Kuidas tehakse kampsuneid Patagoonias
”ÄRGAKE!” ARGENTINA-KORRESPONDENDILT
”MUL on külm!” Kes parasvöötme elanikest poleks vahel neid sõnu lausunud? Ning sellele on ehk järgnenud küsimus: ”Kus mu kampsun on?”
Kui oled üks neist miljoneist, kes kannab kampsunit, kas oled sa kunagi mõelnud, kuidas seda tehakse? Kuidas kedratakse villa? Millega värvitakse lõnga? Argentinas elavad indiaanlased teevad seda kõike käsitsi. Mingem neile külla, et näha, kuidas nad seda teevad.
Traditsiooniline kampsunite kudumine
Argentinas Lõuna-Patagoonias elab palju maputšesid, araukaani-indiaanlasi. Nende villaketramise ja värvimise meetodid on pärit juba vanast ajast. Lõunapoolkeral pügatakse lambaid novembri lõpus ja detsembri alguses ning selleks kasutatakse spetsiaalseid teraskääre. Villa pügamine on suur oskus ja seda tasub vaadata!
Muidugi on lambalt pöetud villa küljes rohututte ja mullatükke. Seepärast tuleb seda korralikult pesta. Villa pestakse kuumas vees ning seejärel kuivatatakse. Siis kitkutakse vill puhtaks ülejäänud mustusest. Seda nimetatakse escardado’ks ehk villa kraasimiseks. Kui seda teha korralikult, saab vill puhtaks, kuivaks ja väga pehmeks. See tähendab, et nüüd võib hakata villa lõngaks ketrama.
Lõnga ketramiseks kasutatakse kahte traditsioonilist ketrusviisi. Ühe puhul kasutatakse kedervart. (Vaata fotot 1.) Ketraja ketrab villa lõngaks, hõõrudes villa ühe käega vastu reit ning samal ajal keerutades seda. Lõng keritakse kedervarre peale. Lõnga jämedus sõltub sellest, kui palju villa korraga kedervarre peale keerutatakse.
Teine viis villa ketramiseks on kasutada jalaga tallatavat vokki. Kedratav lõng pistetakse lühiraua august läbi ja keritakse vokipoolile, ning ketraja saab määrata, kui paksu lõnga ta tahab. (Vaata fotot 2.) Kui lõng on valmis, tehakse sellest tüüpiline lõngakera, milliseid enamik naisi tavaliselt ostab. Kuidas aga saadakse eri värvaineid? Kuidas käib värvimine?
Maputšed valmistavad värvaineid mõningatest taimedest ja nende juurtest, keetes neid umbes pool tundi õrnalt soolases vees. Nii värvivad ka mõned USA-s Arizonas elavad navahod lõnga, millest nad vaipu koovad. Argentinas elavad maputšed keedavad kollase värvaine saamiseks michai-põõsa juuri (Berberis darwinii indiaanikeelne nimi); valge-pruunikirju lõnga saamiseks kasutavad nad radal’i ehk metsiku pähklipuu lehti; punase värvaine saamiseks aga peete. Kuigi see töö on vaevarikas, on sel meetodil saadud värvid püsivad. Nüüd, mil lõngad on värvitud, võib alata kampsunikudumine.
Mitmesugused kudumisvõtted
Sajandeid on naised kasutanud vardaid, et kududa riidetükke, mis pärast mõneks rõivaesemeks kokku õmmeldakse. Ringis kudumisel, näiteks sokkide ja varrukate puhul, läheb tarvis nelja varrast. Ühes allikas öeldakse, et tõenäoliselt tehti kudumisega algust umbes aastal 200 m.a.j. Araabias. Sealt levis see Euroopasse ning 16. sajandil tõid hispaanlased selle Lõuna- ja Kesk-Ameerikasse, kuigi mõned kohalikud talupojad võisid seal kudumisega tegeleda juba varem.
Nüüd küsib meie sõbralik kuduja: ”Kui paksu kampsunit te tahate?” Sellest oleneb, kui jämedaid vardaid ja lõnga ta peab kasutama. ”Milliseid värve te soovite?” Kui see on otsustatud, võib ta kuduma hakata.
Asjatundmatut inimest võib hämmastada see, et kudumisel kasutatakse peamiselt vaid kahesuguseid silmuseid — parempidiseid ja pahempidiseid. Pahempidine kude jätab triibulise mulje. Neid kahte kudumisvõtet kasutades saab teha kõikvõimalikke mustreid.
Meie kuduja koob kampsuni esiosa, seljaosa, varrukad ja kaeluse eraldi valmis ning õmbleb need tükid seejärel kokku. Muidugi võtab ühe eseme kudumine aega tunde ja isegi päevi. Kui sulle mõni käsitsi kootud riideese kingitakse, siis oska seda hinnata! Selle tegemine nõudis suurt tööd.
Nüüdisaegsed meetodid
Alates tööstusrevolutsioonist on leiutatud masinaid, millega saab lühikese aja jooksul tuhandeid kampsuneid kududa. Tänapäeval on need kudumismasinad tihtipeale arvutiseeritud. Paljud naised kasutavad kodus väiksemat masinat, mis aitab palju aega kokku hoida.
Patagoonias on kudumine veelgi perekondlik ettevõte, kus ema on see, kes koob, ning mees ja lapsed aitavad tööd lõpetada. Tihti kootakse kodus kudumismasinaga ning lisatooted müüakse vabrikule. See aitab perel majanduslikult toime tulla.
Kas sa kavatsed kampsunit osta?
Mida sa peaksid kampsuni ostmisel silmas pidama? Käsitsi kootud kampsunid maksavad arvatavasti rohkem kui masinaga kootud esemed, seepärast vaata, et sa selle hinna eest ka hea kampsuni saaksid. Vali kampsun hoolikalt, vastavalt sellele, millist kampsunit sul vaja läheb, ning kontrolli selle kvaliteeti. Kuidas seda teha? Vaata, kuidas õmblused on kinni õmmeldud ja kuidas kaelus hoiab. Uuri lõnga omadusi ja koostist. On see täisvillane või segu? Kas see venib kergesti välja või mitte? Iga kord, kui sa kampsunit kannad, mõtle sellele, kui palju tööd see on nõudnud, eriti kui see on kootud käsitsi, nii nagu Patagoonias!
[Kaart lk 22]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
LÕUNA- AMEERIKA
ARGENTINA
Patagoonia
[Allikaviide]
Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.
[Pildid lk 23]
1. Lõnga ketramine kedervarre abil
2. Vokiga saab lõnga kiiremini kedrata
3. Villa keritakse vokipoolile
4. Käsitsi kudumine
5. Kampsuni esiosad
6. Nüüdisaegne arvutiseeritud kudumismasin