Vaatleme maailma
„Turvaseks” — naistele sugugi mitte nii turvaline
Vaatamata sellele, et AIDSi nakatumise vältimise nimel tehakse rohket reklaami „turvaseksile” ja kondoomide kasutamisele, on arstid hakanud kahtlema sellise nõuande arukuses. Pariisi ajalehes Le Figaro ilmunud meditsiinialane teade ütleb, et kuigi kondoomid kaitsevad mehi teatud määral AIDSi eest, on naised selle haiguse eest hoopis vähem kaitstud, kuna nakatunud seksuaalpartner võib kondoomi välispinna väga kergesti nakatada. Eriti suur risk on naistel nakatuda ka menstruatsiooni ajal ja siis, kui on tegemist vaginaalse infektsiooni või limaskesta vigastusega. Statistikast ilmneb nüüd, et kondoomide tõhusus naiste kaitsmisel AIDSi eest on alla 69 protsendi. Kommenteerides seda kahanenud „turvalisustegurit”, märgib üks arst: „Mida te ütleksite sellise lennuki kohta, mis vaid 69-protsendilise tõenäosusega ei kuku aasta jooksul alla?”
Ajugümnastika
„Halb mälu on tavaliselt vähese treeningu, aga mitte paratamatuse küsimus,” teatab Saksa tervisekindlustuse väljaanne DAK Magazin. Nii nagu füüsilise tegevusetuse tagajärjel tekib lihaste atroofia, nii „läheb rooste” ja talletab vähem informatsiooni ka aju, mida vähe treenitakse. Kas see on peamiselt eakate inimeste probleem? Kaugel sellest! „Kuna mõtlemine on tehtud meile lihtsaks või koguni ülearuseks,” kommenteerib see ajakiri, siis on isegi noortel see oht, et nende mälu „läheb rooste”, kui nad oma mõistusele piisavalt tööd ei anna. Mis võib aidata? Ajakiri soovitab teha ajugümnastikat mõtlemismängude abil, nagu näiteks mõistust ja mälu arendavad mõistatused, mis on seotud numbrite ja tähestikuga. Ka „ristsõnamõistatused võivad abiks olla”.
Rongidelt saadetakse teateid tualettpaberirulliga
Seni kui ei võeta tarvitusele moodsamaid seadmeid, on peaaegu igas Itaalia rongis ainuke viis, kuidas rongijuht saab teatada võimudele hädaolukorrast, järgmine: tuleb kirjutada teade, panna see tualettpaberirulli sisse ja visata kihutavast rongist järgmises peatuses välja, lootuses, et see leitakse ja edastatakse võimudele. See süsteem, mis „on sama vana kui raudtee ise”, on kirjas ametlikus raudteemäärustikus. See on ikka veel „tõhus ja usaldatav meetod”, ütleb üks Itaalia Riikliku Raudteeameti ametnik, kuid sellele vaatamata möönab ta, et „sidepidamine rongides on väga tõsine probleem”. Kui tuleb ette juhtum, kus reisija haigestub ootamatult, leitakse kahtlase sisuga pagas või pannakse toime agressiooniakt või vargus, siis on „Riikliku Raudteeameti personal võimetu midagi ette võtma”, ütleb Itaalia ajaleht Corriere della Sera, kuna teda ei ole volitatud vahele sekkuma. Sidepidamise probleemi lahendusena kavatseb Itaalia Riiklik Raudteeamet võtta lähitulevikus kasutusele ametkondliku telefoniside koos kaasaskantavate telefonidega.
Ühendriikide relvaparadoks
Ühendriikides järjest sagenevad tulirelvaga toime pandud mõrvad ning massitulistamiste tulv on põhjustanud inimestes kahesugust reaktsiooni: ühed arvavad, et on aeg tulirelvad kurjategijailt ära võtta, ja teised, et on aeg endale tulirelv osta. „Õigupoolest võivad paljud inimesed mõelda mõlemat korraga,” ütleb ajakiri Time. Kuigi kontrolli tulirelvade üle järjest tugevdatakse, läheb ja ostab endale tulirelva rohkem inimesi kui kunagi varem. Kui Brady seadus (relvakontrolli seadus) heaks kiideti, teatasid relvakauplejad enneolematust läbimüügist enne seaduse jõustumist. Praegu on Ühendriikides inimeste käes umbes 211 miljonit tulirelva. Püüdes vähendada seda arvu, algatati aktsioon, mille käigus inimesed võisid anda ära tulirelva ja saada vastu sertifikaadi väärtusega 100 USA dollarit, ilma et neid oleks küsitletud. Selle kampaania käigus saadi rahvalt kätte sadu tulirelvi, kuid see õhutas ka mõningaid ostma odavaid relvi, et need ära anda ja sellest tulu lõigata. Üks relvapoe omanik märkis: „Võin garanteerida, et paljud inimesed, kes toovad hommikul relvad ära, on õhtuks ikkagi relvaomanikud.”
Salakuulamist harrastav Jaapan
Nimetades salakuulamist Jaapani „rahvuslikuks meelelahutuseks”, teatab Mainichi Daily News, et „Jaapan, kus müüakse 60000 pisikest raadiomikrofoni [aastas], on enim salakuulamist harrastavaid riike maailmas.” Mõned salakuulamisaparaadid on nii väikesed, et mahuvad ära isegi pastapliiatsisse. On aparaate, mis võivad püüda kinni vestluse 15 meetri kauguselt ja edastada selle 3 kilomeetri kaugusele. Kes on Jaapani salakuulajad? Ajalehe sõnul otsivad paljud salakuulajad lihtsalt „vastuvõtjaga sagedusi, kust nad võiksid leida mahlakamaid maiuspalu” klatšijuttudest. Paljud aga „on armukadetsejad, kes tahavad veenduda oma kaaslase kiindumuses, või isad, kes soovivad oma tütrel silma peal hoida”.
AIDS hävitab Aafrika elanikkonda
Vastavalt Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni hinnangutele esineb enam kui 15 miljonist teadaolevast AIDSi juhtumist umbes 10 miljonit Aafrikas, mis on seega enim nakatunud manner maailmas. „Väikesed liivavallid tõkestamas järjest paisuvat jõge,” nii kirjeldas professor Nathan Clumek AIDSi epideemia vastases võitluses kasutatavaid meetmeid Aafrikas. Ühes intervjuus, mis ilmus Pariisi päevalehes Le Monde, ütles professor Clumek, et Aafrika riigijuhid ei ole veel täielikult aru saanud, millist hävingut viirus Aafrikas põhjustab. Kui professor Clumek arvas aastal 1987, et 10 protsenti selle mandri elanikkonnast nakatub AIDSi, pidasid paljud seda liialduseks. Tänapäeval arvatakse, et sellesse surmavasse viirusesse nakatub umbes 20 kuni 40 protsenti Aafrika rahvastikust.
Ülepüük kurnab meresid
„’Ei meres kalad otsa saa,’ ütleb inglise vanasõna. Kuid see ei pea paika,” märgib The Economist. „Mererikkusi on ülemäära ammutatud.” Alates aastast 1989, mil merekalapüük saavutas maailmas haripunkti, on see hakanud kahanema. Põhjus on lihtne: „Merre on jäänud liialt vähe suguküpseid kalu. Kalurid toimivad mõtlematult, hävitades kalavaru, ilma milleta pole tulevikus võimalik kala püüda.” Nagu väidab ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon, on 17 suuremast ookeani-kalapüügialast 13-l tõsised probleemid, kusjuures 4 püügialal pole töönduslik kalapüük enam võimalik. Kõrgtehnoloogiaseadmed — näiteks hüdrolokaator ja satelliitsidevahendid — võimaldavad kaluritel otsida kala isegi kaugetes piirkondades ja eksimatult naasta parimatesse püügikohtadesse. Tohutud jalgpalliväljaku mõõtu suurtraalerid oma veelgi suuremate nootadega haalavad tohutus koguses kala. Pillavas ümberkäimises on süüdi valitsused, ütleb The Economist, kuna 90 protsenti kogu maailma kalapüügist toimub 200 meremiili ulatuses mõne riigi rannajoonest — seega alal, mille haldamise ainuõigus kuulub antud riigile. Valitsused hoiavad teiste riikide kalalaevastikke eemal, samal ajal kui nende oma laevastikud aina kasvavad ja valitsused eraldavad selleks otstarbeks isegi riiklikke fonde.
Paremad magamisharjumused
Paljude arvates võib unetaolek olla viljakas aeg, aga kui organismi vajadust piisavalt puhkust saada eiratakse, on tagajärjed lõppkokkuvõttes üsna viljatud,” ütleb Brasiilia ajakiri Exame. Neuroloog Rubens Reimão selgitab: „Organism ei unusta neid magamiseks mõeldud tunde, mis inimene talle võlgu on. Vastupidi, ta mäletab seda alati ja esitab ootamatult arve, mis võib väljenduda mälulünkades, keskendumisraskustes ja mõtlemisvõime kahanemises.” Et vältida liigset ärevust, soovitab doktor Reimão: „Lahenda oma tööprobleeme või mõtle nende peale ainult tööl olles.” Selleks et inimene saaks lõdvestuda ja paremini magada, soovitab Exame regulaarset kehalist liikumist, mahedat muusikat, hämarat tuba ja heade asjade peale mõtlemist.
Katoliku missal teenivad altaritüdrukud
Mõningad kirikujuhid on praegusajani lubanud kasutada piduliku missatalituse ajal preestriabilistena tütarlapsi. Paavst Johannes Paulus II poolt kinnitatud kirjas, mis saadeti katoliku piiskoppide konverentside juhatajatele kogu maailmas, annab Paavstliku Jumalateenistuse ja Sakramentide Kongregatsioon piiskoppidele võimaluse ise valida, kas anda altaritüdrukutele õigus olla abiks missa läbiviimisel või mitte. Itaalia ajaleht Corriere della Sera märgib, et eesmärgiga „kustutada feministlike taotluste väikseimgi lootusesäde” selgitas Vatikani esindaja Joaquin Navarro Valls kohe pärast teate esitamist, et see uus korraldus ei muuda mitte mingil määral kiriku seisukohta naispreestrite suhtes. Miks siis kirik kasutab altaritüdrukuid? „See ei üllata mind,” kommenteerib sotsioloog Franco Ferrarotti. „Kirik ei leia preestreid ja näib, et ta ei leia ka altaripoisse.”
Eunuhhide kultus
Bombay ajaleht Indian Express teatab, et Indias on üle miljoni eunuhhi. Nendest vaid 2 protsenti on sellena sündinud, ülejäänud on kastreeritud. Nagu märgib Express, ilusa välimusega poisid võrgutatakse või röövitakse ning viiakse seejärel ühte paljudest India vastavatest keskustest, kus poistest tehakse eunuhhid. Seal sunnitakse poisse läbi tegema tseremoonia, mille hulka kuulub ka „vürstlik menetlus”, mille kulminatsiooniks on munandite eemaldamine. Pärast seda adopteerib äsja eunuhhiks tehtud noormehe mõni vanem eunuhh, misläbi luuakse „ema-tütre” vaheline suhe. Uutele eunuhhidele antakse naisenimi, ja seejärel peavad nad käituma ja riietuma kui naised. Enamik eunuhhe on organiseerunud teatud sektidesse, millel on oma peajumalus. Kogu Indias on palju templeid, kus eunuhhe iga-aastaste pidustuste ajal austatakse ja koheldakse kui jumalikke olevusi.