Kuidas tekivad saared
”HAVAI.” Havai saared toovad silme ette pildi troopilisest paradiisist, päikesepaistelistest randadest ja kosutavatest passaattuultest. Kas sa aga tead, kui kaugel need saared mandritest asuvad? Kui otsid Havai saari kaardil, leiad nad keset Vaikse ookeani põhjaosa, peaaegu nii kaugel mandrite rannikutest kui võimalik! Seepärast võid sa imestada, kust need saared sinna said? Kas teadlaste arvates võib tulevikus veelgi saari tekkida? Mida võime nende saarte kaudu teada saada sellesama maa kohta, mis on meie jalge all?
Havai saarestik
Enamik inimesi, kes sõidavad Havaile, saavad tuttavaks saareahelikuga, kuhu kuulub kaheksa loode-kagu suunalist saart, millest suuremad on Kauai, Oahu, Molokai, Lanai, Maui ja Havai. Väiksem Niihau saar asub Kauaist lääne pool ning Kahoolawe Mauist edelas. Havai saart kutsutakse ka Suureks saareks, ja selle pindala on rohkem kui 10000 ruutkilomeetrit, väikse Kahoolawe pindala aga vaid 117 ruutkilomeetrit. Lisaks kuuluvad saareahelikku 124 palju väiksemat saart, mis asuvad veel kaugemal loodes. Midway saared, mis asuvad aheliku kõige loodepoolsema tipu lähedal, on Suurest saarest peaaegu 2500 kilomeetri kaugusel! Väikesed saared, mis peamiselt korallidest ja liivast koosnevad, moodustavad koos vaid 8 ruutkilomeetri suuruse ala. Paljud nimetavad kohaselt tervet saarerühma Havai saarestikuks.
Laiadel platvormidel kõrguvad keskmiselt rohkem kui 4000 meetrit ülalpool merepinda suured ja väikesed saared, mis on tegelikult vaid tohutute mäemassiivide nähaolevad tipud. Ookeanipõhjast mõõdetult osutuvad Havai saarel asuvad vulkaanid Mauna Kea ja Mauna Loa aga umbes 10000 meetri kõrguseks. Selle järgi oleks nad maailma kõrgeimad mäed!
Saare areng
Uurigem veel Havai saart. Geoloogid on saanud teada, et Suur saar koosneb viiest suurest üksteise küljes olevast vulkaanist. Enamikule Havail käinutele on teada kolm suuremat vulkaani: Mauna Kea, mida peetakse kustunuks ning mis on Havai kõrgeim tipp — 4205 meetrit ülalpool merepinda; Mauna Loa, mis on 4169 meetri kõrgune ja on ruumalalt suurim Havai vulkaan; ning Kilauea, mis on vulkaanidest noorim ja paikneb saare lõunaosas. Lisaks neile asub saare loodeosa tipus Kohala vulkaan ning Kona ranniku kohal kõrgub Hualalai vulkaan.
Kõik need vulkaanid on kasvanud mitmest tuhandest maapõuest väljavalgunud ja üksteise otsa kuhjunud laavavoolust. Pursked algavad vee all, kus laava kiiresti tardub, moodustades koorikuid ja keelekujulisi laavakatteid, mis niiviisi üksteise otsa kuhjununa padjahunnikuid meenutavad. Kui kasvav vulkaan merest välja kerkib, muudavad laavavoolud kuju. Vulkanoloogid kasutavad laava tüüpide kohta havaikeelseid nimetusi: pahoehoe-laava on selline, mille koorik on sile, laineline ja meenutab kohakuti paiknevaid köisi, aa-laava koorik on aga konarlik ja teravaservalisteks plokkideks murdunud. Laavavoolude kuhjumisel muutub vulkaan laiaks, laugete nõlvadega mäeks, mis muistsete Rooma sõdurite kilpisid meenutab. Vulkaani tipus olevad suured kraatrid tekivad kas magma ehk kivisulami väljapaiskumisel või varingu tagajärjel. Vulkaani sisemuses olev magmareservuaar on rõhu all. See rõhk surub osa vulkaanist ookeani poole ning seetõttu avanevad ulatuslikud lõhedevööndid. Lõpuks, kui kilpvulkaani pursked muutuvad üha plahvatuslikumaks, nii nagu Mauna Kea puhul, kattub vulkaan tuhakihiga, mis muudab vulkaani tipu koonusekujuliseks.
Mauna Loa ja Kilauea kuuluvad kõige aktiivsemate vulkaanide hulka maailmas. Kirjalikud ülestähendused, mis pärinevad Havai põliselanikelt, misjonäridelt, teadlastelt ja teistelt, näitavad, et Mauna Loa on alates 1832. aastast pursanud 48 korda ja Kilauea 1790. aastast rohkem kui 70 korda. Need pursked on kestnud mitmest tunnist mitme aastani. Teadaolevate andmete põhjal on kõige kauem olnud aktiivne Kilauea vulkaan, mille kaldeerasse moodustunud Halemaumau laavajärv pulbitses peaaegu pidevalt 19. sajandi algusest 1924. aastani. Nüüd on Kilauea pursanud 1983. aasta jaanuarist alates, pakkudes vahel vaatepilti tulefontäänidest ja merre voolavatest laavajõgedest.
Kuna Havai vulkaanidest valguv laava on vedel, on enamik sealseid purskeid toimunud täiesti rahulikult või siis ilma suurema plahvatuseta. Kuid vahel harva on juhtunud, et põhjavesi on sattunud magmasse, mille tagajärjel on toimunud auruplahvatused. Aastal 1790 hukkus sellise purske tagajärjel umbes 80 kohalikku sõjameest ja nende perekonnaliiget, kui Kilaueast paiskus välja kuumi gaase ja põlevat tuhka.
Liikuvad saared
Rohkem kui 200 viimase aasta jooksul tehtud kirjalikud ülestähendused näitavad, et ainult kahe kõige kagupoolsema saare, Havai ja Maui vulkaanid on olnud aktiivsed. See mõistatuslik asjaolu sundis teadlasi saareaheliku kivide ajalugu põhjalikumalt uurima. Laavast leiti vähesel hulgal radioaktiivset kaaliumi ja selle lagunemisel tekkinud argooni, mille hulga järgi määrati laboratooriumis kivimite vanus. Sellisel uurimisel selgus, et Havai saared on tekkinud süstemaatiliselt miljoniaastaste intervallidega, ning mida loodepoolsem on saar, seda vanem ta on.
Kas see, et Havail on pursked toimunud rohkem saareaheliku kagupoolses osas, tähendab seda, et nende all asuv vulkaanilise energia allikas on samuti liikunud? Geoloogid on avastanud, et vulkaanilise energia allikas, mida nad kuumaks laiguks kutsuvad, on statsionaarne. Selle asemel on hoopis Vaikse ookeani laam kuuma laigu kohalt nihkunud, kandes vulkaanisaari kuuma laigu juurest eemale nagu konveierilindil kive edasi toimetatakse. Samasuguse liikumise tõttu põrkub Vaikse ookeani laam lähedalasuvate mandrilaamade ja teiste ookeanilaamade vastu, mis põhjustab Vaikse ookeani äärealadel palju tugevaid maavärinaid. Kui sa elad Havail, on sinu kodu eelmisest aastast alates umbes 7,5 sentimeetrit loode poole liikunud!
Teadlased arvavad, et ka mujal maailmas on paljude nii maal kui ka meres olevate vulkaanide tekke põhjuseks sellised kuumad laigud nagu see, mille kohal asub Havai. Vulkanismi ”migratsioon” näitab seda, et maakoor on tõenäoliselt liikunud ka seal, kus sina elad.
Uute saarte tekkimine . . .
Kuna Suurel saarel olevad suured vulkaanid on tekkinud sadade tuhandete aastate vältel, võib oletada, et see saar on selle aja jooksul kuuma laigu kohalt edasi liikunud. Seega peaksid seoses laama liikumisega kuuma laigu kohal uued vulkaanid ja saared tekkima. Kas Suure saare vulkaanide võimalik järglane on endast juba märku andnud?
On küll. Vulkaaniliselt aktiivne veealune mägi Loihi kasvab Havai saarest lõuna pool. Kuid ei maksa oodata, et ta oma pea varsti merest välja pistaks. Ta peab veel 900 meetrit kasvama, mis võib kesta kümneid tuhandeid aastaid.
. . . Vanade saarte häving
Havai saared, mis koosnevad suurtest kilpvulkaanidest ja ebatasastest laavavooludest, näivad olevat kaitstud ookeani vajumise eest. Kuid Havaist loode pool asuvad väikesed saared ja ookeani kadunud meremäed näitavad midagi muud. Näiteks Midway saarte ja Kure saare liivad ja korallrifid lasuvad suurtel vulkaanimägedel, mille tipud on praegu kümneid meetreid allpool merepinda. Miks vulkaanisaared kaovad?
Saared kuluvad aegamisi pideva vooluvete erosiooni, lainete ja muude jõudude toimel. Saared vajuvad ka oma raskuse tõttu, kuna nad vajutavad alla ookeanipõhja. Mõningate saarte ääres asuvad järsud kaljud viitavad teisele protsessile, mis põhjustab vulkaanisaarte kadumist — maalihetele. Hüdrolokaatori abil saarte veealust osa uurides on avastatud suuri maalihkeid, mis ulatuvad piki ookeanipõhja kümnete kilomeetrite kaugusele.
Kuum laik tegutseb
Havai saarel võivad Havai rahvusparki külastavad inimesed ise näha pidevalt muutuvaid maastikupilte, mida tekitab kuuma laigu põhjustatud vulkaaniline tegevus. Kilauea kraatri serval paikneva Havai vulkanoloogiaobservatooriumi teadlased jälgivad seal toimuvaid ja ähvardavaid purskeid. Nende uuringud on andnud rohkem teadmisi vulkaanide purskemehhanismi ja maakoore nihkumise kohta. Kui mõtleme selle peale, millised võimsad geoloogilised jõud on vorminud ja kujundanud Havai saarestiku, selle suurepärase saareaheliku keset Vaikset ookeani, tekitab see meis tõesti aukartust.
[Kaart lk 25]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
Havai saared
Niihau
Kauai
Oahu
Molokai
Lanai
Maui
Kahoolawe
Havai
[Allikaviide]
Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.
[Pilt lk 24]
Tulefontäänid Kilauea idariftil
[Pilt lk 24, 25]
Kilauea purskab
[Allikaviide]
Vulkaanid: Dept. of Interior, National Park Service
[Pilt lk 25]
Mauna Loa laavajõgi
[Pilt lk 26]
Mauna Loa ”tulekardinad”
[Allikaviide]
Ülal vasakul ja all paremal: Dept. of Interior, National Park Service
[Pilt lk 26]
Kilauea tulefontään
[Allikaviide]
U.S. Geological Survey
[Pilt lk 26]
Kilauea laavajärv
[Allikaviide]
Ülal vasakul ja all paremal: Dept. of Interior, National Park Service