Noored küsivad:

Miks ma ei suuda keskenduda?

”Vahel lihtsalt juhtub nii, et olen koguduse koosolekul ja kuulan, ning siis ühtäkki lähevad mõtted rändama. Kümne minuti pärast olen jälle mõtetega tagasi.” (Jesse)

”OLE ometi tähelepanelik!” Kas kuuled neid sõnu oma õpetajate või vanemate suust tihti? Kui kuuled, on sul ehk raske oma tähelepanu koondada. Selle tagajärjel võivad sul olla kehvad hinded. Ka võid märgata, et teised vaatavad sinu peale viltu ja tõrjuvad sind, nagu oleksid sa purjus, ”pilves” või lihtsalt ebaviisakas.

Mis veelgi olulisem, kui sa ei suuda olla tähelepanelik, võib kannatada sinu vaimsus. On ju Piibliski käsk: ”Pöörake tähelepanu sellele, kuidas te kuulate” (Luuka 8:18, UM). Tegelikult kästakse kristlastel vaimsetele asjadele koguni ”tavalisest rohkem tähelepanu pöörata” (Heebrealastele 2:1, UM). Ent kui sul on raske keskenduda, võib sulle tunduda raske seda nõuannet kuulda võtta.

Milles on siis asi? Mõnel juhul võib nõrk tähelepanuvõime tuleneda füüsilisest hädast. Näiteks tähelepanu defitsiidi sündroom on mõnede uurijate arvates tingitud neurotransmitterite toimemehhanismide häiretest ajus.a Mõnedel noortel on diagnoosimata tervisehäireid, näiteks võib neil olla halvenenud kuulmine või nägemine. Needki probleemid võivad tähelepanu koondamist takistada. Uurijad on jõudnud arusaamisele, et üldiselt tuleb noortel keskendumisraskusi sagedamini ette kui täiskasvanutel. Seega on tähelepanu puudus noorte seas tavaline, ehkki selle põhjuseks on harva mõni tervisehäire.

Muutused mõtteviisis

Kui sul on raske keskenduda, on enam kui tõenäoline, et vaevled lihtsalt täiskasvanuks saamise valudes. Apostel Paulus kirjutas: ”Kui ma olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väeti laps, ma mõtlesin nagu väeti laps ja arvasin nagu väeti laps; aga kui ma sain meheks, siis ma hülgasin selle, mis on omane väetile lapsele” (1. Korintlastele 13:11). Jah, täiskasvanuks küpsedes sinu mõtteviis muutub. Raamatu ”Adolescent Development” kohaselt ”tuleb varases murdeeas esile võime asju uuel viisil käsitada”. Sinus areneb võime mõista ja analüüsida abstraktseid mõtteid ja ideid. Sinu arusaamine moraalist, eetikast ja teistest üldmõistetest muutub sügavamaks. Sa hakkad mõtlema oma tuleviku peale nagu täiskasvanu.

Ja mis juhtub? Pea kihab kõigist nendest uutest mõtetest, ideedest ja arusaamadest ning meel läheb laokile. Enam ei mõtle sa lapse lihtsal ja algelisel tasandil. Nüüd sunnib aju sind kõike nähtut ja kuuldut analüüsima ja uurima hakkama. Piisab mõne õpetaja või lektori öeldud kommentaarist, ja su mõtted on sedamaid põneval eksirännakul. Ent kui sa ei õpi oma uitmõtteid ohjama, võid väärtusliku info lihtsalt kõrvust mööda lasta. On huvitav, et Piiblis räägitakse, kuidas õiglane mees Iisak võttis aega, et rahulikult mõtiskleda (1. Moosese 24:63). Ehk oleks sinulgi muul ajal kergem keskenduda, kui võtaksid iga päev natuke aega, et maha istuda, mõtiskleda ja oma mõtetes selgusele jõuda.

Emotsioonid ja hormoonid

Samuti võib laokil meel olla tingitud emotsioonidest. Sa võid küll püüda keskenduda sellele, mida loed või kuulad, ent mõtted kipuvad ikka mujale. Meeleolu seevastu pendeldab igavuse ja erutatuse, depressiooni ja vaimustuse vahel. Kuid ära muretse! Sa ei hakka sugugi hulluks minema. Tõenäoliselt on asi lihtsalt hormoonides, mis su organismis möllavad. Sinus on toimumas puberteedieaga kaasnevad muutused.

Kathy McCoy ja Charles Wibbelsman kirjutavad: ”Murdeealised on tunnetest tulvil. [——] Niisugune tujukus iseloomustab mingil määral iga murdeealist. Osaliselt on see tingitud stressist, mida põhjustavad kõik need sinus just praegu toimuvad muutused.” Pealegi lähened sa ”nooruse õitseajale” — ajale, mil sugutung on kõige tugevam (1. Korintlastele 7:36, UM). Kirjanik Ruth Bell ütleb: ”Puberteedieas kehas asetleidvad muutused toovad endaga tihti kaasa tugevamad seksuaalsed tunded. Võid leida, et mõtled rohkem seksist, erutud seksuaalselt kergemini ning vahel tunned, et lausa kogu su tähelepanu on suunatud seksile.”b

Nagu teismeliste puhul tavaline, lähevad ka Jessel, kelle sõnu tsiteeriti artikli alguses, mõtted tihti rändama. Ta ütleb: ”Mõnikord mõtlen tüdrukute peale või mõne oma mure peale või selle peale, mida ma pärastpoole teen.” Mõne aja pärast see emotsioonide torm vaibub. Senikaua pinguta, et enesedistsipliini arendada. Apostel Paulus kirjutas: ”Ma talitsen oma ihu ja teen selle oma orjaks” (1. Korintlastele 9:27). Mida paremini sa oma emotsioone ohjes hoidma õpid, seda paremini suudad sa ka keskenduda.

Magamisharjumused

Kasvav organism vajab piisavalt und, see aitab kehal areneda ja annab ajule aega, et need paljud uued ideed ja emotsioonid, millega noor iga päev kokku põrkab, läbi töötada. Ometi on paljudel teismelistel nii palju tegemist, et uneaeg jääb vägisi napiks. Üks neuroloog kommenteerib seda nii: ”Organism ei unusta neid magamiseks mõeldud tunde, mis inimene talle võlgu on. Vastupidi, ta mäletab seda alati ja esitab ootamatult arve, mis võib väljenduda mälulünkades, keskendumisraskustes ja mõtlemisvõime kahanemises.”

Mõned uurijad usuvad, et keskendumisvõimet võib väga palju parandada see, kui oma uneaega igal ööl lihtsalt ühe tunni võrra pikendada. On tõsi, et Piibel mõistab laiskuse ja une armastamise hukka (Õpetussõnad 20:13). Ometi on mõttekas piisavalt puhata, et päeval tõhusalt toimetada (Koguja 4:6, UM).

Toit ja keskendumine

Probleem võib seisneda ka toidus. Rasva- ja suhkrurikkad toidud on teismeliste seas populaarsed. Uurijate sõnul võib rämpstoit küll olla maitsev, kuid samas paistab see vähendavat mõtteteravust. Samuti näitavad uurimused, et mõttetöö tõhusus kahaneb pärast niisuguste toiduainete söömist, mis sisaldavad palju süsivesikuid, nagu näiteks teravilja- ja makarontooted. See võib tuleneda sellest, et süsivesikute mõjul tõuseb ajus ühe keemilise aine, nimelt serotoniini hulk, mis teeb inimese uniseks. Mõned toitumisspetsialistid soovitavad seetõttu enne mistahes vaimset ärksust nõudva tegevuse juurde asumist valgurikkaid toiduaineid süüa.

Teleri- ja arvutipõlvkond

Aastaid on haridustöötajatele tundunud, et televisioon koos oma kiiresti liikuvate piltidega lühendab aega, mille kestel noored keskenduda jaksavad, ning nüüd on mõned ka arvutiterminalile sama süüdistuse esitanud. Kuna ekspertide seas käib elav arutelu selle üle, mil moel täpselt see moodne tehnika noori mõjustab, siis vaevalt et liigne telerivaatamine või arvutimängude mängimine kellelegi kasuks tuleb. Üks noor tunnistab: ”Videomängud, arvutid ja Internet harjutavad meid, noori, kõike, mida me tahame, kiiresti kätte saama.”

Raskus seisneb aga selles, et elus läheb paljude asjade saavutamiseks vaja pingutusi, püsivust ja vanamoodsat kannatlikkust. (Võrdle Heebrealastele 6:12; Jakoobuse 5:7.) Ära kunagi arva, et ainult see on väärtuslik, mis kiiresti liigub ja meelt lahutab. Ehkki ka teleri vaatamine ja arvutimängude mängimine võib meelt lahutada, miks ei võiks sa proovida teinekord maalida, joonistada või õppida mõnd pilli mängima? Niisugused oskused võivad su keskendumisvõimet parandada.

Kas keskendumisvõime arendamiseks on teisigi viise? On küll, ja ühes peagi ilmuvas artiklis võtame mõned neist vaatluse alla.

[Allmärkused]

[Väljavõte lk 20]

Uurijate sõnul paistab rämpstoit vähendavat mõtteteravust

[Väljavõte lk 20]

”Mõnikord mõtlen tüdrukute peale või mõne oma mure peale”

[Pilt lk 19]

Kas sul on tihti koolitunnis raske oma tähelepanu koondada?