BIBLIOTEKA ONLINE Watchtower
Watchtower
BIBLIOTEKA ONLINE
Papiamentu (Kòrsou)
  • BEIBEL
  • PUBLIKASHON
  • REUNION
  • w20 Mart pág. 30
  • Bo Tabata Sa?

No tin vidio disponibel pa esaki.

Despensa, tin un problema pa habri e vidio.

  • Bo Tabata Sa?
  • E Toren di Vigilansia Anunsiando e Reino di Yehova (Edishon di Estudio) 2020
  • Informashon Similar
  • For di Diluvio te na Liberashon for di Egipto
    Mi Buki di Relato Bíbliko
  • Moisés—Hende òf Mito?
    Spièrta!—2004
  • E Famia A Bai Biba na Egipto
    Mi Buki di Relato Bíbliko
  • Un Mal Rei A Goberná Egipto
    Mi Buki di Relato Bíbliko
E Toren di Vigilansia Anunsiando e Reino di Yehova (Edishon di Estudio) 2020
w20 Mart pág. 30
Yosef kanando ku un karavana di madianita riba kaminda pa Egipto.

Bo Tabata Sa?

Fuera di Beibel, ki otro prueba tin ku e israelitanan tabata esklabo na Egipto?

Beibel ta splika ku, despues ku e madianitanan a hiba Yosef Egipto, e patriarka Yakòb ku su famia a muda di Kanan pa Egipto. Nan a kuminsá biba na Gosen, un region situá na boka di Riu Neil. (Gén. 47:1, 6) Beibel ta bisa ku e israelitanan “a multipliká bira masha poderoso mes.” P’esei, e egipsionan a haña miedu di nan i a obligá nan bira esklabo.—Éks. 1:7-14.

Algun krítiko moderno a hasi chèrchi di e relato bíbliko ei i a bisa ku e ta un mito. Pero, tin prueba ku tabatin esklabo semitaa na Egipto di antigwedat.

Por ehèmpel, arkeólogo a haña ruina di un komunidat antiguo den nort di Egipto. Dr. John Bimson a bisa ku den e region ei nan a haña prueba di 20 òf mas komunidat semita. Ademas James Hoffmeier, eksperto riba tereno di asuntunan di antiguo Egipto, a bisa: “For di mas o ménos 1800 te ku 1540 promé ku Kristu, Egipto tabata un lugá ku a atraé imigrante di e pueblonan di abla semita ku tabata di e parti wèst di Asia [di unda Yakòb ku su famia a bini].” El a agregá: “E periodo ei ta korespondé ku e asina yamá ‘tempu di e patriarkanan’ i ta kuadra ku e tempu i sirkunstansia ku Génesis ta papia di dje.”

Na zùit di Egipto nan a haña mas prueba. Un fragmento di papiro ku a data di Imperio Medio (mas o ménos entre aña 2000 i 1600 promé ku Kristu) tin nòmber di esklabo ku a traha den un kas den e region ei. Mas ku 40 di e nòmbernan ei ta semita. E esklabonan ei òf, kriánan ei, a traha komo kòki, wefdó-di-tela i peon. Hoffmeier a bisa: “Mirando ku tabatin mas di 40 semita na e kas ei den Tebaida [zùit di Egipto], probablemente rònt Egipto tabatin un kantidat konsiderabel di semita, foral den e region na boka di Riu Neil.”

Arkeólogo David Rohl a skirbi ku algun di e nòmbernan di e esklabonan riba e lista “ta parse manera saká for di Beibel.” Por ehèmpel, e fragmentonan di papiro tin nòmber paresido na Isakar, Aser i Sifra. (Éks. 1:3, 4, 15) Rohl a yega na e siguiente konklushon: “Esei ta prueba bon kla ku e israelitanan tabata esklabo na Egipto.”

Dr. Bimson a konfirmá: “E relatonan bíbliko tokante sklabitut na Egipto i e éksodo tin base históriko sólido.”

a E palabra semita ta bini di Sèm, un di e tres yunan di Noe. Probablemente e desendientenan di Sèm a inkluí e israelitanan, e elamitanan, e asirionan, e promé kaldeonan, e sirionan i vários tribu arabir.

    Publikashonnan na Papiamentu (Curaçao) (1986-2026)
    Log Out
    Log In
    • Papiamentu (Kòrsou)
    • Kompartí
    • Preferensia
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Kondishonnan di Uso
    • Maneho di Privasidat
    • Konfigurashon di Privasidat
    • JW.ORG
    • Log In
    Kompartí