Kolme Võimu väljak

5. Valitsushooned

[Allikaviide]

Secretaria de Turismo, Brasília

[Pilt lk 18]

Haljasalade maailmameister pealinnade seas