Mida peaks jõukudest teadma

Wade, ühe California jõugu endine liige, ütles: ”Me olime lihtsalt ühe kandi kutid. Käisime ühes ja samas elementaarkoolis. Ainult et me ei teinud õigeid otsuseid.”

SAGELI saavad jõugud põhimõtteliselt alguse ühe kandi kampadest. Teismeeas või alla selle noorukid kogunevad tänavanurkadele. Koos võetakse üht-teist ette ja ühiselt kaitstakse end ka naabruskonna paremini organiseerunud kamba eest. Kuid peatselt langeb kamp oma vägivaldseimate liikmete tasemele ning seob ennast ohtlike kuritegudega.

Mõne teise tänava rivaalitsev jõuk võib uut kampa oma vaenlaseks pidama hakata. Vihast sünnib vägivald. Uimastikaubitsejad näevad võimalust müüa jõuguliikmetele illegaalseid uimasteid. Järgnevad uued kuriteod.

Luis oli 11-aastane, kui tema sõbrad moodustasid jõugu. 12-aastaselt hakkas poiss uimasteid tarvitama. Kolmeteistkümneselt arreteeriti ta esimest korda. Ta osales autovargustes, murdvargustes ja relvastatud röövimistes. Korduvalt tuli tal vangis istuda jõukudevaheliste kokkupõrgete ja märulite pärast.

Mõnikord ei oska me aimatagi, millised inimesed jõukudesse kuuluvad. Martha oli korralik, eeskujulik, heade hinnetega ja hea käitumisega keskkooliõpilane. Samal ajal juhtis ta ühte jõuku, mis oli seotud marihuaana, heroiini ja kokaiiniga. Alles siis, kui üks tema sõber oli surnuks tulistatud, hakkas ta hirmu tundma ning muutis oma elu.

Miks jõukudega liitutakse

Üllataval kombel ütleb osa jõuguliikmeid, et nad liitusid jõuguga armastuse pärast. Nad otsisid usalduslikke sõprussuhteid ja lähedust, mida nad ei leidnud kodust. Saksamaa Hamburgi ajaleht ”Die Zeit” ütles, et noored üritavad leida tänavajõukudest seda turvatunnet, mida nad ei leia kuskilt mujalt. Eric, kes varem kuulus ühte jõuku, ütles, et kui noor kodunt armastust ei leia, ”otsib ta väljastpoolt midagi paremat”.

Üks isa, endine jõuguliige, kirjutas oma varasemast elust: ”Olin korduvalt vangis korrarikkumiste, jõukudevaheliste kokkupõrgete, märulite ning kõige lõpuks selle eest, et üritasin tappa üht inimest möödasõitvast autost tema pihta tulistades.” Kui talle endale hiljem poeg sündis, jäi tal poisi jaoks vähe aega. Kui ta poeg Ramiro suuremaks kasvas, sai ka temast jõuguliige ning politsei arreteeris ta pärast üht jõukudevahelist kaklust. Kui isa käis pojale peale, et see jõugust välja astuks, hüüdis poeg: ”Nemad on nüüd mu pere!”

Üks Texase haigla õde, kes oli pisut rohkem kui aasta jooksul rääkinud saja neljateistkümne tulirelvast haavatud noorega, ütles: ”Imelik, ma ei ole vist kordagi kuulnud, et keegi neist oleks küsinud oma ema või mõne perekonnaliikme järele.”

Väärib märkimist, et jõukudega ei liitu mitte üksnes vaesemate linnaosade noored. Mõned aastad tagasi tsiteeris Kanada ajakiri ”Maclean’s” üht politseinikku, kes ütles, et ühest ja samast jõugust on leitud nii kõige jõukamatest kui kõige vaesematest linnaosadest pärit noori. Need erisuguse taustaga noored koonduvad samal põhjusel: nad otsivad perekondliku ühtekuuluvuse tunnet, mida nad kodunt ei leia.

Mõnes piirkonnas kasvavad noored üles arusaamisega, et jõugu liikmeks olek on normaalne eluviis. 16-aastane Fernando selgitab: ”Nad arvavad, et jõuguga liitumine aitab neil oma probleemid lahendada. Nad mõtlevad: ”Leian endale sõpru. Nad on suured ja neil on relvad. Nad kaitsevad mind ja keegi ei tee mulle midagi.”” Kuid uued jõuguliikmed märkavad peagi, et jõuku kuulumine teeb nendest jõugu vaenlaste märklaua.

Sageli tegutsevad jõugud piirkondades, kus inimestel raha napib ja relvi on ülearu. Uudistes on räägitud suurlinnade klassidest, kus kaks kolmandikku õpilasi on pärit ühe vanemaga peredest. Mõnikord on õpilase isa või ema uimastisõltlane, kes ööseks koju ei tule, ja õpilasel endal on vallaslaps, kelle ta hommikuti enne kooliminekut lasteaeda peab viima.

California kuberner Pete Wilson ütles: ”Meile on kohutav probleem, et paljud lapsed kasvavad üles isata, ilma et neil oleks meessoost rollieeskuju, kes jagab neile armastust, juhatust, distsiplineerimist ning väärtushinnanguid — ilma et nad tajuksid, miks nad peaksid endast või teistest lugu pidama.” Ta ütles, et see mõningate noorte suutmatus teistele kaasa tunda paistab olevat põhjus, miks nad võivad ”kellelegi kuuli keresse saata ilma vähimagi südametunnistuse piinata”.

Kuigi perekondliku ühtsustunde, isikliku õpetuse ja kindla moraalse eeskuju puudumine on peamised tegurid, miks jõukude arv kasvab, ei ole need siiski ainsad. Oma osa on ka telesaadetel ja filmidel, mis esitavad vägivalda kui probleemide hõlpsat lahendust; ühiskonnal, kus pahatihti peetakse vaeseid äpardunud inimesteks ning kus tuletatakse neile pidevalt meelde, et nad ei saa endale lubada kõike mida teised; samuti kasvav hulk ühe vanemaga perekondi, kus noor ületöötanud ema peab kõigest väest rassima, et pidada ülal üht või enamat järelevalveta last. Need ja võib-olla veel teisedki tegurid üheskoos või ka omaette võetuna on toonud kaasa üha süveneva ülemaailmse tänavajõukude nuhtluse.

Välja astuda on raske

Tõsi, aja jooksul triivivad mõned jõuguliikmed oma jõugust eemale ning hakkavad tegelema muude asjadega. Teised jälle kolivad mujale sugulaste juurde elama ning pääsevad seeläbi jõuguelust. Ent sageli ei ole väljaastumine sugugi nii hõlpus.

Tavaliselt saab jõuguliige kaaslastelt rängalt peksa, enne kui tal elusalt lahkuda lubatakse. Mõnest jõugust lahkuda soovijaid on isegi tulistatud. Kui nad ellu jäid, lasti neil minna! Kas jõugust pääsemiseks tasub taluda nii ränka kohtlemist?

Üks endine jõuguliige ütles, miks tema lahkuda soovis: ”Viis mu sõpra olid juba surnud.” Tõepoolest, elu jõuguliikmena võib olla lausa uskumatult ohtlik. Ajakiri ”Time” teatas ühe Chicago jõugu endise liikme kohta: ”Oma seitsmeaastase liikmeksoleku jooksul oli ta saanud kuuli makku, talle oli raudteeliipriga pähe löödud, ta oli kakluses murdnud oma käeluu ja kaks korda autovarguse pärast vangis istunud .. [———] Aga nüüd, kui ta lõpuks sirget teed käima hakkas, peavad isegi tema endised sõbrad talle jahti.”

Parem elu on võimalik

Brasiiliast pärit Eleno kuulus varem ”Headbangers’i”-nimelisse jõuku, mille võitlusvahenditeks olid noad ja vahel ka tulirelvad. Olles kibestunud ühiskondlikust ebavõrdsusest, leidis ta rahuldust lõhkumisest ja inimeste ründamisest. Kord rääkis üks töökaaslane talle Piiblist. Hiljem käis Eleno ühel Jehoova tunnistajate kokkutulekul, kus kohtas oma endisi jõugukaaslasi ning ka endist rivaalitseva jõugu liiget. Nad tervitasid üksteist kui vennad — mis varem oleks olnud mõeldamatu.

Kas see on tõesti võimalik? On küll! Hiljaaegu oli ”Ärgake!” esindajal koosviibimine endiste Los Angelese suuremate jõukude liikmetega, kes nüüd teenivad Jehoova tunnistajate kogudustes. Pärast mitmetunnist jutuajamist üks neist vakatas, nõjatus toolileenile ning sõnas: ”Mõelda vaid! Siin me nüüd istume, endised ”Bloods’i” ja ”Crips’i” liikmed, armastavalt koos nagu vennad!” Kõik olid ühisel arvamusel, et nad muutusid julmadest jõuguliikmetest lahketeks ja armastavateks inimesteks tänu sellele, et olid hoolika piibliuurimise käigus õppinud Jumala põhimõtteid.

Kas midagi sellist võib 1990-ndatel aastatel tõepoolest juhtuda? Kas jõuguliikmed võivad praegu tõesti selliseid muudatusi teha? Jah, võivad, kui nad on valmis otsima jõulist innustust, mida pakub Jumala Sõna, ning siis viima oma elu kooskõlla Piibli põhimõtetega. Kui sina juhtud kuuluma mõnda jõuku, miks mitte mõelda muudatuste tegemisele?

Piibel ütleb, et meil tuleks ”enesest ära heita endise elu poolest vana inimene” ja ”riietuda uue inimesega, kes Jumala sarnaseks on loodud tõelise õiguse ja pühaduse sisse” (Efeslastele 4:22—24). Kuidas see uus inimene ehk isiksus kujuneb? Piibli sõnade järgi on õige tunnetuse ehk Jumala täpse tundmise abil võimalik isiksust ’uuendada Looja kuju järgi’ (Koloslastele 3:9—11).

Kas tasub püüda niisuguseid muudatusi teha? Kindlasti tasub! Kui oled mõne jõugu liige, vajad selleks tõenäoliselt abi. Sinu naabruskonnas on inimesi, kes on meeleldi valmis sind aitama. Siiski on just lapsevanemad need, kes saavad oma lastele kõige rohkem positiivset mõju avaldada. Sestap vaatleme edasi, mida lapsevanemad saavad teha, et oma lapsi jõukude eest kaitsta.

[Pilt lk 7]

Rivaalitsevate jõukude endised liikmed, keda Piibli tõde on nüüd ühendanud