EKICWEKA KY’OKWEGA 40
EKIZINA 111 Ebituletera Okusemererwa
Yahwe Atukoonyera Kutunga Okusemererwa Kwonyini
“Nubwo ndigenda . . . hali Ruhanga okusemererwa kwange okusaagire.”—ZAB. 43:4.
EBI TURAYEGA
Nitwija kubazaaho ebintu ebisobora kutumaraho okusemererwa n’omulingo tusobora kwongera kukutunga kakuba kutuhwaho.
1-2. (a) Abantu abarukukira obwingi behurra bata kasumi kanu? (b) Kiki eki turukwija kubazaaho omu kicweka kinu?
Abantu baingi kasumi kanu balengaho kukora kyona ekirukusoboka kurora baatunga okusemererwa. Baitu noobu kiraaba ngu batamu amaani ago goona, tibatunga okusemererwa. Abantu baingi baine enaku kandi beehurra ngu tibasobora kuba kurungi. N’abaheereza ba Yahwe abamu nibasobora kwehurra omu mulingo ogu. Habwokuba tuli omu “biro ebya ha mpero,” nitunihira kuhikwaho enyikara ‘ezigumangaine.’—2 Tim. 3:1.
2 Omu kicweka kinu nitwija kubazaaho ebintu ebisobora kutumaraho okusemererwa, n’omulingo tusobora kwongera tukakutunga kakuba kutuhwaho. Baitu leka tubanze turole ekisobora kutukoonyera kutunga okusemererwa kwonyini.
ENDUGIRRO EY’OKUSEMERERWA KWONYINI
3. Ebyahangirwe nibitwegesa ki hali Yahwe? (Rora n’ebisisani.)
3 Yahwe aikara asemeriirwe. Kandi naagonza na itwe twikale twine okusemererwa. Egi niyo ensonga habwaki yahangire ebintu bingi ebituleetera okusemererwa. Ekyokurorraho, tusemererwa obu turora ensi yaitu enungi, erangi nyingi enungi ezirukwahukana, ebisoro ebirukuzaana, noobu tulya ebyokulya ebinuzire. Mali Ruhanga naatugonza muno kandi naagonza twegondeze omu bwomeezi!
Baby elephant: Image © Romi Gamit/Shutterstock; penguin chicks: Vladimir Seliverstov/500px via Getty Images; baby goats: Rita Kochmarjova/stock.adobe.com; two dolphins: georgeclerk/E+ via Getty Images
Ebisoro obu biba nibizaana, byoleka ngu Yahwe ali Ruhanga ow’asemeriirwe (Rora akacweka 3)
4. (a) Habwaki Yahwe akyaine okusemererwa noobu kiraaba ngu arora okubonabona okuli omu nsi? (b) Yahwe atukoonyera ata? (Zabbuli 16:11)
4 Noobu kiraaba ngu Yahwe ali “Ruhanga anyakusemeriirwe,” naamanya obusaasi n’okubonabona okuli omu nsi. (1 Tim. 1:11) Baitu taikiriize ebintu binu kumumaraho okusemererwa. Amanyire ngu okubonabona kuroho habw’akacu kake kandi ataireho akasumi ak’okukumaraho. Alindiriire n’okugumiisiriza akasumi obu alimarraho kimu okubonabona kwona habw’ebiro n’ebiro. Baitu akasumi ako katakahikire, Yahwe naamanya byona ebi turukurabamu kandi naagonza kutukoonyera. Omu mulingo ki? Kuraba omu kutukoonyera kutunga okusemererwa kwonyini. (Soma Zabbuli 16:11.) Leka turole omulingo Yahwe yahaire Omwana we Yesu ekisembo eki.
5-6. Habwaki Yesu aine okusemererwa?
5 Yesu nuwe arukukirayo okusemererwa omu byahangirwe byona Yahwe ebi yahangire. Habwaki? Teekerezaaho ensonga zinu ibiri. (1) “Nuwe kisisani ekya Ruhanga atarorwa” kandi ayoleka emiringo ya Ise omu nyikara zoona. (Bak. 1:15; rora “happy” study note on 1 Timothy 6:15.) (2) Yesu amazire obwire oburukukira obwingi ali na Ise, anyakuli Endugirro y’okusemererwa.
6 Yesu aikaire naatunga okusemererwa omu kukora Ise ebi amusaba kukora. (Nfu. 8:30, 31; Yoh. 8:29) Egi niyo ensonga habwaki Yahwe naamusiima kandi naamugonza.—Mat. 3:17.
7. Nitusobora tuta kutunga okusemererwa kwonyini?
7 Na itwe nitusobora kutunga okusemererwa kwonyini kuraba omu kwirra haihi na Yahwe Endugirro y’okusemererwa. Kandi obu turaamara obwire bwingi nitwegaho Yahwe kandi nitumwegeraho, nitwija kweyongera kutunga okusemererwa. Ekindi, nitwija kutunga okusemererwa kuraba omu kukora Ruhanga ebi agonza, n’okukimanya ngu nitusiimwa omu maiso ge.a (Zab. 33:12) Baitu kakuba twehurra tutaine okusemererwa habw’akacu kake rundi kumara obwire bwingi? Eki nikiba nikimanyisa ngu Ruhanga tarukutusiima? Nangwa! Tuli bantu abatahikiriire kandi obwire obumu tuhurra twine obusaasi, enaku, kandi twenuubire. Kandi eki Yahwe n’akyetegereza. (Zab. 103:14) Leka turole ebintu ebisobora kutumaraho okusemerewa n’omulingo tusobora kwongera kukutunga kakuba kutuhwaho.
OTAIKIRIZA EKINTU KYONA KUKUMARAHO OKUSEMERERWA
8. Ebizibu nibisobora kutuleetera kwehurra tuta?
8 Eky’okubanza: Ebizibu. Noosobora kuba n’obonabona habwokuba noohiiganizibwa, ohikirweho ebigwererezi, obunaku, oburwaire rundi habw’okukura omu myaka. Ebizibu binu nibisobora kutuleetera obusaasi bw’amaani kukira muno obu turukuba tutaine eki tusobora kukoraho kubimaraho. Baibuli egamba ngu nitusobora kukwatwa enaku y’amaani tukahika na ha rulengo orw’okwehurra ngu titulyongera kutunga okusemererwa. (Nfu. 15:13) Babis, omugurusi w’ekitebe ayaferiirwe mugenzi we n’abazaire be omu myaka ena yonka, naagamba ati: “Nkehurra ndi nyenka kandi ntaine bukoonyezi bwona. Obwire obumu, nayehurraga mpoirwemu amaani habw’okuba ntatunge omugisa ogw’okumara obwire bwingi n’abazaire bange hamu na mugenzi wange batakafiire.” Ebizibu nibisobora kutumaramu amaani omu mubiri n’omu nyehurra.
9. Kiki ekisobora kutukoonyera kwongera kutunga okusemererwa? (Yeremiya 29:4-7, 10)
9 Kiki ekisobora kutukoonyera kwongera kutunga okusemererwa? Nitusobora kwongera tukatunga okusemererwa kakuba tuleka kweralikirra habw’ebizibu ebi tutasobora kumaraho kandi tukasiima habw’ebintu ebi twine. Ensi etuleetera kuteekereza ngu omuntu kusobora kuba n’okusemererwa asemeriire kuba na buli kimu kyona eki arukwetaaga kandi aine obwomeezi oburungi. Baitu ago tigali mananu. Ekyokurorraho, Yahwe akagambira Abayudaaya abakaba bali omu bunyagwa omu Baburoni kukora kyona ekirukusoboka kwegondeza omu bwomeezi noobu kiraaba ngu bakaba bali omu nyikara ezigumangaine. (Soma Yeremiya 29:4-7, 10.) Isomo ki eriturukwega? Lengaho kutunga okusemererwa omu buli nyikara yoona ei orumu kandi osiime habw’ebintu ebirungi ebi otungire omu bwomeezi bwawe. Ijuka ngu Yahwe tarukwija kukulekaho. (Zab. 63:7; 146:5) Effie, ayahikirweho obutandwa kandi bwamuleetera kusarara, naagamba ati: “Nkatunga obukoonyezi hamu n’obusagiki kuruga hali Yahwe, eka yange, n’ekitebe. Nahabweki nkehurra ngu kakuba mpwamu amaani, kyakwolekere ngu tindukusiima. Ningonza kwoleka ngu ninsiima Yahwe, eka yange, hamu n’ab’oruganda na banyaanya itwe habw’obukoonyezi obu bampaire.”
10. Habwaki nitusobora kwikara twine okusemererwa noobu tuba twine ebizibu?
10 Nitusobora kwikara twine okusemererwa noobu tuhikwaho ebizibu rundi bikahika hali ab’omu ka yaitu.b (Zab. 126:5) Habwaki? Habwokuba okusemererwa kwaitu tikusigikirra ha nyikara eziturumu. Maria, ow’arukuheereza nka payoniya, naagamba ati: “Obu ohikwaho ebizibu kandi okaikara oine okusemererwa tikirukumanyisa ngu oliyo noitirayo enyehurra zaawe. Oihireho nikimanyisa ngu nookyaijuka emirago ya Yahwe. Isiitwe naija kutukoonyera kwikara twine okusemererwa.” Enyikara yaawe noobu eraaba egumire kwingana nkaha, ijuka ngu terukwija kwikaraho ebiro n’ebiro. Omu kasumi akatali ka hara, Yahwe naija kwihaho buli kimu kyona ekituleetera kubonabona n’enaku.
11. Ekyokurorraho ky’omukwenda Paulo nikikugarramu kita amaani?
11 Kiki eki tusemeriire kukora kakuba tutandika kuteekereza ngu ebizibu ebi turukurabamu kali kokurorraho akarukwoleka ngu Yahwe tarukutusiima? Kakuba tutunga enyehurra nk’egi, kirungi kuteekerezaaho abaheereza ba Yahwe abandi abeesigwa abaarabire omu nyikara ezigumangaine. Teekerezaaho ekyokurorraho ky’omukwenda Paulo. Yesu akamukoma kutebeza amakuru amarungi hali “abamahanga, n’abakama, na hali abaana ba Isaleeri.” (Ebik. 9:15) Mali ogu gukaba mugisa gw’amaani! Baitu nabwo obwomeezi bwa Paulo bukabamu ebizibu. (2 Kol. 11:23-27) Ebizibu byona Paulo ebi yarabiremu bikaba nibyoleka ngu Yahwe akaba atarukumusiima? Nangwa! Kwahukanaho, okugumiisiriza kwe kuba nikwoleka ngu Yahwe naamukoonyera kandi naamusiima. (Bar. 5:3-5) Hati teekerezaaho enyikara yaawe. Oliyo n’ogumiisiriza n’obwesigwa noobu kiraaba ngu noohikwaho ebirengo. Nahabweki na iwe kigumye ngu Yahwe nuwe aliyo naakukoonyera kandi naakusiima.
12. Kiki ekibaho ebintu ebi tuba nitunihira obu birema kuhikirra?
12 Ekya kabiri: Ebintu ebi orukunihira obu bitahikirra. (Nfu. 13:12) Okugonza n’okusiima ebi twiniire Yahwe bituleetera kugonza kweteeraho ebigendererwa omu buheereza bwaitu. Baitu nitusobora kuhwamu amaani kakuba tweteeraho ebigendererwa ebi tutasobora kuhikiiriza. (Nfu. 17:22) Payoniya arukwetwa Holly, naagamba ati: “Nkaba ningonza kugenda omu Isomero ly’Abatebezi b’Obukama, kuheereza omu ihanga erindi, rundi kukora ha purojekiti ya Ramapo. Baitu enyikara yange ekahinduka kandi nkaba ntakyasobora kuhikiiriza ebigendererwa ebi. Kikammaramu amaani. Mali kimaramu amaani obu oba noogonza kuhikiiriza ebintu baitu otarukusobora.” Abantu baingi beehurra omu mulingo ogu.
13. Enyikara yaitu obu eraaba neetulemesa kukora ebi twakugondeze kukora, bigendererwa ki ebi tusobora kweteeraho ebyanguhire kuhikiriza?
13 Kiki ekisobora kutukoonyera kwongera kutunga okusemererwa? Yahwe ali Ruhanga ow’arukwetegereza, tatunihirramu kukora ebintu ebi tutarukusobora kandi taturora nk’ab’omugaso naasigikirra ha bwingi bw’ebintu ebi tumukorra. Yahwe naagonza tumanye obugarukiro bwaitu kandi tube beesigwa. (Mik. 6:8; 1 Kol. 4:2) Akira kuta omutima ha kiki eki tuli omunda hatali ha bintu ebi tumukorra. Mali ky’amagezi kwenihirramu ebintu bingi, kukira Yahwe ebi atunihirramu?c Nangwa! Nahabweki, enyikara yaawe obu eraaba neekulemesa kukora ebintu ebi wakugondeze kukora omu buheereza bwawe hali Yahwe, lengaho kuta omutima hali ebi, ebi orukusobora kukora. Ekyokurorraho, noosobora kulengaho kutendeka abato, rundi kugarramu amaani abakuzire omu myaka. Noosobora n’okweteeraho ekigendererwa eky’okugarramu omuntu amaani kuraba omu kumubungira maiso h’amaiso, kumuterra esimu, rundi kumusindikira obutumwa. Yahwe naija kukukoonyera kutunga okusemererwa obu orayeteeraho ebigendererwa ebirungi nk’ebi kandi ebi orukusobora kuhikiiriza! Kandi ijuka ngu omu kasumi akatali ka hara, nitwija kutunga emigisa nyingi ey’okuheereza Yahwe omu nsi empyaka omu miringo ei tutarukunihira. Kandi kinu nikyo kyayekambisize Holly, ou tusangirwe tubalizeeho, akagamba ati: “Obu ntandika kuhwamu amaani, nyijuka ngu niinyija kwomeera ebiro n’ebiro.’ Kandi habw’obukoonyezi bwa Yahwe niinyija kuhikiriza ebigendererwa byange ebimu omu nsi empyaka.”
14. Kintu ki ekindi ekisobora kutumaraho okusemererwa?
14 Ekya kasatu: Kwesiga eby’okwesemeza kukuleetera okusemererwa. Abantu abamu bakozesa emikura ey’okubalizaaho kukurakuraniza enteekereza ey’erukugamba ngu okusemererwa kwonyini hamu n’okumarwa biruga omu kwesemeza itwenka. Nitusobora kutandika kuteekereza ngu kakuba tukora ebintu ebi turukugonza, tukagura ebintu ebi turukugonza, kandi tukagenda omu biikaro ebirukwahukana, nitwija kutunga okusemererwa kwonyini. Tikiri kibi kwegondeza omu bintu binu, Yahwe naagonza twegondeze omu bintu ebirungi ebi yahangire. Baitu, baingi bakizoire ngu ebintu ebi baateekerezaaga ngu nibiija kubaleetera okusemererwa nibyo bikubamazireho. Eva, ow’arukuheereza nka payoniya naagamba ati, “Obu oteeka omutima ha kwesemeza wenka, totunga okumarwa.” Obu turaikara nituta omutima ha kwesemeza itwenka nitwija kuhurra enaku kandi tuhwemu amaani.
15. Isomo ki eri turukwegera hali Omukama Suleimani?
15 Haroho eki tusobora kwegera ha kyahikire hali Omukama Suleimani. Akalengaho kukora ebintu bingi kurora obu biraaba nibisobora kumuleetera okusemerewa. Ekyokurorraho, akeegondeza omu byokulya bingi ebirukwahukana, yahuliiriza ebizina ebirungi, kandi yagura ebintu bingi ebirungi ebikaba biroho omu kasumi ke. Baitu ebintu ebi bitamuleetere okusemererwa. Akagamba ati: “Eriso tiriniha okurora, kunu okutu tikuniha okuhurra.” (Mug. 1:8; 2:1-11) Ebintu ensi ebi eteekereza ngu nibisobora kuleeta okusemererwa kwonyini bisisana nka sente ez’ebicupuli. Bizooka nk’eby’omuhendo baitu tibisobora kutuleetera okusemererwa kwonyini.
16. Kuba bantu abagabi nikisobora kita kutukoonyera kwongera kutunga okusemererwa? (Rora n’ebisisani.)
16 Kiki ekisobora kutukoonyera kwongera kutunga okusemererwa? Yesu akagamba ngu “okugaba kuleeta okusemererwa kwingi kukira okuheebwa.” (Ebik. 20:35) Omugurusi w’ekitebe arukwetwa Alekos naagamba ati: “Nteeka omutima ha kukorra abantu abandi ebintu ebitaito. Nkooku nyeyongera kugaba nukwo nyeyongera kuteeteekerezaaho nyenka kandi eki kindeetera okusemererwa.” Bintu ki ebi osobora kukorra abandi? Kakuba orora omuntu naabonabona, lengaho kumugarramu amaani, noosobora kutamaraho ebizibu bye, baitu noosobora kumuhuumuza kuraba omu kumuhuliiriza, kumukwatirwa embabazi n’okumwijukya kunagira Yahwe omugugu gwe. (Zab. 55:22; 68:19) Noosobora n’okumwijukya ngu Yahwe takamulekereho. (Zab. 37:28; Is. 59:1) Noosobora n’okumukoonyera obu noomukorraho ebintu ebimu, nk’okuteekaniza ekiihuro rundi kumuterra esimu. Muraalize kukweteeranizaaho omu buheereza habwokuba nikisobora kumugarramu amaani. Ikiriza Yahwe akukozese kugarramu abandi amaani. Obu turaateeka omutima ha kukoonyera abandi omu kiikaro ky’okuguta ha kwesemeza itwenka nitwija kutunga okusemererwa kwonyini!—Nfu. 11:25.
Omu kiikaro ky’okwikara nootekerezaaho ebi orukugonza, teeka omutima ha kukoonyera abandi (Rora akacweka 16)d
17. Kiki eki tusemeriire kukora obu turaaba nitugonza kutunga okusemererwa kwonyini? (Zabbuli 43:4)
17 Nitwija kutunga okusemererwa kwonyini obu turaagumizaamu nitwirra haihi na Isiitwe ow’omu iguru. Baibuli etugumya ngu Yahwe nuwe “okusemererwa [kwaitu] okusaagire.” (Soma Zabbuli 43:4.) Ka tube nituhikwaho enyikara ya mulingo ki omu bwomeezi, titusemeriire kweralikirra rundi kutiina. Nahabweki, leka tute omutima hali Yahwe Endugirro y’okusemererwa kwonyini!—Zab. 144:15.
EKIZINA 155 ‘Okusemererwa Kwaitu Okutalihwaho’
a Rora akasanduuko “Omulingo Yahwe Atukoonyera Kutunga Okusemererwa.”
b Ekyokurorraho, rora ha jw.org okukaguza n’okugarukamu okwa Dennis na Irina Christensen okuli omu Ripooti Eya Kabiri Kuruga h’Akatebe Akalemi ey’Omwaka 2023.
c Kumanya ebirukukiraho, rora ekicweka “Wetereho Ebigendererwa Ebi Osobora Kuhikiriza Kandi Otunge Okusemererwa” ekiri omu Watchtower eya Julaayi 15, 2008.
d KUSOBORRA EKISISANI Orupapura 10: Munyaanya itwe ayeguliire ebintu bingi. Baitu atungire okusemererwa kwingi obu aguliire munyaanya itwe ow’akuzire omu myaka ebyakyo ow’arukwetaaga kugarurwamu amaani.