‘Luti Nu Selos In Liaung Ma Nukemwa Nga Sapkin Nu Sumwos’
“Ke ma inge komwos som, a oru met tumuk lutlut. . . , luti nu selos in liaung ma nukemwa Nga sapkin nu sumwos.”—MATTU 28:19, 20.
1. Me sramsram fuka sikyuk inmasrlon met tuma lutlut Filip a mokul se su tuku in an Itiopia?
MET Ithiopia se el fwafwasryesr nu Jerusalem. In an Jerusalem el oru alu lal nu sin God Jeova, su el lungse. Kalem la, el lungse pa Kas lun God. Ke pal se el fwafwasryesr in folokla nu in loom sel wi sariot lal, el ridi sie copy lun ma simusla lun buk lun met palu Isaia ke pal se Filip, sie met tuma lutlut lun Kraist, el sonol. Filip el siyuk sin met Itiopia sa: “Ya kom etu ma kom rid?” Mokul sa topuk: “Nga ku fuka, fwin wangin met kol yu?” Filip el tafwela in sang kasru nu sin met lutlut inge ke ma simusla in sang ekululla nu ke sie met tuma lutlut lun Kraist.—Orekma 8:26-39.
2. (a) Ke inkanek fuka me top lun met Itiopia arulanu yok sripe? (b) Kusensiyuk fuka weang masap lun Kraist in oru met tuma lutlut kut fwa tuni?
2 Me top lun met Etiopia sa arulanu mwo a yok sripe. El fwak: ‘Nga ku fuka, fwin wangin met kol yu.’ Aok el enenu sie met kol, sie met kol su ku in lutel in kalem ke ma el ridi. Ke ma inge, me top inge sifwana akkalemye me pupulyuk yok sripe nu ke sie masap su Jisus Kraist el sapkin in weang kunokon lal in oru met tuma lutlut puspus. Masap fuka? In etu me top nu ka, lela kut in tafwela in aketeye kas lun Jisus su koneyukyak in Mattu sapte 28. Me lutlut meeta aketeye tari ke kusensiyuk luo inge efu? a piye? In weang ma inge, ke pal inge lela kut in aketeye kusensiyuk luo inge su kupasr nu ke masap lun Kraist in oru met tuma lutlut puspus—mea? a nge?
“Luti nu Selos in Liaung Ma Nukemwa”
3. (a) Ke inkanek fuka sie met el ekla sie met tuma lutlut lun Jisus Kraist? (b) In oru met tuma lutlut weang me luti fuka?
3 Mea kut enenu in luti nu sin met puspus in ekla met tuma lutlut lun Kraist? Jisus el sapkin met tuma lutlut puspus lal: “Ke ma inge komwos som a oru met in mutanfwal nukemwa in met tumuk lutlut, baptaiselosla in En Papa, a Mwen, a ngun mutal, luti nu selos in liaung ma nukemwa Nga sapkin nu sumwos.” (Mattu 28:19, 20) Paenang, kut enenu in luti ma puspus su Jisus el sapkin in orek.a Tusruktu, mea enenu in orek in sang kasru sie met su lutiyuk ke masap puspus lun Kraist su ekla tari sie met tuma lutlut in tafwela na oana sie met tuma lutlut? Sie key su ku in sang kasru ku in liyeyuk ke kas mwo lun Jisus su el orekmakin. Sie key su eneneyuk in liyeyuk kel Jisus pa ke kas lal su el sulela mwo pal nukemwa. Tuni, ke el tia fwak mukena in: ‘Luti nu selos ma nukemwa nga sapkin nu sumwos.’ A, el fwak: ‘Luti nu selos in liaung ma nukemwa nga sapkin nu sumwos.’ (Mattu 19:17) Mea ma inge akkalemye?
4. (a) Mea kalmen liaung masap? (b) Sang me pupulyuk la fuka kut luti sie met in liaung masap lun Kraist.
4 Kalmeyen in liaung sie masap pa in “akfwalye orekma lun sie met” nu ke sie masap—in akos, ku orekmakin ma inge. Paenang, fuka kut ku in luti sie met in liaung, ku akos, ma puspus su Kraist el sapkin kut in oru? Ke ma inge, nunku ke inkanek su sie met luti ke utuk me kasrusr el luti nu sin tulik lutlut lal in liaung masap puspus ke traffic. Met luti se inge el luti tulik lutlut lal in liaung masap ke inkanek ke elos muta ke loom lutlut. Tusruktu, in luti tulik lutlut lal ke masap puspus ke inkanek, el enenu in luti tulik lutlut ke elos kasrusrkin sitosa ke inkanek a srike in orekmakin ma elos lotela tari. In oapanu ke luma inge, ke kut lutlut Baibel sin met puspus, kut lotelos masap puspus lun Kraist. Tusruktu, kut enenu pa in kasru met lutlut puspus elos in kaifweang in orekmakin kas in kasru puspus lun Kraist ke moul lalos len nukemwa a ke orekma in luti lalos. (Jon 14:15; 1 Jon 2:3) Ke ma inge, in orekmakin ke inkanek nukemwa masap lun Kraist in oru met tuma lutlut puspus kut enenu in aketeye la mea masap puspus inge a fuka kasreyelos in orekmakin masap puspus inge. Ke inkanek oinge, kut etawi me srikasrak su oakiyuki sin Jisus a sin Jeova God sifwana.—Sam 48:14; Fwakyuk 7:17.
5. Efu ku sie met su kut lutlut Baibel nu sel el alolo in akos masap lun Kraist in oru met tuma lutlut?
5 In luti met puspus in liaung masap lun Jisus wekunang pa in kasrelos in akos masap in oru met tuma lutlut puspus. Sie orekma upa pa inge nu sin kutu met su kut lutlut Baibel nu se. Fwinne in pal meeta elos wi moniyuk ke alu lun Kristendom, saap elos tia na lutiyuk ke alu lalos meet in som a in oru met tuma lutlut puspus. Kutu sin met kol lun alu fwal in fwak la in luti met puspus su wi ke alu lalos in oru orekma in luti, ke alu puspus lun Kristendom elos tia ku in oru ma inge. John R. W. Stott sie scholar ke Baibel, el sang comment nu ke masap lun Jisus in som nu yen nukemwa fwin fwalu a kasru met nukemwa in ekla met tuma lutlut, el fwak: “Ke sripen seakos lasr nu ke masap in luti ke peng mwo su eneneyuk nu sin Met Kristian nukemwa misenge.” El tafwela in fwak: “Ke ma inge, ke kut luti peng mwo, kut tia luti kais sie met, oana kut tu in an loes ke kut sramsram nu selos, pa inge oiya lasr. Kutu pal kut ku in pupulyukin ma kut oru nu sin met puspus su muta ke likinpotu a wowoyuk nu sin met ma apkurun in walomla a sang kas in kasru nu selos la mea elos enenu in oru. Kut tia kofkof som nu yurolos in kasrelos. Kut srunga in sroksroki.
6. (a) Ke pal in kasru sie met lutlut ke Baibel, fuka kut ku in etawi me srikasrak lal Filip? (b) Fuka kut ku in akkalemye nunak mwo lasr ke pal se sie met lutlut Baibel el mutamwauk in wi ke orekma in luti?
6 Sie met su kut lutlut Baibel nu se fwin el wi in pal meeta ke alu “su srunga in sroksroki ku sangeng in oru orekma in luti,” saap upa nu sel in eisla sangeng lal in oru orekma in luti, a in akos masap lun Kraist in oru met tuma lutlut puspus. El enenu kasru. Ke ma inge, kut enenu in mongfusesr ke kut sang nu sel kain in me luti a kolyuk su ku in akyokye etauk lal a moklel in orekmakin, oana me luti lal Filip su sang kalem nu sin met Itiopia sa su moklel in eis baptais. (Jon 16:13; Orekma 8:35-38) Sayen ma inge, kena lasr in luti tulik lutlut ke Baibel in liaung masap in oru met tuma lutlut su mokle kut in welulos orekma in kololos ke elos oru inkanek se meet in oru orekma in luti ke Togusrai.—Ekklisiastis 4:9, 10; Luk 6:40.
“Ma Nukemwa”
7. Luti kutu met in ‘liaung ma nukemwa’ wekunang luti nu selos masap fuka?
7 Kut tia luti mukena nu sin met tuma lutlut sasu inge in oru met tuma lutlut. Jisus el sapkin kut in luti kutu met in “liaung ma nukemwa” el sapkinyuk. Ma inge fwal in weang pa masap luo ma yok emeet—in lungse God a in lungse met tulan. (Mattu 22:37-39) Fuka met tuma lutlut sasu inge ku in lutiyuk in liaung masap luo inge?
8. Aketeye la fuka met tuma lutlut sasu se el ku in lutiyuk ke masap in akkalemye lungse.
8 Sifwil pa nunku ke me pupulyuk lun tulik lutlut su utuk me kasrusr. Ke tulik lutlut su utuk me kasrusr el kasrusr ke inkanek, wi met luti lal, tulik lutlut ke utuk me kasrusr el lotela utuk me kasrusr tia ke long mukena sin met luti lal tusruktu el tuni pa ke kutu met utuk me kasrusr. Ke me pupulyuk, met luti el ku in akkalemye ke sie driver mwo el lela kutu sitosa in kasrusr alukela ke inkanek lal; ku sie driver su ke sripen kulang lal el oru lam ke sitosa okwel in tia akkolukye mutan driver su yume; ku sie driver el sang kasru nu sin met asrouki lal su sitosa okwel musalla. Kain in me srikasrak inge lutiyuk nu sin tulik lutlut su utuk me kasrusr in orekmakin ke el us me kasrusr. In oapana, sie met tuma lutlut sasu su fwafwasryesr ke inkanek lun moul el eis lutlut tia sin met luti lal mukena tusruktu el ouyepa eis me srikasrak mwomwo su el liye ke congregation.—Mattu 7:13, 14.
9. Fuka sie met tuma lutlut sasu el lotela ke kalmen liaung masap in akkalemye lungse?
9 Nu ke me pupulyuk, sie tulik lutlut ke Baibel el ku in liye ke sie nine su wangin mokul tuma el arulanu kaifweung in tuku nu ke Kingdom Hall el us tulik srisrik natul. El ku in liye pa ke sie met su arulanu asor el tuku nu ke meetings fwinne el keok ke me asor, sie mutan katinmas su matou tari el us ke me kasrusr kutu met matou nu ke meeting lun congregation, ku sie tulik fwusr el kasru in aknasnasye Kingdom Hall. Tulik lutlut ke Baibel el ku in liye sie elder ke congregation ke oaru in kolyuk lal ke orekma lun forfor fwinne pukanten kunokon lal in congregation. Saap el osun nu sin sie met Lo su ul a muta in loom sel su oru me srikasrak mwomwo nu ke ma lun ngun nu sin met nukemwa su muteta nu yurol. Tulik lutlut el ku in liye seanyen se su kaifweung in oru me aksumwos nu ke moul lalos in karunganang papa a nine matou kiyelos. Ke inkanek su akkalemyeyuk nu ke orekmakinyen kulang, wi kasru yok, a moul in Kristian paye in lalalfongi, paenang met tuma lutlut sasu ke el lotela inkanek lun me srikasrak inge kasrel in etu la mea kalmeyen akos masap lun Kraist in lungse God a met tulan, yokna in lungse met wiyelos in lalalfongi. (Soakas 24:32; Jon 13:35; Galetia 6:10; 1 Timote 5:4, 8; 1 Piter 5:2, 3) Ke inkanek oinge, kais sie met su wi ke congregation lun met Kristian ku—a enenu—in sie met luti a sie met kol.—Mattu 5:16.
“Nuke saflaiyen Akwuk lun Ma puspus fwin Fwalu”
10. (a) Putaka kut ku in tafwela in oru met tuma lutlut? (b) Me srikasrak fuka Jisus el akkalemye ke akpayeyen kunokon puspus?
10 Kut enenu in oru orekma in oru met tuma lutlut ne nge? Nu ke saflaiyen akwuk lun ma nukemwa fwin fwalu. (Mattu 28:20 NW) Ya kut ku in akpayeye me enenu nu ke masap lun Kraist? Oana sie congregation fwin fwalu nu fon, kut enenu in oru oinge. In yea puspus somla, kut insemwomwo in orekmakin ku lasr, pal lasr, a ma saok lasr in sang kasru met puspus su “pakiyuki nu ke moul ma patpat.” (Orekma 13:48) Ke pal inge, Met lo lun Jeova elos orekmakin ao tolu million len nukemwa ke kais sie yea in sulkakin-Togusrai a in oru met tuma lutlut puspus fwin fwalu nu fon. Kut oru oinge meyen kut fwasr tokin me srikasrak lun Jisus. El fwak: “Me mongo nak in oru ma lungse lal su supeyume a in aksafyela orekma lal.” (Jon 4:34) Oasr pa yurosr kain in lungse inge. (Jon 20:21) Lungse lasr pa in tia mutamwauk mukena orekma su el use nu sesr; kut lungse in aksafyela ma inge.—Mattu 24:13; Jon 17:4.
11. Mea sikyuk nu sin kutu Met Kristian lili wiyesr, a mea kut enenu in siyuk sesr sifwana?
11 Tusruktu, kut asor in liye met lili puspus wiyesr su munasla ke ma lun ngun a, ke sripe inge, elos pilesru in oru orekma lalos ku tui tia akos masap lun Kraist in oru met tuma lutlut. Ya oasr kutu inkanek kut ku in akkeyelos in sifwil pa wi a asrouki ke congregation a sifwil pa wi orekma in oru met tuma lutlut? (Rom 15:1; Hibru 12:12) Ke inkanek su Jisus el oru in sang akkeye met sap puspus lal ke kitin pal su elos munasla ke ma lun ngun, akkalemyela mea kut ku in oru pa ke len inge.
Akkalemye Lung
12. (a) Ke pal Jisus el apkuran in mise, mea met sap lal elos oru? (b) Oiya fuka Jisus el akkalemye nu sin met sap lal fwinne elos akkalemye munas upa lalos?
12 Ke saflaiyen orekma in forfor lun Jisus fwin fwalu, mise lal apkurun me, met sap puspus elos “fwasr lukel a kaengelik.” Oana ma Jisus el palye tari, elos “fwasrelik kais sie met nu yen sel.” (Mark 14:50; Jon 16:32) Jisus el akkeye fuka met puspus ma welul su munasla in ngun? Tia pat tokin sifwil moulyuk lal, Jisus el fwak nu sin kutu met kulansap lal: “Nikmet sangeng! fwala a fwak nu sin met lik, tu elos som nu in Galili; a elos fwa liye Yu we.” (Mattu 28:10) Fwinne met sap puspus elos akkalemye munasla yok lalos, Jisus el srakna pangnolos “met lik.” (Mattu 12:49) El tia fuleak, el srakna lalalfongelos. Ke inkanek inge, Jisus el akkalemye pakoten a lungse in sang nunukmunas, oana Jeova su pakoten a akola pal nukemwa in sang nunakmunas. (2 Togusra 13:23) Kut ku in etawi fuka Jisus?
13. Fuka kut enenu in liye elos su munasla ke ma lun ngun?
13 Kut enenu in akkalemye lungse paye ku pakoten nu selos su supwar in wi ku tille wi ke orema in luti peng mwo. Kut srakna esam orekma puspus ke lungse su met lili inge elos orala in pal somla—saap ke lusen yea puspus. (Hibru 6:10) Kut esam a kut lungse asrouki lalos. (Luk 15:4-7; 1 Tessalonika 2:17) Paenang, ke inkanek fuka kut ku in akkalemye lungse lasr a nunak mwo lasr nu selos?
14. In etawi Jisus, fuka kut ku in kasru met munas?
14 Jisus el fwak nu sin met sap puspus su munasla in ngun la elos enenu in som nu Galili a elos fwa ku in liyel we. Akwuk lun Jisus inge, oana el an sulelosla in wi sie special meeting. (Mattu 28:10) Oapana ke pal inge, kut kaifwe elos su munas in ngun in wi ke meeting puspus lun congregation lun Met Kristian, a kut enenu in akkeyelos tia pal sefwanna, kut enenu in oru ma inge pus liki pal se. Nu sin met sap puspus, me solsol inge orala fwako mwo, meyen “met sap sengoul sie elos som nu Galili nu ke fwin eol soko su Jisus el pakiye nu selos.” (Mattu 28:16) Yok engun lasr ke kut liye met munasla in ngun inge elos akos me solsol nu ke meeting inge a elos tafwela in wi ke meeting nukemwa lun met Kristian!—Luk 15:6.
15. Fuka kut ku in fwasr tokin me srikasrak lun Jisus su insemwomwo in paing met munas se su tuku in an in meeting lasr?
15 Oiya fuka kut akkalemye fwin sie met Kristian su munas in ngun el tuku nu in Kingdom Hall? Aok, mea Jisus el oru ke pal se el liye met sap puspus, su lalalfongi lalos munasla ke kitin pal, ke an in tukeni su pakiyuki? “Jisus el tuku nu yurolos.” (Mattu 28:18) El tia tu loesla lukelos in liyelos a el som futoto nu yurolos. Nunku la fuka lupan engan lun met sap puspus ke pal se Jisus el oru ma inge! Fwinsrak kut nu kemwa in paing a som nu yurin met lili su munas in ngun in kasrelos ke kaifweang yok lalos in foloko nu ke congregation lun met Kristian.
16. (a) Mea kut ku in lotela ke inkanek mwo lun Jisus in asrouki nu sin met tuma lutlut lal? (b) Fuka kut ku in etawi liye lun Jisus nu sin met puspus su munas? (Liye footnote.)
16 Mea pa Jisus el oru? Ma se meet, el orala me fwakak: “Ku nukemwa etuku nu sik.” Ma se akluo, el sang kunokon: “Ke ma inge komwos som a oru met tumuk lutlut.” Ma se aktolu, el orala sie mwolela: “Na wi komwos pal e nukemwa.” Tusruktu ya kom akilen la mea Jisus el tia oru? El tia sang kai nu sin met tuma lutlut ke ma tafongla a alolo lalos. (Mattu 28:17) Ya inkanek lal arulanu mwo? Aok. Tia pat tok, met tuma lutlut elos sifwil pa “luti a fwakak peng mwo.” (Orekma 5:42) In fwasr tokin me srikasrak lun Jisus ke oiya su el akkalemye nu sin met munas, kut ku in liye me insemwomwo inge su oasr pa ke congregation lasr.b—Orekma 20:35.
“Nga Wi Komwos Pal E Nukemwa”
17, 18. Nunak in akkeye fuka ku in koneyukyak ke kas lun Jisus inge, “Na wi komwos pal e nukemwa”?
17 Kas safla ke orekma lun Jisus, “Na wi komwos pal e nukemwa,” yok me akkeye nu ke nunak sumwos nukemwa su kaifweung in akpayeye ku akos masap lun Kraist in oru met tuma lutlut. Kutena me lain su met lokwalok elos ku in oru lain orekma in luti ke Togusrai a ke kutena kain in kaskas kikiap elos ku in srukak lain kut, wangin sripe lasr in sangeng. Efu? Meyen Jisus, el met Kol lasr, su oasr ‘ku e nukemwa in kosrao a fwin fwalu yuru,’ el wi kut in kasre kut!
18 Mwolela lun Jisus “Na wi komwos pal e nukemwa” sie sropon kas in akkeye yok pa inge. Ke kut kaifweung in akos ku akpayeye masap lun Kraist in oru met tuma lutlut, kut pulakin la tia pal in engun mukena tusruktu pal in asor pa. (2 Kronikel 6:29) Kutu sesr sun asor yok in pal in asor ke sripen mise lun met su kut lungse. (Genesis 23:2; Jon 11:33-36) Kutu selos moulkin moul matou, ke pal mano el munasla a ku srikeni. (Ekklisiastis 12:1-6) Kutu selos sun lusen pal su elos munasla ke sripen asor yok. (1 Tessalonika 5:14) Kut nukemwa kaifweang in mongfusresr nu ke ma upa lun moul yokyokelik. Fwinne oinge, ke sripen ma upa puspus, kut ku in kutangla ke orekma in luti lasr meyen Jisus el wi kut “pal nukemwa,” wekunang moul lasr su sun me asor a ma upa puspus.—Mattu 11:28-30.
19. (a) Kas in kolyuk fuka weang nu ke masap lun Jisus in oru met tuma lutlut? (b) Mea kasre kut in akpayeye masap lun Kraist?
19 Oana ma kut liye ke me lutlut inge a ke me lutlut meeta, Jisus el sapkin sie orekma in oru met tuma lutlut ke inkanek nukemwa. Jisus el fwak nu sesr la efu a piye an kut enenu in oru orekma su el sapkin. El ouyepa fwak nu sesr la mea kut enenu in luti a ne nge kut enenu in oru oinge. Paye, in akpayeye kunokon yok se inge oasr me lain ku in sikyuk. Tusruktu ke ku lun Kraist su kasre kut a el wi kut, kut ku in akpayeye ma inge! Ya kom tia insese ka?
[Footnotes]
a ”Sie reference work el akkalemye la Jisus el fwak, “baptaiselosla . . luti nu selos,” tia ‘baptiaselosla a luti nu selos.’ Paenang, masap inge in baptais a in luti “tia orekma luo . . su tokin orekma se meet orala tari sie pa orekma enenu in orek.” A, “orekma in luti sie orekma su enenu in orek pal nukemwa, enenu in orek meet liki baptais . . a oayepa enenu in orek tokin baptais.”
b Kutu pa me aketeyela fuka in nunku a kasru met munas ku in koneyukyak ke The Watchtower malem lun February 1, 2003, sra 15-18.
Kom e Topuk Fuka?
• Fuka kut ku in luti kutu met in liaung masap lun Jisus?
• Me lutlut puspus fuka sie met tuma lutlut sasu el ku in lotela sin kutu met ke congregation?
• Mea kut ku in oru in kasru met puspus su munasla ke ma lun ngun?
• Kain in ku a me akengun fuka kut ku in eis ke mwolela lun Jisus “Na wi komwos pal e nukemwa”?
[Pictures on page 26]
Kut enenu in sie met luti a kol
[Pictures on page 28]
Sie met tuma lutlut sasu el lotela me lutlut saok ma tuku ke me srikasrak akkalemye sin kutu met