Kas Lun Jeova Moul Kas Fulat Su Tuku ke Buk lun Rut
SIE me srikasrak mwo pa inge ke oaru nu sie sin sie inmasrlon mutan luo. Pa inge sie me sramsram ke lungse nu sin Jeova a lalalfongi ke akwuk lal. Me sramsram se inge akkalemye yok ke me insemwomwo paye lun Jeova nu ke sruf su Messaia el fwa tuku ka. Sramsram se inge fwakak ke me insemwomwo puspus a me asor puspus lun sie sou. In Baibel ke buk lun Rut el aketeye ke ma inge nukemwa a kutupa me sramsram saye.
Me sramsram ke buk lun Rut el sikyuk ke lusen yea 11 “in len ke met nununku elos nununku” in an Israel. (Rut 1:1) Ma puspus su simusyukla el sikyak ke mutamweyen pal lun Met Nununku, ke sripen Boas pa ma la an inge, a sie sin met su sramsramkinyuk ke me sramsram inge, el tulik natul Rehab in len lal Josua. (Josua 2:1, 2; Rut 2:1; Mattu 1:5) Me sramsram inge simla sel Samuel met palu in yea 1090 B.C.E. Pa inge buk sefwanna su oasr inen mutan se su tia mutan Israel simla ka. Kas ku peng su oasr ka “el moul a ku.”—Hibru 4:12.
“YEN KOM SOM NU WE NGA FWA SOM”
Ke pal se Neomi a Rut elos tuku nu Betleem, met puspus elos insemwomwo in siyuk ma puspus kelos. Yok tuniyen mutan se su matou selos, mutan puspus ke siti se inge elos kaifweang in siyuk: “Ya Neome pa inge?” In topuk, Neomi el fwak: “Nik komwos pangonyu Neome. Pangonyu Mara, tu El su Kulanu el oru ma men nu sik. Nga illa tingtingi, a Jeova el sifwil folokinyume pusa nu yen sik.”—Rut 1:19-21.
Ke pal se sral sikyuk in an Israel su oru sou lal in som liki an Betleem nu in an Moab, Neomi “el tingtingi” ke sripen mokul tumal a mwen luo natul oasr yurol welul. Tusruktu ke kitin pal su elos muta in an Moab, Elimelek mokul tumal el mise. Tok, mwen luo natul elos payukyak nu sin mutan Moab luo pangpang Orpa and Rut. Tokin yea sengoul somla, a mwen luo inge elos mise ke soenna oasr tulik natulos, paenang mutan tolu inge wanginla mokul tumalos. Ke pal se nine talepa, Neomi, el sulela in folokla nu in an Juda, mutan kien mwen luo natul inge som welul. Ke elos fwasr inkaneku, Neomi el kaifwe mutan kien tulik luo natul inge in folokla nu in an Moab a sifwil payukyak nu sin mokul ke mutanfwal selos sifwana. Orpa el akos ma el fwak. Tusruktu, Rut el muta yurol Neomi, fwakang: “Tu yen kom som nu we nga fwa som, a yen kom muta we nga fwa muta we. Met sram fwa met srak, a God lom God luk.”—Rut 1:16.
Mutan katinmas luo inge, Neomi a Rut, elos sun an Betleem ke pal in mutaweyen kosrani lun barli. In eis pal mwomwo ke akwuk orekla ke Masap lun God, Rut el mutamwauk in som telani in sie imae su ma lun sie sin sou lal Elimelek—sie mokul Ju matou pangpang Boas. Rut el eis insemwomwo lal Boas a el tafwela in telani in imae lal “nu ke saflaiyen kosrani in barli a kosrani in witu.”—Rut 2:23.
Kusensiyuk Puspus Ke Ma Simusla Eis Top Ka:
1:13, 21—Ya Jeova el oru moul lal Neomi men a sang ongoiye nu sel? Mo, a Neomi el tia sang meta nu sin God ke kutena ma koluk. Tusruktu ke sripen ma nukemwa sikyuk nu sel, el nunku mu Jeova el lainul. El pulakin men a asor.
2:12—“Me moul” fuka Rut el eis sin Jeova? Rut el oswela sie mwen a eis kunokon mwolana in wi ke sie sou su kupasr nu ke me sramsram lun sruf su yok sripe emeet—sruf lun Jisus Kraist.—Rut 4:13-17; Mattu 1:5, 16.
Me Lutlut Nu Sesr:
1:8; 2:20. Fwinne el sun me keok puspus, Neomi el sruokye lalalfongi ke lung kulang lun Jeova. Kut enenu in oru oapana, yokna kut fwin sun me keok upa puspus.
1:9. Sie loom el tia sie an su sou elos ku in muta mongo a motul we mukena. Loom se el enenu in sie an in mongla mwomwo a eis me insemwomwo puspus.
2:2. Rut el lungse in orekmakin akwuk mwomwo in telani witu su fwal in kasru ku akinsemwomwoye metsa a met sekasrup. El sie met fwokpap. In oana sie met Kristian su oasr ma enenu la el tia enenu in insefulat in eis me kasru mwo su tuku sin met lili puspus ku me kasru su tuku ke guferment fwin el fwal nu ka.
2:15-17. Fwinne Boas el orala akwuk in akfusresrye orekma upa lal Rut, “el tafwela in telani imae se nu ke ekela.” Rut el met alken in orekma se. Sie met Kristian el enenu in eteyuk oana sie met orekma alken.
2:19-22. Neomi a Rut elos engankin me sramsram mwomwo inmasrloltal ke pal in tukeni lalos ke eku, mutan matou el insemwomwo in etu orekma puspus lun mutan fwusr, elos kemwana sukosok in akkalemye nunuk a pulakin lalos. Ya oiya mwo inge enenu pa in oasr ke sie sou lun met Kristian?
2:22, 23. Tia oana Dina tulik mutan natul Jekob el oru, Rut el suk in asrouki yurin met su alu nu sin Jeova. Pa inge me srikasrak mwomwo nu sesr!—Genesis 34:1, 2; 1 Korint 15:33.
NEOMI EL SIFWIL “TILA PUSIN PO”
Neomi el matou tari tia ku in oswela tulik. Paenang el sapkin nu sel Rut in aolul payukyak in fwal nu ke akwuk lun sifwil molela, ku nu ke orek payuk lun sou. In akos kas lal Neomi, Rut el siyuk sel Boas el an oru akwuk lun met sifwil molela. Boas el lungse in akos. Tusruktu, oasr sie met in sou su futoto lukel in fwal nu ke akwuk inge su enenu in sang nu sel meet.
Boas el silaklak in aksumwosye ma inge. Len toka, el orani met matou sengoul lun an Betlehem nu ye mutun sou u a siyuk sel fwin el lungse in oru akwuk se inge ke met molela. Mokul se inge el tia lungse in oru oinge. Ke sripe se inge, Boas el oru kunokon lun met molela a el payukyak sel Rut. Ke payuk lalos elos oswela sie tulik mokul, pangpang Obed, su papa matu tumal Togusra Devid. Mutan puspus lun an Betlehem elos ku in fwak ingena nu sel Neomi: “Insemwomwo Jeova . . . El fwa nu sum met moulye moul lom a sie met kasru ke kom matu, tu an talupom su lungse kom, su mwo nu sum liki mwen itkosr, el oswela.” (Rut 4:14, 15) Mutan se su folokla “pusa” nu in an Betlehem el sifwil ekla “tila pusinpo”!—Rut 1:21.
Kusensiyuk Puspus ke Ma Simusla Eis Top Ka:
3:11—Mea orel Rut in eteyuk oana “sie mutan mwo”? Tia ke sripen “me yun lik ke purakla aunsuf” ku in “nukomang me mwalmwal orek ke gold ku akpusye nuknuk” su oru met puspus in kaksakinul Rut. A, ke sripen “oiya mwo lun insie”—oaru lal a lungse, oiyen pusisel a fwokpap lal, oiya lun alken a lungse in kisekin moul lal sifwana. Kutena mutan su lungse kain in oiya mwomwo lal Rut inge elos enenu in kaifweang in akyokye oiya mwo puspus inge.—1 Piter 3:3, 4; Soakas 31:28-31.
3:14—Efu ku Rut a Boas elos toang tukakek meet liki sie ku in akilen sie? Tia ke sripen oasr ma koluk sikyuk ke lusen eku a elos mwukunla ma inge. Orekma lal Rut ke fong arulanu fwal nu ke ma mutan se el oru pal nukemwa in suk sumwos ke akwuk in payuk in sou. Ma el orala fwal nu ke ma Neomi el fwak. Oayepa, me top lal Boas akkalemye la wangin ma koluk ke ma Rut el oru. (Rut 3:2-13) Kalem la, Rut a Boas elos toang tukakek tu in wangin met ku in sramteak sramsram kikiap.
3:16—Efu ku Neomi el siyuk sel Rut: “Su kom an, an nutik?” Ya el tia akilen mutan se inge su payuk sin mwen se natul? Ku pa Neomi elan tia akilenul Rut, ke sripen Rut el folokla nu yurol Neomi, saap srakna losr. Tusruktu, kusensiyuk inge, ku in kalmekin pa la Neomi el siyuk ke akwuk sasu nu sel Rut fwin el koneak tari met in sifwil molela.
Me Lutlut nu Sesr:
3:12; 4:1-6. Boas el arulanu oaru in porongo akwuk lun Jeova. Ya kut nunku yok in akos akwuk puspus ke kolyuk lun God?—1 Korint 14:40.
3:18. Oasr lalalfongi lal Neomi nu sel Boas. Ya kut enenu in oasr lalalfongi oinge nu sin met lili nukemwa? Rut el lungse in oru akwuk in payuk lun sou nu sin sie mokul su el nukin na paye, su Baibel el akkalemye mukena oana “met molela” ku sou futoto. (Rut 4:1) Efu? Meyen oasr lalalfongi lal ke akwuk lun God. Ya oasr lalalfongi lasr ke akwuk nukemwa lun God? Ke sie pupulyuk, kut fwin nunku in payuk, ya kut akos me kai lun payuk “in Leum mukena”?—1 Korint 7:39.
4:13-16. Fwinne el sie mutan Moab a in pal meeta el alu nu sin God kikiap pangpang Chemosh, Rut el eis sie me sang mwolana! Ma inge fwal nu ke akwuk fulat se su fwak “na oinge a tia ke el su lungse ku ke el su kasrusr, a ke God su kulang.”—Rom 9:16.
God “el Akfulatye Komwos in Pal Fwal”
Buk lal Rut el akkalemye kel Jeova oana God lun lung kulang, su orekma in kasru met kulansap oaru nukemwa lal. (2 Kronikel 16:9) Kut fwin nunku ka la fuka tu Rut el akinsemwomwoyeyuk, kut ku in liye ma mwolana su fwa tuku fwin kut filiye lalalfongi lasr nu sin God, ke inkanek nukemwa kut lalalfongi kas inge, “tu el God a tu el Met sang moul nu selos su sokol.”—Hibru 11:6.
Rut, Neomi, a Boas elos lalalfongi ke inkanek nukemwa ke akwuk lun Jeova, a elos kosrani fwako mwo puspus. Ke ma inge lela kut in orekmakin kas in kai lun met sap Piter: “Ke ma inge komwos sifwana akfulpapye komwos ye po ku lun God, tu el fwa akfulatye komwos in pal fwal.”—1 Piter 5:6, 7.
[Picture on page 3]
Mea orel Rut in eteyuk oana “sie mutan mwo”?
[Picture on page 4]
Mea “molin sumwosmwos” lal Rut tuku sin Jeova?