Kuidas tulla toime maanteevihaga?

”ÄRGAKE!” SUURBRITANNIA-KORRESPONDENDILT

MAAILMA pressiteadetest on üha sagedamini läbi käinud enesevalitsuse kaotamise ja sellest tuleneva vägivalla teema. Suurbritannias on ”ostukäruviha” (mille puhul ostjad kasutavad suurtes kaubamajades üksteise peale viha välja valamiseks ostukärusid) ja ”telefoniviha” kõrval (mille õhutajaks on tehniline võimalus vestlus ühe helistajaga katkestada, et samaaegselt veel teine kõne vastu võtta) äratanud inimeste tähelepanu veel niisugune nähtus kui maanteeviha.

Maanteeviha on levinud nii laialt, et üks 1996. aasta sõiduharjumuste aruanne oli sunnitud tõdema, et Suurbritannias on see ”võtnud sedavõrd epideemilised mõõtmed, et möödunud aastal koges peaaegu iga teine autojuht mingit laadi rünnakut või sõimu”. Üks Autoassotsiatsiooni uurimus läks veelgi kaugemale, teatades, et ”üheksa kümnest mootorsõidukil sõitjast väidavad, et on langenud maanteeviha ohvriks”. On huvitav, et sellesama küsitluse järgi ”tunnistas vaid kuus kümnest [autosõitjast], et on ise rooli taga enesevalitsuse kaotanud”.

Millest tekib maanteeviha? Kui langed selle ohvriks, siis kuidas saad end kaitsta? Mida peaksid tegema siis, kui kellegi sõitmisviis sind vihale ajab? Tõepoolest, kuna maanteeviha kõikjal maailmas lokkab, kuidas võid sa sellega toime tulla?

Põhjus ja tagajärg

Vihased juhid pole iseenesest midagi uut. Üks varajasematest solvajatest oli Inglise luuletaja lord Byron. Aastal 1817 kirjutas ta ühe kirja, milles mainis ka üht teel ette tulnud tüli. Kirja järgi oli keegi teine liikleja Byroni hobuse vastu ”häbematu” olnud. Luuletaja andis talle selle eest mitu head kõrvakiilu.

Kuna enamikus riikides liiklustihedus kasvab, suureneb ka sõidukijuhtide frustratsioon. Vägivaldsete liiklusintsidentide põhjust hakati ”maanteevihaks” nimetama 1980-ndatel Ühendriikide ajalehtedes. Ehkki maanteeviha ühegi paragrahvi alla ei kuulu, on ta sobiv termin kirjeldamaks emotsioone, mis viivad paljud kellegi teise sõitmisviisist ärritunud autosõitjad vägivallategudeni.

Meie teedel on praegu maad võtnud minakeskne hoiak. Sõiduharjumuste uurijad on leidnud, et ”vägivallatsejad või kallaletungijad usuvad peaaegu alati, et hoopis nemad on kellegi teise antisotsiaalse käitumise süütud ohvrid”, nagu märgib Londoni ajaleht ”The Times”. Ükskõik kui metsikult juht ka ei sõidaks, arvab ta enesel selleks õiguse olevat. Aga niipea, kui mõni teine juht vähimalgi määral sõiduviisakuse reegleid rikub, lööb lõkkele maanteeviha.

Maanteevihale annab hoogu ka kasvav narkomaania, mis on eriti laialt levinud noorte hulgas. Kokaiini väärtarvitamine on ühe haigla konsultandi sõnul ”nagu auto juhtimine alkoholijoobes”. Uimasteid tarbivad juhid hindavad sageli oma võimeid üle. Mõned valivad selle tagajärjel ohtlikult suure sõidukiiruse. Teiste sõidustiil aga muutub mõistuse hägustudes suisa ettearvamatuks.

Mõtle ka sellele, millist mõju stress juhtidele avaldab. Manchesteri Ülikooli professor Cary Cooper peab maanteeviha sagedaseimaks põhjuseks 1990-ndate pingeid ja kindlusetust igapäevaelus. ”Juhid on üha suuremas stressis ja vägivaldsete rünnakute arv kasvab pidevalt,” ütleb Kuningliku Autoklubi esindaja. Üks toimekas suhtekorraldusjuht, kel praegu tööl käimiseks pikki tunde roolis tuleb istuda, tunnistab, et temas pole enam nii palju tolerantsust kui varem. ”Praegu võin kergesti kedagi salvata ja tõredaks muutuda selliste tühiste asjade peale, mis mind varem ealeski poleks häirinud,” on ta sõnad kirjas ajalehes ”The Sunday Times”. Võib-olla on sinulgi niisuguseid tundeid. Kui see on nii, mida saad sa teha?

Hoidu maanteevihale põhjust andmast

Mõista, et teised juhid pole täiuslikud. Kahtlemata tuleb vahel ette eeskirjade rikkumisi. Arvesta siis sõidu ajal selle teadmisega. Mõtle ette. Oletame, et sõidad näiteks mitme sõidurajaga maantee äärmisel sõidurajal. Kuid siis lähened ühenduskohale, kus maantee liiklusvoolule kiirendusteed mööda lisa tuleb. Ettepoole vaadates näed, et peateele läheneb kiirendusteed pidi üks auto. Kas sa mõtled, et kuna sina olid peatee äärmisel sõidurajal esimesena, on sul õigus sinna jääda? Miks peaksid andma teed juurdetulevatele autodele? Mispärast tuleks sinul selle nimel, et teine juht teele pääseks, tüürida mõne muu raja peale, kui oma vaba on? Kuid mõtle, mis juhtub, kui sa kangekaelselt oma rada hoiad ja kiiruse säilitad? Võib-olla mõtleb peateele lähenev juht samamoodi? Paratamatult peab keegi teed andma, vastasel korral juhtub suur õnnetus.

Tark juht, kes soovib hoiduda maanteevihale põhjust andmast, mõtleb ette ja arvestab sõidu ajal teistega. Ta annab teed seal, kus võimalik, ning ei saa vihaseks, kui teine juht temale osutatud viisakust ei hinda. Suurbritannia vilunud autosõitjate instituudi esindaja hinnangu kohaselt iseloomustab igat kolmandat juhti liiklusohtlik hoiak. Sellised juhid suudavad küll osavalt oma sõidukeid valitseda, kuid neil puudub viisakus. Ta nimetab neid ”headeks autojuhtideks, kuid viletsateks liiklejateks”.

Enamik juhte eirab vahetevahel teisi liiklejaid. Kuid see ei anna sulle õigust käituda samal kombel. Mõtle võimalikele tagajärgedele. Kindlasti ei taha sa, et mõni sinu kangekaelne tegu põhjustaks ahelavarii. Ära lase emotsioonidel end juhtida. Üks sõiduekspert soovitab: ”Kui sind maanteel rünnatakse, ära kunagi tee sellest välja ega vasta samaga.” Ära saa järjekordseks maanteevihastujaks!

Kas sina oled ohver?

Tegelikult on vist iga juht millalgi maanteeviha ohvriks langenud. Tõstetud rusikas, hüütud solvang ja agressiivsed manöövrid ajavad ikka hirmu peale küll. Parim kaitse on kahtlemata konflikti vältimine. Üks ohver kohkus, kui keegi kaassõitja temast ette tahtis minna. Lõpuks sõitis vihane juht temast mööda, kiilus end tema ette ja aeglustas sõitu sedavõrd, et ohver hakkas kartma, et nende autod põrkavad kokku. See kestis nii mõnda aega ja lõppes alles siis, kui ohver teise tee peale pööras.

Kui näed, et teised juhid tahavad sinust ette minna, tee oma parim, et neid mööda lasta. Hoidu taga nõudmast oma õigust olla maanteel just seal, kus sa parasjagu oled. Kui oled teisi teadlikult ärritanud, palu vabandust. Väljenda žestiga oma kahjutunnet ka siis, kui juhtud kogemata kedagi solvama. Pea meeles, et mahe sõna võib viha maandada.

Ent kui peaksid mistahes põhjusel ikkagi maanteevihast ajendatud rünnaku ohvriks langema, ära maksa kätte. ”Ära mõõda tagasi sama mõõduga,” soovitab ajakiri ”Focus”. ”Ära hoia oma autos esemeid, mida saaks ohtlike relvadena kasutada.” Veel nõuandeid: hoia auto uksed lukus ja aknad kinni. Väldi silmsidet ründajaga.

Eelmainitud nõuannetes, kuidas maanteevihaga toime tulla, pole midagi uut. Need on kooskõlas nõuandega, mille andis kaua aega tagasi Iisraeli kuningas Taavet: ”Ära ärritu kurjadest,” soovitas ta. ”Ära kadesta neid, kes teevad ülekohut. Hoidu meelepahast ja hülga viha” (Laul 37:1, 8).

Kuigi maanteeviha ilmneb üha sagedamini, ära lase sel ilmneda endas!

[Kast/pilt lk 23]

Maanteeviha taltsutamine

Autoassotsiatsioon märgib, et mis maanteeviha kõrvaldamisse puutub, siis ”hoiaku muutmine on sama tähtis kui vastuabinõude kavandamine”. Et maanteevihaga toime tulla, on oluline nii enda kui teiste liiklejate sõiduoskustesse realistlikult suhtuda. Kuigi teiste vead torkavad kergemini silma, ära vaata enda sõiduvigadele läbi sõrmede. Aktsepteeri tõsiasja, et mõned juhid lihtsalt eiravad maanteel kehtivaid eeskirju. Mine sõitma siis, kui oled täiesti ergas. Väsimus soodustab stressi teket. Isegi see, kui su tähelepanu vaid üheks momendiks hajub, võib kaasa tuua saatuslikud tagajärjed.

Mõtle ka järgnevate nõuannete peale ning pane tähele, kuidas on need seotud targa kuninga Saalomoni õpetussõnadega.

• Kas su kaassõitjad panevad tähele, et oled vihane? Ehk soovitavad nad sul maha rahuneda. Nende nõuannet ei maksaks lihtsalt kõrvale heita ja sähvata, et autot juhid sina, mitte nemad. Pea meeles, et rahulik suhtumine on tervisele kasulikum ning see võib aidata sul sõna tõsises mõttes kauem elada! ”Südamerahu on ihule eluks” (Õpetussõnad 14:30).

• Mõtle juhile enda kõrval ja püüa probleeme ära hoida. ”Tark kardab ja hoidub kurjast, aga alp raevutseb ja on julge!” (Õpetussõnad 14:16.)

• Maanda viha vabandust paluva žesti või sõnaga. ”Rahulik vastus vaigistab raevu” (Õpetussõnad 15:1).

• Kuigi teised kipuvad maanteeviha ilmutama, ei pea sa neid jäljendama. ”Ära pea sõprust vihastujaga” (Õpetussõnad 22:24).

• Väldi teiste tülidesse sekkumist. ”Jäta järele, enne kui puhkeb riid!” (Õpetussõnad 17:14.)