Met Rid Puspus Elos Siyuk
Efu Ku Met Lo Lun Jeova Elos Tia Orekmakin Sakseng Ke Alu Lalos?
Met Lo lun Jeova elos lulalfongi na paye la mise lun Jisus Kraist in oana me lango el ikasla inkanek nu ke moul ma patpat nu sin met nukewa su akkalemye lulalfongi lalos nu sel. (Mattu 20:28; Jon 3:16) Tusruktu, elos tia lulalfongi la Jisus el mise fwin sakseng, oana ke petsa puspus akkalemye. Elos lulalfongi la Jisus el mise fwin sak soko a tia ke ipin sak lukoa patputeni oana sakseng.
Orekmakinyen sakseng el mutamwauk orekmakinyuk sin met puspus fwin an Mesopotamia, ke yea luo tausan meet liki pal lun Kraist. Oasr sakseng sroleyukla ke eot lulap fwin an Scandinavia ke lusen pal su pangpang Bronze Age, ke century puspus meet liki Jisus el isusla. Met puspus inge su tia met Kristian elos orekmakin sakseng in “oana sie me akkeye su ku in orekmakinyuk in sang orala magic ku kutena kain in inkanek in orek mwenmwen . . . in sang me karungin, a oru ma mwomwo nu sin met,” Sven Tito Achen el simusla, sie met sim ke me sramsram lun metu fwin an Danish su oasr etauk yok lal ke me akul puspus, ke buk se inge Symbols Around Us (Me Akul Puspus Su Oasr Yen Nukewa). Paenang buk se inge New Catholic Encyclopedia el akkalemye: “Sakseng el orekmakinyuk sin met Kristian a met puspus su tia met Kristian, oana me akul lun ma puspus su oasr in kosrao.” Ke ma inge, efu ku alu puspus elos oru sulela lalos in orekmakin sakseng oana me akul mutal lalos?
Mokul se inge W. E. Vine, sie met lalmetmet fwin an Britain, el akkalemye ma inge: “Ke infulwen century ak tolu A.D. . . . met pegan elos wela kain in alu puspus . . . a elos sukosok in orekmakin me akul a ma srolela puspus lalos ke alu su elos wi meet oana met pegan. Ke ma inge, me akul lun sakseng el fulfulla in orekmakinyuk ke alu puspus.”—Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words.
Mokul se inge su pangpang Vines el akkalemye la kas se inge “sakseng” a “srupusrak fwin sakseng” el sramsramkinyuk nu ke “soko sak ku sru . . . su tia oana sie nu ke luma su orekmakinyuk sin alu puspus, ke sakseng su orek ke ipin sak lukoa.” In wekunang pa nu ke ma inge, buk se inge Companion Bible lun Oxford University el fwak: “Oasr me akpayeye . . . la Leum el anwuki fwin sak soko, a tia fwin ipin sak lukoa oana aten sakseng.” Kalem la, alu puspus elos orekmakin fasin su tia fwal nu ke akwuk lun Baibel.
Met sim lun me sramsram lun fwalu su pangpang Achen su akkalemyeyuk tari lung, el akkalemye: “Ke lusen century luo tokin Jisus el mise, met puspus elos tia lulalfongi mu met Kristian elos orekmakin ma srolela ke sakseng.” Nu sin met Kristian puspus in century se meet, elos akuteye pa la sakseng “el sie me akul nu ke mise a ma koluk, in oana ke ma se su orekmakinyuk in sang loksakiya met se ku sie electric chair su orekmakinyuk in sang uniye sie met ke pal inge.”
Yok liki ma inge nukewa, kutena ma su orekmakinyuk in sang akkolukye a in unilye Jisus, tia fwal in orekmakinyuk oana me akul nu sin met Kristian ke alu lalos. “Kaengla liki alu nu ke ma srolela,” Baibel el akkalemye. (1 Korint 10:14) Jisus el akuteye ke me akul paye su met tuma lutlut nukewa lal elos enenu in akkalemye. El fwak: “Ke ma se inge met e nu kemwa fwa etu tu komwos met tumuk lutlut, komwos fwin lungsumwos sie sin sie.”—Jon 13:35.
Ke ma nukewa su kupasr nu ke alu, Met Lo lun Jeova, in oana met Kristian in century se meet, elos kafweang in orekmakin akwuk mwomwo nukewa lun Baibel a elos tia orekmakin fasin lun metu. (Rom 3:4; Kolosse 2:8) Ke sripe se inge, elos tia orekmakin sakseng ke alu lalos.
[Picture on page 32]
Petsa Su Akkalemye Sie Togusra Lun An Assyria Orekmakin Sakseng, Saap Oasr Ke Yea 800 B.C.E.
[Credit Line]
Petsayukla sin British Museum