Pisut ilmajuttu

KUS sa ka ei elaks või kes sa ka ei oleks, ilm mõjutab su elu. Kui päev tõotab tulla palav ja päikeseline, riietud õhukeselt. Kui on külm, otsid välja palitu ja mütsi. Sajab vihma? Haarad oma vihmavarju järele.

Mõnikord valmistab ilm meile rõõmu, teinekord jälle pettumust. Vahel külvab ilm surma orkaani, tornaado, põua, lumetormi või mussoonvihma näol. Ükskõik kas ilm sulle meeldib või mitte, ükskõik kas sa kirud seda või on sul sellest ükspuha, ilm on ikka selline nagu ta just parasjagu on — saatmas meid sünnist surmani.

Keegi teravmeelne on kunagi öelnud: ”Kõik muudkui räägivad ilmast, aga keegi ei tee sellega midagi.” Tõepoolest, alati on tundunud, et inimese võimuses ei ole ilma mingil moel muuta. Ent mida aeg edasi, seda rohkem teadlasi hakkab selles kahtlema. Nende arvates tekitab süsinikdioksiidi ja teiste gaaside atmosfääri paiskamine muutusi meie pikaajalises ilmarežiimis ehk kliimas.

Millised muutused meid ekspertide arvates siis ees ootavad? Tõenäoliselt kõige autoriteetsema vastuse annab Valitsustevaheline Kliimamuutuste Ekspertnõukogu (IPCC), kes küsis 80 riigist pärit rohkem kui 2500 klimatoloogi, majandusteadlase ja riskianalüütiku arvamust. Oma 1995. aasta aruandes tegi IPCC järelduse, et Maa kliima on soojenemas. Kui olukord ei muutu, on võimalik, et järgmise sajandi jooksul tõuseb temperatuur kuni 3,5 kraadi Celsiuse järgi.

Kuigi paar lisakraadi ei paista andvat erilist põhjust muretsemiseks, võib väike temperatuurimuutus Maa kliimas siiski osutuda katastroofiliseks. Järgnevalt pilt sellest, mida paljud järgmiseks sajandiks ennustavad.

Regionaalsed ilmastikuäärmused. Piirkonniti võivad põuaperioodid muutuda pikemaks ning vihmasajud tugevamaks. Tormid ja üleujutused võivad muutuda rängemaks ning orkaanid laastavamaks. Kuigi juba praegu sureb üleujutuste ja nälja tõttu miljoneid inimesi, võib ohvrite arv globaalse soojenemise tagajärjel kõvasti tõusta.

Kasvavad terviseprobleemid. Kuumusest tingitud haiguste ja surmajuhtumite arv võib plahvatuslikult kasvada. Samuti võib Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangute kohaselt globaalse soojenemise tõttu suureneda nende putukate levila, kes kannavad troopilisi haigusi, nagu malaaria ja dengue. Lisaks võivad sademete hulga piirkondlike muutuste tõttu kahaneda mageveevarud ning sellest johtuvalt võib kasvada mõningate veest ja toidust pärit haiguste ning parasiitide levik.

Looduslikud biotoobid on ohus. Kõrgemast temperatuurist ja sademete hulga muutusest tulenevalt satuvad ohtu metsad ja sood, mis puhastavad õhku ja vett. Metsatulekahjud võivad muutuda sagedasemaks ja suuremaks.

Merepinna tase tõuseb. Kui mere pealetungi tõkestamiseks ei võeta ette kulukaid projekte, peavad madalatel rannikualadel elavad inimesed mujale kolima. Osa saari jääb täiesti vee alla.

Kas kõik need kartused on õigustatud? Kas Maa kliima soojeneb? Kui jah, siis kas selles on süüdi inimesed? Kuna kaalul on nii palju, ei ole üllatav, et eksperdid löövad nendes küsimustes tuliseid lahinguid. Järgmises kahes artiklis võetakse mõningad sellega seotud vaidlusküsimused vaatluse alla ning arutatakse, kas me peaksime planeedi tuleviku pärast muret tundma.