Asasavut toqusimasut Sumiippat?
ALEC aliasoqaaq. Sapaatip-akunnerata ataasiinnap ingerlanerani ikinngutini marluk annaasimavai. Siulleq, Nevil, aallaaneqarnermi ikiminik toqquteqarpoq. Aappaa, Tony, biilimik ajutoornermi ajunaarpoq. Apeqqutit siornagut soqutigisimanngisani maanna nukappiaqqap 14-inik ukiullip Afrika Kujallermiup nanertuutigilerpai: ’Sooq inuit toqusarpat? Toqullu kingorna qanoq pisoqartarpa?’
Nevil ilisaalermat Alecip qamuuna neriuutigisimagaluarpaa apeqqutit tamakku akissutisissallugit. „Kisianni,“ oqarpoq, „palasi atuakkamit atuaannarpoq oqarlunilu Nevil qilaliartoq. Ilerrulli saani oqarpoq toqusunik makiffissaq utaqqissagaa. Paatsiveeruppunga. Nevil qilammiikkuni, qanoq ililluni makiffissaq utaqqissavaa?“
Ulloq tamanna kingusinnerusukkut Alec Tonyp ilisaanerani najuuppoq. Ilisinermi oqaatsit atorneqartut paasisinnaangilai. Taamaakkaluartoq qimagaasut ingasattumik pissusilersornerata paasitippaa tamatumuuna aamma tuppallersaatissaqanngitsoq. „Unnuaq tamanna,“ nassuiaavoq, „isumatsassimaaqaanga. Ikiortissaasuasutut paatsiveerusimaartutullu misigivunga. Apeqqutikka naammaginartumik akineqanngillat. Inuuninni siullerpaamik ilumut Guuteqarnersoq eqqarsaatigersuataalerpara.“
Ukiut tamaasa millonilikkuutaat Alecitut asasaminnik toqukkut qimagaasarput. 1992 Britannica Book of the Year-imi allassimavoq „1991-imi silarsuaq tamakkerlugu 50.418.000-inik toqusoqarsimavoq“. Taamanerniilli millionit qassit toqusimassappat? Takorlooriaruk qimagaasut aliasullutik qullii ataatsimut qanoq annertutigisut! Aliasunnerannullu ilasaataagujut toqu pillugu isummat paatsiveerunnartorpassuit.
Taamaattumik inuppassuit Alecitut paatsiveeruttarput qularutigilersarlugulu toqup kingorna inuunermik neriugisassaqarnersoq. Encyclopedia of Religions naapertorlugu „tamatigut inuit eqqarsartartut amerlanerit isumaannit allaasumik isumaqartarsimapput . . . eqqarsaatersuutigisarlugu qanoq ilillutik tarneq inuunerluunniit qaratsamut timimullu atanatik piusinnaasut.“
Soqutiginarpoq ujarlerfissiap qulaani issuarneqartup nassuerutigimmagu tarnip toqusuitsuulluni timip avataani piusinnaaneranik upperisarsiornikkut isummap Biibilimi tapersersorneqannginnera. Ilumoorpoq ikittutigut Biibilip allaatigigaa inuup tarnaata timi qimakkaa allaallu timimut uterluni, pineqartunili ’tarneq’ ’inuunermik’ annaasaqarnermik uummaqqinnermilluunniit isumaqartinneqarpoq. (1 Moses 35:16-19; 1 Kunngit 17:17-23) Amerlanertigut ’tarneq’ Biibilimi atorneqaraangami pinngortitat uinillit aallillu, uumassusillit, pineqartarput. (1 Moses 1:20; 2:7) Taamaattumik Biibilip eqqartortuarpaa tarnip toqusarnera. (Hesekiel 18:4, 20; apustilit suliait 3:23; sarĸúmersitat 16:3) Guutip oqaasiani allassimavoq tarneq toqugaangami, ’sunnguamilluunniit ilisimasaqarneq ajortoq’. — Nalunaajaasup oqaasii 9:5, 10.
Aappaatigulli Biibilimi oqaluttuaqarpoq toqusimasunik inuunermut utertunik. Lazarus ullut sisamat toqungareerluni uummaqqissimavoq. (Juánase 11:39, 43, 44) Ukiulli hundredellit tusintillilluunnit matuma siornagut toqusimasut qanoq pineqassappat? Guutip toqusunit makitissappagit timigisimasaraluartik timigileqqissavaat?
Naagga. Timip sananeqaataata toqunermi qanoq pisarnera eqqarsaatigalugu taamatut isumaqarneq tunngavissaqarluanngilaq. Piffissap ingerlanerani sananeqaatit ilaat issunngortarput, kingornatigullu uumasunit allanit nerineqartarlutik timimullu allamut ilaalertarlutik.
Tassa imaappa sivisuumik toqungasimasut neriuutissaqanngitsut? Naagga. Silarsuatsinnik angingaartumik Pinngortitsisoq annertuumik killeqanngitsumillu eqqaamasinnaassuseqarpoq. Eqqaamasinnaassutsiminilu naammalluinnartumi, inuit eqqaamajumasami pissusii timikkullu kingornuttakkatigut pissusii eqqaamasinnaavai. Aammalu Jehova Guutip inuup toqunngikkallarami timikkut kingornuttakkatigut pissusii assililluinnarlugit inuk pinngorteqqissinnaavaa. Eqqaamasami, soorlu Abrahamip, eqqaamasai inuttullu pissusii assililluinnarlugit pinngorteqqissinnaavai.
Ukiut tuusintit marlungajaat Abrahamip toqunerata kingorna Jesus Kristus ima neriorsuivoq: ’Toqusunik makikkumaartunik Mosesissaaq nalunaajaavoq kakillarnaqutaasat oqaatigineqarmata, Jehova Abrahamip Guutianik Isakillu Guutianik Jakobillu Guutianik taagamiuk. Guutimi toqusut Guutiginngilaat, inuusulli Guutigaat, taassumunnga tamarmik inuummata.’ (Lúkarse 20:37, 38) Abrahamip, Isakip Jakobillu saniatigut toqusimasut millonilippassuit Guutip eqqaamavai, makiffissarlu utaqqillugu. ’Toqusut makikkumaarmata, iluartullu iluaatsullu,’ Biibilimi allassimavoq. — apustilit suliait 24:15.
Sapaatip-akunnialui qimagaanermi kingorna, Alecip apeqqutini akissutissarsivai. Jehovamut nalunaajaasup kasuttorfigaa Guutillu oqaasiani toqu makiffissarlu qanoq oqaatigineqartut takutillugu. Alecip tamanna iluarisimaarpaa inuuneranillu nutaamik siunertaqalersitsivoq.
Illittaaq Biibili tunngavigalugu makinnissamik neriuut ilinniarusuppiuk? Soorlu, makittussat amerlanersaat sumi, qilammi nunamiluunnit, makissappat? Guutimillu iluarisaaneq anguniarlugu inuillu asasaminnik toqusimasunik najorteqaleqqissinnaanerannik neriorsuut nuanningaartoq misigiumallugu qanoq iliortoqartariaqarpa? (wD 15/6 94)