Lugejate kirju
Religioon ja sõda. Kirjutan teile, et väljendada oma tänulikkust informatiivse artiklisarja eest, mis käsitles religiooni osa sõdades (22. aprill 1997, inglise keeles). Esimene artikkel ”Jumala nimel tapmine” äratas minus tõesti tähelepanu. See oli lühike ja tabav, eriti aga see, mis puudutas põhjusi, miks Jehoova Jumal lubas muistsetel iisraellastel kaananlasi tappa.
S. J., Ameerika Ühendriigid
Ginger Klaussi elulugu. Tahan teile öelda, kuivõrd palju mind julgustas Ginger Klaussi lugu ”Praegu olen õnnelik, et võin olla elus!” (22. aprill 1997, inglise keeles). Sarnaselt temaga kaotasin kogu enesekindluse ning tundsin end väärtusetuna ja et keegi ei armasta mind. Kuna ma ei suutnud nende tunnetega enam elada, ütlesin Jumalale iga päev pisarsilmil, et tahan surra. Pidasin surma kergenduseks. Kuid ühel päeval palvetasin: ”Kui see on sinu tahe, et ma elaksin, anna mulle selleks jõudu.” Vahetult pärast palvetamist sain selle ”Ärgake!” numbri. Kui nägin seda artiklit, sain aru, et Jumal oli vastanud minu palvele. Õppisin Gingerilt, et huumorimeel ning enda mitte liiga tõsiselt võtmine võivad aidata mul säilitada positiivset suhtumist. Võin kindlalt öelda, et see ajakiri on andnud mulle elumõtte.
M. K., Jaapan
Lõpetasin äsja selle artikli lugemise kuuendat korda, ning see pole kindlasti mitte viimane kord! Olen 21-aastane ja täisajaline evangeeliumikuulutaja. Imetlen väga Ginger Klaussi, kuna ta on kuulutustöös nii innukas, hoolimata sellest, et ta on ratastoolis. Tema elulugu ajendas mind tegema kõike, mida suudan, et teenida Jehoovat.
S. Z., Itaalia
Tuhat tänu selle liigutava loo eest. Veedan lihasdüstroofia tõttu suure osa oma päevast voodis ning mul pole sugugi mitte kerge ratastoolis kuulutamas käia. Gingeri kogemus julgustas mind väga ning see aitab mul pidada vastu neil hetketel, mil olen oma haiguse pärast pisut masenduses.
M. R., Itaalia
Miks nii haige? Suur tänu artikli eest ”Noored küsivad: miks ma pean nii haige olema?” (22. aprill 1997, inglise keeles). Olen 21-aastane ning mul on sirprakuline aneemia. Mõistan hästi nende noorte tundeid, kellest selles artiklis juttu oli. Mõtlen sageli, kas keegi hakkab mind kunagi armastama ning soovib minuga abielluda, hoolimata minu tervisehäirest. Kuid teie artikkel aitas mind, kuna nüüd ma tean, et ma pole sugugi ainuke, kes nii tunneb.
D. R., Ameerika Ühendriigid
Lahutamatud sõbrad. Tänan teid Anne-Marie Evaldssoni loo eest (22. aprill 1997, inglise keeles). Imetlen seda, kuidas see õde hoolimata oma puudest vaimselt edasi liigub. See jutustus pani mind mõtlema. Paljud meist ei hinda seda, mis meile on antud, et kasutada seda Jehoova teenimiseks. Tahaksin kiita seda õde ning tema lojaalset sõpra. Milline suurepärane eeskuju!
R. A., Ecuador
Kui julgustav on teada, et keegi pime käib tööl, osaleb ukselt uksele teenistuses, viib läbi piibliuurimisi ja osaleb igal nädalal kristlikel koosolekutel. Tänu sellele tunnen, et oma parima andmine teenistuses ja selle esikohal hoidmine on pingutusi väärt. Vaimse nägemisvõime tähtsus ületab tõepoolest kõik muu. Meenutan Anne-Marie Evaldssoni sügava armastuse ja hindamisega.
J. O., Nigeeria