Jesaja

21 Hukkamõistusõnum mereäärse kõrbe* kohta.+

Otsekui tormituuled tuhisevad läbi lõuna,

nõnda tuleb õnnetus kõrbest, hirmuäratavalt maalt.+

 2 Mulle öeldi sünges nägemuses:

„Reetur tegutseb reeturlikult

ja hävitaja hävitab.

Mine üles, Eelam! Asu piirama, Meedia!+

Ma teen lõpu ohkamisele, mida ta on põhjustanud.”+

 3 Seepärast olen ma suures ahastuses.+

Mul on valuhood

nagu sünnitajal.

Mul on nii suur äng, et ma ei kuule,

olen nii ärevil, et ei näe.

 4 Süda mu sees taob, ma värisen hirmust.

Hämarik, mida igatsesin, kohutab mind.

 5 Kaetagu laud, pandagu paika istmed,

söödagu, joodagu!+

Tõuske, valitsejad, võidke kilp!

 6 Sest Jehoova ütles mulle:

„Mine, pane välja vahimees, et ta teataks, mida näeb.”

 7 Ta nägi hoburakendiga sõjavankrit,

eeslitega sõjavankrit,

kaamelitega sõjavankrit.

Ta jälgis teraselt, tähelepanelikult.

 8 Siis ta hüüdis nagu möirgav lõvi:

„Jehoova, vahitornis seisan ma kogu päeva,

valvepostil igal ööl!+

 9 Ma näen, mis tuleb:

hoburakendiga sõjavanker meestega.”+

Siis ta hüüdis:

„Ta on langenud! Babülon on langenud!+

Kõik ta nikerdatud jumalakujud lebavad purukspekstult maas!”+

10 Oh mu viljana pekstud rahvas,

mu viljapeksuplatsil tallatud rahvas,+

ma olen kuulutanud teile seda, mida olen kuulnud vägede Jehoovalt, Iisraeli Jumalalt.

11 Hukkamõistusõnum Duuma* kohta.

Mulle hüütakse Seirist:+

„Vahimees, kas öö on veel pikk?

Vahimees, kas öö on veel pikk?”

12 Vahimees vastab:

„Hommik tuleb, aga ka öö.

Kui tahate küsida, küsige.

Tulge uuesti tagasi.”

13 Hukkamõistusõnum kõrbetasandiku* kohta.

Kõrbetasandiku metsas te veedate öö,

Dedani+ karavanid.

14 Janusele vastu minnes viige talle vett,

Teemamaa+ elanikud,

astuge põgenikule vastu leivaga.

15 Sest nad põgenevad mõõga eest, paljastatud mõõga eest,

vinnastatud vibu ja sõjajulmuste eest.