Imibuzo Ebuzwa Ngabafundi
Lokho iBhayibhili elikutshoyo mayelana legazi kucacile. Manje oFakazi bakaJehova bacabangani ngendaba yokusetshenziswa kwegazi lomuntu nxa eselatshwa?
UmKhristu ngamunye kumele azenzele isinqumo endabeni le. Kungayi ngokuthi yena ubona njani kumbe udokotela wakhe utheni kodwa kusiya ngokuthi iBhayibhili lithini. Phela indaba le iphakathi kwakhe loJehova.
UJehova nguye owasidalayo futhi wasitshela ngokucacileyo ukuthi akumelanga sidle igazi. (UGenesisi 9:3, 4) Emthethweni uNkulunkulu awunika ama-Israyeli, wayecacise indlela eqondileyo eyokusetshenziswa kwegazi ngoba limela ukuphila. Wathi: “Phela ukuphila kwezidalwa kusegazini, njalo mina ngokwami ngilinike lona ukuthi lisetshenziswe e-alithareni ukuze lizihlawulele ngalo.” Kodwa kuthiwani nxa umuntu ebulele inyamazana ukuze athole inyama? UNkulunkulu wathi: “Kumele athululele igazi layo phansi aligqibele ngenhlabathi.”a (ULevi 17:11, 13) UJehova wawuphinda kanengi umthetho wakhe lo. (UDutheronomi 12:16, 24; 15:23) Elinye ibhuku lamaJuda elichasisa uMthetho kaMosi lithi: “Igazi akumelanga ligcinwe. Kodwa kumele lichithelwe phansi emhlabathini ukuze lingadliwa.” Um-Israyeli wayengavunyelwa ukuthi athathe igazi, aligcine kumbe asebenzise igazi lesinye isidalwa ngoba impilo yesidalwa ngekaNkulunkulu.
Khathesi asisekho ngaphansi koMthetho kaMosi ngoba waphela ukusebenza ngokufa kukaMesiya kodwa uNkulunkulu ulokhu esaliqakathekisa igazi. Yikho umoya ongcwele wakhokhela abaphostoli ukuthi batshele amaKhristu ukuthi ‘axwaye igazi.’ Umthetho lo wawungawusiwo owokudlala. Wawuqakathekile sibili. Kwakumele bawulalele umthetho lo njengoba nje babelalela umthetho wokuthi baxwaye ubufebe kumbe ukukhonza izithombe. (ImiSebenzi 15:28, 29; 21:25) Ukunika abanye abantu igazi labo kumbe ukufakwa igazi kwanda kakhulu ngemva kweMpi Yomhlaba Yesibili. Kodwa oFakazi bakaJehova basebevele sebekuzwisisa ukuthi lokhu kwakungavumelani lokutshiwo liLizwi likaNkulunkulu.b
Kwezinye izikhathi udokotela angatshela isigulane ukuthi kuzathathwa elinye igazi laso kusasele amaviki ukuthi si-opharethwe ligcinwe ukwenzela ukuthi nxa lingadingakala besesifakwa lona. Kodwa lokhu kuphikisana lalokhu iBhayibhili elikutshoyo kuLevi lakuDutheronomi. Phela igazi akumelanga ligcinwe kodwa kumele lichithelwe phansi emhlabathini, kube angathi libuyiselwa kuNkulunkulu. Lanxa khathesi sesingasekho phansi koMthetho kaMosi, oFakazi bakaJehova bayahlonipha lokhu uJehova akutshoyo futhi bazimisele ukuthi ‘baxwaye igazi.’ Yikho asiniki abanye abantu igazi lethu kumbe sifakwe igazi okumele lichithelwe phansi ngenxa yokuthi siyakwazi ukuthi lokhu kuphikisana lomthetho kaNkulunkulu.
Kulezinye indlela odokotela abasebenzisa ngazo igazi, iBhayibhili elingatshoyo kahlekahle ukuthi kumele senzeni. Ngokwesibonelo, amanye amaKhristu ayavuma ukuthi kuthathwe elinye igazi lawo ukuze liyohluzwa, lihlolwe kubonakale ukuthi kuyini okubahluphayo. Ngemva kwalokho lonalelo igazi liyalahlwa. Kodwa kulezinye indlela zokwelatshwa kusetshenziswa igazi okuyabe kumele sicabangisise ngazo besesisenza isinqumo.
Nxa kumele umuntu a-opharethwe, kulezinye indlela ezitshiyeneyo zokwenza ukuthi igazi lingalahleki kakhulu. Ngokwesibonelo, eyinye indlela yi-Hemodilution. Indlela le odokotela bayaphambukisa igazi lesigulane liye emtshineni besebengezelela okusamanzi egazini elisele emzimbeni. Phakathi loku-opharetha kumbe nxa sebezaqeda uku-opharetha bayabuyisela igazi elisemtshineni emzimbeni wesigulane. Eyinye indlela kuthiwa yi-cell salvage. Yona odokotela bayakhongozela igazi esilondeni sesigulane ngesikhathi ku-opharethwa beseligeziswa, licengwe libuyiselwe emzimbeni. Kwenye indlela igazi liyakhitshwa emzimbeni womuntu beselihanjiswa emtshineni. Umtshina lo uyasebenza njengezinye izitho zomzimba ezinjengenhliziyo, amaphaphu kumbe izinso. Ngemva kwalokhu igazi liyabuyiselwa esigulaneni. Kweyinye indlela yokwelatshwa igazi liyaphambukiswa lifakwe emtshineni obizwa kuthiwa yi-centrifuge, olehlukanisa ngengxenyana zalo ukuze kukhitshwe izinto eziyingcekeza kumbe kulungisiswe ezinye ingxenye zegazi eziyabe zilimele. Kumbe kwesinye isikhathi igazi liyehlukaniswa ukwenzela ukuthi ezinye izingxenyana zakhona zifakwe kwesinye isitho somzimba. Kwezinye izikhathi udokotela angathatha igazi lomuntu abesefaka okuthile abesephinda elibisela emuntwini ukwenzela ukuthi amhlole kuhle kumbe udokotela angakhipha igazi alihlanganise lomuthi aphinde alibisele esigulaneni.
Kulezindlela ezinengi zokwelapha ezisetshenziswayo futhi izikhathi ezinengi odokotela babuya lezinye indlela ezintsha. Yikho akumelanga senzele abanye isinqumo. UmKhristu ngamunye kumele azikhethele indlela afuna ukwelatshwa ngayo lokuthi igazi lakhe lizasetshenziswa njani. UmKhristu ngamunye kumele abuze udokotela wakhe ukuthi kuyini okuzakwenzakala ngegazi lakhe nxa eselatshwa ngemva kwalokho sengenza isinqumo kusiya ngokuthi umzwangedwa wakhe umvumela ukuthi enzeni. (Khangela ibhokisi.)
AmaKhristu kumele akhumbule ukuthi azinikele kuNkulunkulu lokuthi kumele ‘amthande ngenhliziyo yonke, langomphefumulo wonke, langamandla wonke langengqondo yonke.’ (ULukha 10:27) OFakazi bakaJehova abafanani labantu abanengi bomhlaba lo ngoba bona bakuqakathekisa kakhulu ukulalela uJehova futhi bayabuqakathekisa ubungane abalabo loNkulunkulu. UMdali wethu uJehova ufuna sibe lokholo emhlatshelweni kaJesu. IBhayibhili lithi: “Siyakhululwa ngenhlawulo yeNdodana yakhe, eyasihlawulela ngegazi layo okutsho ukuthi siyathethelelwa iziphambeko zethu ngomusa wakhe omkhulu.”—Kwabase-Efesu 1:7.
[Amabala angaphansi]
a Usikhwicamfundo uFrank H. Gorman wabhala wathi: “Nxa umuntu echithela phansi igazi lenyamazana uyabe etshengisa ukuthi uyayihlonipha impilo yenyamazana leyo, futhi uyabe etshengisa lokuthi uyamlalela njalo uyamhlonipha uNkulunkulu owadala impilo yenyamazana leyo.”
b INqabayokulinda kaJuly 1 1951 yaphendula imibuzo eqakathekileyo emayelana lokuthi yindaba kungaqondanga ukuthi sifakwe igazi.
[Ibhokisi/Imifanekiso esekhasini 31]
IMIBUZO OKUMELE UZIBUZE YONA
Nxa igazi lami lingakhitshwa emzimbeni wami njalo ukuhamba kwegazi kuphanjaniswe okwesikhathi esithile, umzwangedwa wami uzangivumela yini ukuthi ngibone igazi leli njengelilokhu lingelami, ngaleyo ndlela kungabi lesidingo sokuthi lichithelwe emhlabathini?
Ngeke kuwukhathaze yini umzwangedwa wami ofundiswe liBhayibhili, nxa kungathi ngesikhathi sokwelatshwa elinye igazi lami likhitshwe lihlanganiswe lokunye nje beselibiselwa futhi emzimbeni wami?