“Ua nehenehe au e ite i te huru tupuraa hau”
UA HAERE te hoê taata parauparau reo Helemani i te hoê tairururaa tei faanahohia e te mau Ite no Iehova no te “tamoemoe” i te mau Ite. No te aha? Ta ˈna fa, o te “faaite-tahaa-raa ïa i teie pǔpǔ faaroo amahamaha e te parururaa i to ˈna mau hoa ia ore ratou e hahi ê.” I muri aˈe i to ˈna apitiraa i te tairururaa, ua papai o ˈna i teie rata i to ˈna mau hoa:
“I to ˈu tapiriraa ˈtu i pihai iho i te vahi o te tairururaa, ua uiui vau ia ˈu iho mai te peu e te reira iho â te vahi. Aita roa ˈtu hoê aˈe taata i rapaeau, e aita e pehu aore ra e punu pia i raro. A tapiri noa ˈtu ai au, ua ite au e piti taata hiˈoraa maitai i te uputa o te tahua taaro. Ua aroha mai raua ia ˈu e ua vaiiho ia ˈu ia tomo i roto.
“Ua tiaturi au e faaroo i te maniania o te mau tausani taata o tei titauhia ia haere mai, tera râ aita hoê aˈe maniania. ‘A,’ ua manaˈo vau, ‘e peneiaˈe aita i rahi te taata i roto i taua vahi ra.’
“I to ˈu tomoraa ˈtu, ua hutihia to ˈu ara-maite-raa i nia i te hoê hautiraa taata ora tei hautihia i nia i te tahua. I muri iho roa to ˈu iteraa e ua î roa te tahua taaro e e rave rahi tausani feia te faaroo maitai ra. Ua nehenehe au e ite i te huru tupuraa hau. Ua haaputapû roa te mea ta ˈu i faaroo, hiˈo e i ite i roto i te toea o te tairururaa ia ˈu iho nei.
“I rotopu i te mau Ite, ua nehenehe noa vau e tapao i to ratou mata ataata e ta ratou mau faaiteraa i te here. Ma te hitimaue, aita vau i nehenehe e tatara i teie manaˈo e, ‘E nunaa iho â ratou no te Atua!’”
Maoti i te ‘paruru i to ˈna mau hoa ia ore ia hahi ê,’ ua ani te taurearea tane ia ratou ia haapii i te Bibilia e o ˈna. Eaha te faahopearaa? I teie mahana, e matahiapo Kerisetiano o ˈna. Te haa ra o ˈna e to ˈna utuafare i roto i te hoê o te mau amuiraa i Zug, i Helevetia.