Ersineq — iluaqutaava ajoqutaavaluunniit?
„Ilaannikkut eqqarsaatigisarpara qanoq ilillunga toqorusunnerlunga. Aallaaneqarusunngikkaluaqaanga, taamatulli pisoqassagaluarpat neriuppunga niaqorpiakkut eqqorneqassallunga, ingerlaannaq toquniassagama.“
NIVIARSIARAQ 14-inik ukiulik atuagassiami Los Angeles Times-imi tusagassiortumut, atuartorpaalunnik apersuisumut, taama oqarsimavoq. Tamatuma siunitsiannguagut inuusuttorpaaluit toqutsisimapput — inersimasunik taamaaqatiminnillu. Tusagassiortup allaaserisani ima qulequtsersimavaa: „Ersinerup silarsuaa.“
Maluginngitsoorneqarsinnaanngilaq inuppassuit ersinerup silarsuaani inuusut. Sumut ersinerup? Ataasiinnarmik tikkuagaqaruminaappoq. Quppernermi matumani immikkut ilanngussami allattorneqarsimasut ilaannik ikinngutivit akornanni najukkanniluunniit inuit ersilissutigisartagaannik nassaarniariarit. Immikkut ilanngussaq atuagassiamit Newsweek-imit, 22. novemberi, 1993-imoortumit, tigusaavoq; tassani takutinneqarput meeqqat 758-it qulit 17-illu akornanni ukiullit angajoqqaavisalu apersorneqarnerata inerneri.
Inuusuttut taakku ullumikkut apersorneqartuugunik immaqa ersinermut pissutaasunik suli amerlanerusunik taasaqassagaluarput, ilaatigut nunap sajunnissaanut ersissutiginninnermik. Los Angelesimi 1994-imi januaarimi nuna sajorujussuareersorlu atuagassiami Times-imi ima allassimasoqarpoq: „Kingunipilutsitsinermut ersiutit tassaapput eqqaamasat piviusorpalaartorujussuit tassanngaannartumik qaffattartut, oqimangertarneq, sinissaaleqisarneq inuunerullu aqussinnaannginneranik kamaatiginninneq.“ Angut niuernermik suliaqartoq nunap sajuffigisimasaanit aallarniarluni aalajangersimasoq oqarpoq: „Aseruineq suunngilaq. Annilaarsimanerliuna atoruminaatsuusoq. Annilaanganermit kamippaqarlunga inimi allermi innartarpunga. Sinissinnaanangali. Unnuit tamarluinnaasa pisussamik utaqqiuarnersuaq. Nuanniitsorujussuuvoq.“
„Ajunaarnersuit tulleriiaaginnaat Japanimiunik sianiutilulersitsipput“, taama qulequtaqarpoq Tokyomi 11. apriili 1995-imi tusagassiaq. Ima allassimavoq: „Gassi atorlugu saassussineq . . . Japanimiut tarnaannut artorsiinerpaavoq, pisoq tamanna pisorpassuit ataatsimut siunissamik nalorninarsisitsisut ilagimmassuk. . . . Inuit aqqusinerni siornatigut ullukkut unnuakkullu angalaarfigissallugit isumannaatsutut ilisimaneqarsimagaluartuni angalaassallutik toqqissisimanariunnaarpaat.“ Utoqqaannaanngitsullu ersisarput. „Professori Ishikawa [Seijo-universitetimeersoq] oqarpoq ersineq . . . ingammik inuusuttut akornanni atuunnerusoq, taakkumi qanoq siunissaqarnertik erseqqissumik takorloorsinnaanngilaat.“
Misissuinerit takutippaat ’annilaarujussuarneq qaratsap pissusiata allannguutigisinnaagaa ukiorpassuillu qaangiutereerneranni allaat annilaangatuunngussutaasarluni’. Ilisimatuut paasiniarpaat qaratsap aarlerinartorsiorneq qanoq qisuariarfigisarneraa — ersileraangatta annikitsualunnik qanoq naliliillutalu qisuariarfiginnittarnersugut. Professori Joseph LeDoux allappoq: „Neriuppugut inummut navianartumik eqqaasitsisarnermut atatillugu sianiutit ingerlaasiannik paasinninnerulerneq ingerlaatsit nalinnginnaasut eqqaasitsinermut taama ittumut attuumassuteqartut nalunaarsorsinnaalernissaannut iluaqutigissallutigu.“
Immaqali amerlanerpaartatta sianiutini ingerlaatsit ersinermut tunngaviusut paasissallugit soqutigisorsuunngilaat. Qularnanngitsumik apeqqutinut makkununnga akissutisinissarput soqutigineruarput: Sooq ersilertarpugut? Qanoq qisuariartariaqarpugut? Ersineq arlaatigut iluaqutaasinnaava?
Qularnanngitsumik qularutiginngilat ersineq ilaannikkut iluaqutaasinnaasartoq. Takorlooriaruk unnuit ilaanni taartoq angerlaravit matu ikersilaarsimasoq naammattoorit, uffa anileravit parnaarlugu. Soorlumi igalaakkut tarramik aalariartumik takusaqarlutit. Ingerlaannaq paasivat ajortoqartoq, ersisorujussuanngorputillu. Tillinniaasinnaavoq imaluunniit tamaani susassaqanngitsoq isersimasoq, immaqa allaat sakkulisartoq.
Taamatut pisoqartillugu ersileriataarneq taama ittoq navianartorsiulersoornissamut illersuutaasinnaavoq. Ersineq iluaqutigalugu upalungaarsimasoqarsinnaasarpoq imaluunniit navianartorsiulinnginnermi ikiortissarsiortoqarsinnaalluni. Mianersoqqussutinut assersuutissarpassuit taaneqarsinnaapput: kallerup innerata sarfaanut sakkortoorujussuarmut mianersoqqussut, najugarisami anorersualernissaanik radiukkut aarlerisaarut, aqqusinikkut angallaffioqisukkut biilimik ingerlatilluni biilip motoriata pissusissamisuunngitsumik nipiliornera.
Ersineq ilaannikkut iluaqutaasinnaasarpoq. Ersineq iluaqutigalugu sernissortissarsiortoqarsinnaavoq arlaannilluunniit iliuuseqartoqarsinnaalluni. Aammali ilisimaneqarluarpoq sakkortuumik ersiuarneq iluaqutaanani ajoqutaasoq: ipianngutitsilersinnaavoq, uummammik kassuttoortitsilluni, inuuserlertitsilluni, sajulersitsilluni, merianngulersitsilluni avatangiisinillu soqutigisaarutitsisinnaalluni.
Biibilimi soqutiginartorujussuarmik siulittuutigineqarsimavoq nalitsinni nunarsuarmi annilaarnartunik pisoqartarumaartoq. Qanoq ililluni taamaassinnaava, tamannalu inuunitsinnut isumatsinnullu qanoq sunniuteqartariaqarpa? Atagu misissueriarta. (wD 15/10 95)
[Qupp. 3-mi ungalusaq]
Meeqqat inersimasullu apersorneqarsimapput namminneq ilaquttamillu suut ernummatiginerpaaneritik. Im akisimapput:
MEEQQAT ANGAJOQQAAT
56% Ilaquttamik ilaata saassunneqarnissaa 73%
53% Inersimasut ilaata suliffissaarunnissaa 60%
43% Nerisassarsiutissaarunnissaq 47%
51% Nakorsiarnissamut akissaarunnissaq 61%
47% Atisanut inigisamullu akissaarunnissaq 50%
38% Ilaqutariit ilaata imerajuttunngornissaa ikiaroorajuttunngornissaaluunniit 57%
38% Ilaqutariit avissaartuunnissaat 33%
Aallerfik: Newsweek, 22. novemberi, 1993