Kaotatud lahing kuritegevuse vastu

”KURITEGEVUSE kontrolli alla saamiseks ei kuluks ööpäevagi, kui kõik oleksid valmis selle nimel pingutama,” tsiteeriti inglise ajalehes ”Liverpool Daily Post” varem suurlinnas ametis olnud politseiülema ütlust. Kuritegevus oleks tõepoolest kadunud, kui kõik kuuletuksid seadusele.

Ent enamikus paigus on kuritegevus kasvamas. Tuhandeid aastaid tagasi lausutud sõnad käivad meiegi aja kohta: ”Maa oli Jumala palge ees raisku läinud ja vägivald täitis maad” (1. Moosese 6:11). (Vaata kõrvalleheküljel toodud kasti.)

Kuritegevus saab alguse väikestest asjadest

Kui inimene rikub seadust väikestes asjades, võib see viia selleni, et ta rikub seadust ka suuremates asjades. Tehes seda tõsiasja selgeks oma õpilastele, seletas üks õpetaja: ”Pangaröövlid alustavad oma teed koolis pliiatseid varastades.”

Mida aga hiljem tihti töökohal ette tuleb? Inimesed jäävad töölt koju väidetava haiguse pärast, siis aga võtavad välja abirahad, millele neil õigust pole. Taoline ebaaus toimimisviis on levinum, kui arvatagi võiks. Näiteks Saksamaal langeb töötajate teatatud haiguspäevadest 6 protsenti kolmapäevale, 10 protsenti teisipäevale ja 16 protsenti neljapäevale, ent tervelt 31 protsenti langeb esmaspäevale ja koguni 37 protsenti reedele! Kas inimesed on tõepoolest kõige sagedamini haiged esmaspäeviti ja reedeti või on see lihtsalt veel üks varguse vorme?

Kes on need kurjategijad?

Muidugi ei leia tavaliste inimeste sooritatud kriminaalsed teod samasugust kajastust kui need, mida on sooritanud inimesed, kes on võimu juures. Ühendriike vapustas 1970-ndate aastate algul koguni sellises ulatuses poliitiline kuritegevus, et sellega seotud nimi kinnistus inglise keelde.

Teatmeteose ”Barnhart Dictionary of New English” sõnul on Watergate ”skandaal, eriti selline, mille puhul on tegemist katsega varjata kahjulikku informatsiooni või seadusevastast tegevust”.a Veel lisatakse: ”Watergate’i afäär vajutas 1970-ndatel aastatel sügava pitseri meie keelele. Sellest sõnast tuletati mitmesuguseid uudissõnu ning liitvormi -gate kasutati skandaali või korruptsiooni märgistamiseks.”

Sellest ajast saadik on terve rida Watergate’isid osutanud sellele, et kuritegevus on laialt levinud ka koguni nende seas, kes peaksid olema seadusejärgimisel eeskujuks. Jaapanis muutus poliitiline korruptsioon sedavõrd laiaulatuslikuks, et selle vastu võitlemiseks tuli 1990-ndate algul võtta vastu uued seadused. Aastal 1992 kaotas Brasiilia president koha, süüdistatuna korruptsioonis.

Kas pole ilmselge, et nende väärteod, kellel on autoriteeti, kaasa arvatud lapsevanemad, kooliõpetajad ja seaduse maksmapanijad, soodustavad rahva kuritegevust?

Headest kavatsustest ei piisa

Enamik inimesi oleks arvatavasti nõus, et valitsused tahavad kuritegevust välja juurida. Ent üks endine ametnik märkis oma maa kohta: ”Valitsus on teinud liiga vähe selleks, et õigusemõistmise masinavärk töötaks kiiresti ja tulemuslikult. Puudus on kohtunikest, nii et need vähesed, kes meil ongi, on tööga üle koormatud. Politseijõududel on puudu inimestest ja varustusest. Mõnikord ei maksta politseinikele õigel ajal palka välja, mistõttu neil tekib suur ahvatlus võtta pistist.”

Itaalia ajakiri ”La Civiltà Cattolica” kurdab ”riigi jõuetuse üle organiseeritud kuritegevusega toimetuleku osas” ning märgib seejärel: ”Tuleb küll tunnistada seadusorganite ning kohtusüsteemi panust võitluses kuritegevusega, ent on ilmne, et organiseeritud kuritegevust pole see vähimalgi määral mõjutanud; vastupidi, selle vägi ja võim aina kasvab.”

On selge, et valitsuste headest kavatsustest ei piisa, et kuritegevusest jagu saada. Anita Gradin, Euroopa Komisjoni erivolinik immigratsiooni ja õigusalastes küsimustes, täheldas tabavalt: ”Meil on tarvis paremaid ja efektiivsemaid töömeetodeid koostööks võitluses uimastite salaveo ja nendega kaubitsemise, inimkaubanduse ja illegaalse immigratsiooni, organiseeritud kuritegevuse, petturluse ning korruptsiooni vastu.”

Kuidas täidavad oma kohust seadusejärelevalve ametnikud?

Küsitakse, mil määral üldse täidavad võimud oma kohust võidelda kuritegevusega. Ühe maa endine politsei peainspektor märgib, et vähemalt avalikkuse ees ”mõistab korruptsiooni ja majanduskuriteod hukka” igaüks. Ent ta lausub, et mitte kõigil pole siirast soovi kuritegevus ja korruptsioon välja juurida. On ilmne, et üha rohkem inimesi — sealhulgas seadusejärelevalve ametnikke — peab pistisemaksmist, petturlust ja varastamist vastuvõetavateks edasipürgimise meetoditeks.

Kahtlemata on üks kasvava kuritegevuse põhjusi tõsiasi, et paljud ”kuritegude sooritajad pääsevad terve nahaga”, nagu seda väljendas üks tolliametnik. Näiteks räägib üks vene väljaanne, kui ”hõlpsasti pääsevad kurjategijad karistusest”. Väljaanne lisab, et see ”näib innustavat tavakodanikke sooritama kõige brutaalsemaid kuritegusid”. Just seda nentis üks piiblikirjutaja umbes 3000 aastat tagasi: ”Kui otsust kuriteo kohta kiiresti ei tehta, siis kasvab inimlaste julgus kurja teha!” (Koguja 8:11).

Pole sugugi liialdus öelda, et valitsused peavad kaotatud lahingut kuritegevuse vastu. Saksa ajaleht ”Rheinischer Merkur” kommenteerib: ”Üldsuse hirm vägivallakuritegude kasvu ees on sügavalt juurdunud ning seda ei vaigista ei tavapärane parteipoliitiline nääklemine ega statistika, mis laseks oletada, et olukord polegi nii hull, kui ta ehk näib.”

Ei saa sugugi öelda, et lugu kuritegevusega pole nii hull, kui ehk näib, pigem on asi vastupidine. Ent ometi on põhjust optimismiks. Kuritegevuseta maailm on jõudmas järjest lähemale ning ka sina võid seda näha. Järgmisest artiklist selgub, miks me seda öelda võime.

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 6]

Paljud peavad kuritegevust vastuvõetavaks edasipürgimise meetodiks

[Kast lk 5]

Maa täis vägivalda

AMEERIKA ÜHENDRIIGID: ”USA on vägivaldseim riik tööstusmaailmas. [——] Mitte ükski teine tööstusriik ei jõua ligilähedalegi.” (”Time”.)

BRASIILIA: ”Vastureaktsioonina vägivalla tõusulainele täitusid [Rio de Janeiro] linnakeskuse tänavad sadade tuhandete inimestega, kes väljendasid hirmu ja viha nende linna oma haardes hoidva kuritegevuse pärast.” (”International Herald Tribune”.)

FILIPIINID: ”Filipiinidel ütleb igast kümnest perekonnast kuus, et ta ei tunne end ohutuna ei kodus ega tänaval.” (”Asiaweek”.)

HIINA: ”Hiinasse on taas tekkinud gangsterid ning laiaulatuslik kuritegevus paistab olevat kontrolli alt väljas. [———] Hiina eksperdid ütlevad, et kuritegelike jõukude ja salaseltside hulk kasvab kiiremini, kui politsei neid üles lugeda jõuab.” (”The New York Times”.)

IIRIMAA: ”Maffialaadsed kuritegelikud perekonnad kinnitavad kanda Dublini kesklinnas ja linna vaesematel läänepoolsetel äärealadel. Need jõugud on järjest paremini relvastatud.” (”The Economist”.)

LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK: ”Ohjeldamatu ja tegelikult kontrolli alt väljunud vägivald ohustab meist kõiki ning kõike, mida me teeme — tuleb midagi radikaalset ette võtta.” (”The Star”.)

MEHHIKO: ”Kuritegevus on lühikese aja jooksul sedavõrd kiiresti kasvanud, et tekitab ärevust.” (”The Wall Street Journal”.)

NIGEERIA: ”Politseiesindaja hr. Frank Odita sõnul pole ei perekonnad, kirikud, mošeed, koolid ega klubid täitnud oma kohust hoida noori kuritegevusest eemal.” (”Daily Champion”.)

SAKSAMAA: ”Vahemaa vägivalla tarvitamiseks valmisoleku ja seda soodustavate asjaolude vahel on aina kahanenud. Seega pole midagi imestada, et vägivallast on saanud igapäevane nähtus.” (”Rheinischer Merkur”.)

SUURBRITANNIA: ”Vägivald vallandub nüüd palju kergemini ning kasvab tõenäosus, et seaduserikkuja võtab esmajoones vägivalla tarvitusele.” (”The Independent”.)

TAIVAN: ”Taivanil .. on röövimiste, kallaletungide ja mõrvade arv tasapisi kasvanud. [———] Kuritegevuse näitajad on tõepoolest järk-järgult tõusmas ning mõningatel juhtudel läänemaade omasid ületamas.” (”The New York Times”.)

VENEMAA: ”Maffialaadsed jõugud on muutnud linna, mis Nõukogude ajal oli üks maailma turvalisemaid, suisa kuritegevuse metropoliks. [———] ”Selle 17 aasta jooksul, mil olen patrullinud,” ütleb miilitsaleitnant Gennadi Grošikov, ”pole ma eales Moskvas nii palju kuritegevust näinud, ka pole ma näinud midagi sedavõrd pahelist.”” (”Time”.)