BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w26 junhu pp. 26-30
  • Kuazi 70 anu ta sirbi Jeová na Kuba

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Kuazi 70 anu ta sirbi Jeová na Kuba
  • Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) —2026
  • Subtémas
  • Mésmu asuntu
  • KUMESA TÉNPUS DIFÍSIL
  • NU BIRA PIONERU I NU TEVI FIDJU
  • NU VIZITA KONGREGASONS NA TÉNPU KI ÓBRA STABA PROIBIDU
  • NU KONTINUA FILÍS KANTU NOS DIZIGINASON MUDA
  • Jeová presta atenson na nhas orason
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2024
  • N gosta txeu di prende i inxina sobri Jeová
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2022
Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) —2026
w26 junhu pp. 26-30
Gustavo i Emília Joseph.

STÓRIA DI VIDA

Kuazi 70 anu ta sirbi Jeová na Kuba

STÓRIA DI VIDA DI GUSTAVO JOSEPH

N NASE na anu di 1947 na Kuba, ki é un ilha bunitu di Karibi. Kel ilha li ta fika undi ki mar di Karibi i Osianu Atlántiku ta inkontra. Dipôs ki N nase, nha mai ku nha pai tevi dôs fidju-fémia. Nos sinku ta moraba na un sidadi ki txomaba Esmeralda.

N ta lenbra ma nos vida na kel sidadi éra trankuilu. Nu ta viveba pértu di nos família, sima nos tius, nos tias i nos avôs. Nu tinha kumida i dinheru ki ta txigaba pa nu viveba filís.

Kantu N tinha uns sinku anu, nha mai ku nha pai kumesa ta studa Bíblia ku Walton Jones. El ta pregaba ku zelu i el ta andaba uns 10 óra sô pa txigaba na nos sidadi. Tudu bês ki el ta baba, tudu algen di nha família ta djuntaba na kaza di nhas avô duránti alguns óra pa pâpia ku el sobri Bíblia. Nha pai ku nha mai djuntu ku nha tiu Pedru i nha tia Ela, gostaba txeu di kuzê ki es staba ta prende i lógu es batiza pa bira Tistimunhas di Jeová. Ela dja ten kuazi 100 anu i el sta kontinua ta ser pionera na Kuba.

Na kel ténpu, Tistimunhas di Jeová na Kuba tinha liberdadi pa prega i faze runion. Pesoas konxeba Tistimunhas di Jeová dretu pamodi nu ta pregaba di kaza en kaza i sénpri nu ta tinha txeu publikason ku bazi na Bíblia ki nu ta daba es. Nu ta andaba txeu! N ten bons lenbransa di kantu N staba pikinoti i di modi ki nu ta sirbiba Jeová duránti kel “ténpu bon”. Má ‘ténpus difísil’ staba pa ben. — 2 Tim. 4:2.

KUMESA TÉNPUS DIFÍSIL

Kantu N tinha uns sinku anu, nha pai ku nha tiu viaja pa otu párti di ilha pa bai sisti un asenbleia. Infilismenti, duránti kel viajen, es tudu dôs panha fébri tifoide pamodi es bebe agu ki staba kontaminadu. N ta lenbra ma dipôs ki es volta, nha tiu perde tudu se kabelu má el ka móre. Má infilismenti, nha pai móre. El tinha sô 32 anu.

Dipôs ki nha pai móre, nha mai disidi ma nu ta ba moraba ku se irmon ki ta moraba na Lombillo. Pur isu, nu tevi ki dexa nos avô i otus família ki nu gostaba txeu. Má mi, nha mai i nhas irman nu kontinua ta sirbi Jeová djuntu.

Na dia 26 di agostu di 1957, kantu N tinha 10 anu, N batiza na un baraji pértu di Lombillo. Má N ka ta fazeba ideia ma na ménus di dôs anu, vida di Tistimunhas di Jeová na Kuba ta. mudaba konpletamenti. Na anu di 1959, kel govérnu ki staba ta governa tradu di puder i podu un govérnu kumunista.

Kel novu govérnu krê tinha un izérsitu fórti i txeu trópa. Kel-li afeta vida di Tistimunhas di Jeová, pamodi es ka ta bai trópa i nen es ka ta mete na pulítika di es mundu. Pamodi kel-li, nu ba ta perde liberdadi pa prega i pa fazeba runion djuntu sima nu ta fazeba antis. Ku ténpu, govérnu proibi-nu di prega i di faze runion i es poi senténas di irmon fiel na kadia. Txeu bês kes guarda ta sotaba alguns di es i es ka ta daba es kumida. I alvês kumida ki kes guarda ta daba es tinha sangi, ki é un kuza ki Bíblia ta fla ma nu ka debe kume.

Sikrê es proíbi nos óbra, nu kontinua ta djunta pa adora Jeová. (Ebr. 10:25) Nu ta organizaba asenbleia ti na kes lugar ki tinha órta ô na otus lugar déntu di país. N ta lenbra di un bês ki un irmon dexa-nu uza un kural grandi di ovelha pa faze asenbleia. Nu ka konsigi linpa-l antis i nen tra kes ovelha di la. Má simé, nu faze asenbleia na meiu di kes ovelha! — Mik. 2:12.

Nu ta daba txeu valor pa tudu trabadju ki irmons ta fazeba pa djuda-nu ten kumida spritual na kel ténpu. Pur izénplu, es ta gravaba kes prugrama di asenbleia na kaseti i dipôs es ta mandaba es pa irmons na otus párti di Kuba. Alvês, es ta diziginaba sô dôs irmon pa pripara i pa grava tudu kes diskursu di un asenbleia. I dja ki irmons ta gravaba na kes lugar sukundidu, alvês nu ta obiba galu ta kanta i otus barudju interesanti na fundu di gravason. Si kel lugar di faze asenbleia ka tinha lus, un irmon ta pedalaba un bisikléta ki ta fikaba fíksu na txon i ki ta fikaba ligadu na un mákina ki ta produziba inerjia. Di kel manera li nu ta pode ligaba leitor di kaseti i obi kel prugrama. É verdadi ki nu ka tinha liberdadi ô tudu kes publikason ki irmons na kes otu país tinha, má nunka nu ka fika sen kumida spritual. I nu gostaba txeu di sirbi Jeová djuntu. — Nee. 8:10.

NU BIRA PIONERU I NU TEVI FIDJU

Kantu N tinha 18 anu, N bira pioneru fíksu na sidadi di Flórida. Más ô ménus un anu dipôs, N diziginadu pa ser pioneru spesial na sidadi di Camagüey, ki é kapital di pruvínsia. É la ki N konxe Emília, un irman bunita di Santiagu di Kuba. Nu kumesa ta namora i déntu di un anu nu kaza.

Imajens: 1. Gustavo djuntu ku kes alunu di se turma xintadu ta tra fotu di turma. 2. Gustavo i Emília sta ta ri pértu di ses bolu di kazamentu.

(Skerda) Escola do Ministério do Reino para anciãos, na Camagüey, na Kuba, na anu di 1966.

(Direita) Na dia di nos kazamentu, na anu di 1967.

N kumesa ta trabadja pa ténpu interu na un di kes fábrika di asukra ki éra di govérnu. Mi ku Emília nu ka konsigi ser pioneru más, má nu krê kontinuaba ta faze nos midjór na nos sirvisu pa Jeová. N pidi pa N trabadjaba na fábrika na kel turnu ki ta baba di três óra di madrugada ti 11 óra di palmanhan. N ka gostaba di korda sédu, má kel oráriu la ta dexaba mi faze más na pregason i sisti tudu runion djuntu ku Emília.

Na anu di 1969, nase nos primeru fidju ki txoma Gustavo. Na kel ténpu ki el nase, irmons pidi-m pa N kumesa ta faze trabadju di vizita kongregasons. Na kel ténpu, éra normal irmons ki tinha fidju ser enkaregadu di grupu di kongregason na Kuba. Duránti kes anu nu tinha txeu kuza di faze, má tanbê nos éra filís. Mi ku Emília nu xinti ma éra un benson di Jeová pode sirbi nos irmons ku irmans di kel manera li. Duránti kel ténpu ki nu staba na trabadju di vizita kongregasons, nu tevi más dôs fidju ki txoma Obed i Abner, i alguns anu dipôs nase nos fidju-fémia ki txoma Mahely.

Óras ki N ta pensa na kel ténpu ki nu ta vizitaba kongregasons, N ta xinti filís di odja modi ki Jeová abênsua se povu na Kuba. Tanbê el abênsua sforsu ki nu faze pa nu inxina nos fidjus ama-l. Dexa-m splika nhos modi ki éra vida di mi ku Emília na kel ténpu ki nu ta vizitaba kongregasons.

NU VIZITA KONGREGASONS NA TÉNPU KI ÓBRA STABA PROIBIDU

Pamodi óbra staba proibidu na anus 60 i 70, bira más difísil pa irmons sisti runion i bai pregason. Kes Salon di Reinu fitxadu. Kes misionáriu tradu di país. Txeu irmon jóven podu na kadia. I Betel na Havana fitxadu.

Gustavo i Emília tene alguns revista “Nhos Korda!” na spanhol, na mô.

Na trabadju di vizita kongregasons, na anus di 1990.

Dja ki óbra staba proibidu, nu ta pode vizitaba kongregasons sô na fin di simana. Pur isu, nu ta vizitaba kada kongregason na dôs fin di simana. Nu ta viajaba ku poku kuza i txeu bês na bisikléta, asi pa nu ka txomaba atenson di algen. É klaru ki nu ta fazeba nos vizitas sukundidu. Nu ta finjiba ma nu sta ba vizitaba nos família. Éra fásil faze kel-li. Alvês, kuazi nu ta skeseba ma nu ba fazeba es vizita di kongregason pamodi nu ta xintiba sima un família. (Mar. 10:29, 30) Má nu tinha ki tomaba txeu kuidadu. Txeu bês pulísia ta sigiba nos i es ta paraba nos pa faze-nu pergunta. Si pulísia diskubriba nos, kes irmon ki ta resebeba nos pode sérba prézu. — Rom. 16:4.

Duránti kel ténpu txeu irmon ku irmans ka tinha txeu dinheru, má es gostaba di da. Na alguns lugar ta parseba ma tinha más moskitu di ki algen, má ku bondadi nos amigu ta daba nos úniku moskiteru ki es tinha, asi pa nu pode durmiba dretu. Otus ta resebeba nos na ses kaza, sikrê es tinha poku kumida. Na verdadi, alvês nu ta lebaba nos kumida pa nu dividiba ku es.

Óras ki nu ta vizitaba kongregasons, nu ka ta lebaba tudu nos fidju. Nu ta viajaba sô ku un fidju i nu ta dexaba nha mai ku nha irman ta kuida di kes otu na kaza. Na verdadi, alvês viajaba ku un bebé ta protejeba nos. Tevi un bês ki pulísia rabista-nu, má nu sukundiba kes publikason na bólsa ki nu ta poba kes fralda suju di bebé, i pur isu es ka djobe la.

N ta dimira Emília txeu pa tudu trabadju ki el faze pa kuida di nos fidjus timenti nu staba ta faze trabadju di vizita kongregasons. N konsigi trabadja na kel fábrika i omésmu ténpu N ta vizitaba kongregasons. Modi ki N konsigi faze kel-la? Alvês N ta trabadjaba dôs turnu ô dôs bês pa simana, asi pa N pode tinha fin di simana livri. Má dipôs nha trabadju muda. N bira xéfi di ekipa i N tinha ki trabadjaba 7 dia pa simana. N ka pode negaba kel oráriu. Má N diskubri ma si N daba nha ekipa trabadju ki ta txigaba pa es fika okupadu duránti fin di simana, N ta pode saíba pa ba vizita kongregasons sen prubléma. Pa kel ki N sabe, nhas xéfi nunka ka da kónta ma N ka trabadjaba na fin di simana!

NU KONTINUA FILÍS KANTU NOS DIZIGINASON MUDA

Gustavo sta ta faze un diskursu na un kongrésu di distritu, na anu di 1994.

Primeru kongrésu ki nu faze dipôs ki nos óbra fika livri, na anu di 1994.

Un dia, na anu di 1994, irmons ki ta tomaba kónta di óbra na Kuba faze un runion ku tudu enkaregadu di grupu di kongregason na Havana. Nos éra 80 enkaregadu di grupu di kongregason. Nu fika txeu kontenti di sta djuntu ku kes irmon otu bês dipôs di txeu anu. Na kel runion, primeru nu pâpia di alguns mudansa na nos organizason. Dipôs nu resebe un avizu ki dexa-nu spantadu. Irmons fla-nu ma es tinha planu di fla autoridadi nos nómi! Pamodi ki es sta ba fazeba kel-li?

Es splika-nu ma es staba ta faze alguns runion ku autoridadis, pamodi es krê midjoraba relasionamentu entri govérnu i Tistimunhas di Jeová. Kes autoridadi pidi un lista ku nómi di tudu enkaregadu di grupu di kongregason. Nos tudu nu konkorda pa es daba nos nómi. Dipôs di kel-la, kes konbérsu ku kes autoridadi da bons rezultadu.

Ku ténpu, nu tevi liberdadi pa faze runion i pa prega, enbóra inda nu ka tinha un rejistu legal di relijion. Dipôs nu da kónta ma kes autoridadi dja sabia nómi di alguns enkaregadu di grupu di kongregason. Má es krê sô konfirmaba kuzê ki dja es sabia.

Na setenbru di 1994, autoridadi dexa-nu abri Betel otu bês. Nu konsigi uza kel mésmu prédiu ki nu uzaba 20 anu atras.

Dipôs, na anu di 1996, mi ku Emília nu resebe un xamada ta konvida-nu pa nu ba sirbi na Betel. Na komésu N fika spantadu, má dipôs N fla irmons ma inda N tinha dôs fidju pa N kuidaba. Irmons pensa na nos situason ku kuidadu i dipôs es fla-nu ma simé es kreba pa nu ba sirbiba na Betel. Nu seta i dipôs nu kumesa ta faze planu pa família interu muda pa Havana.

Imajens: 1. Emília i otus irman ta trabadja na Dipartamentu di Kustura na Betel. 2. Gustavo sta ta faze un diskursu na un Salon di Asenbleia.

(Skerda) Emília na Dipartamentu di Kustura na filial di Kuba, na komésu di anus 2000.

(Direita) Didikason di un Salon di Asenbleia, na 2012.

Na verdadi, na komésu N ka gostaba di sirbi na Betel. N pasa txeu anu ta vizita kongregasons, pur isu N ta amaba kel diziginason. N staba preokupadu ku irmons ku irmans i N ta xintiba ma ku kel trabadju ki N staba ta faze na skritóriu, N ka ta pode daba es kel ajuda ki es staba ta meste. Má kes otu betelita, i prinsipalmenti nha mudjer, Emília, djuda-m muda nha manera di pensa. Ku ténpu, N kumesa ta xinti alegria otu bês i gósi N sta kontenti ta sirbi na Betel.

Imajens: 1. Gustavo sta na un palku, ta pâpia ku kes alunu ki forma na Escola Bíblica para Casais Cristãos. 2. Gustavo sta djuntu ku más kuatu irmon di Kumison di Filial.

(Skerda) Na formatura di Escola Bíblica para Casais Cristãos, na anu 2013.

(Direita) Kumison di Filial di Kuba, na 2013.

Gustavo i Emília sta xintadu djuntu ku ses fidju-fémia i ses jénru.

Mi ku Emília na un asenbleia djuntu ku nos fidju-fémia i ku se maridu

Mi ku Emília, nu ka sta jóven más. Má nu ta fika kontenti óras ki nu ta lenbra di tudu kes irmon ku irmans ki nu tevi priviléjiu di konxe i di sirbi djuntu ku es duránti tudu kes anu li. Má nu sta kontenti prinsipalmenti di odja nos fidjus i nos nétus ta sirbi Jeová. Nu ta xinti sima apóstlu Juan, ki dja staba algen grandi, kantu el fla: “N ka ten alegria más grandi ki kel-li: obi ma nhas fidju sta kontinua ta anda na verdadi.” — 3 Juan 4.

Mi ku Emília, dja nu ten kuazi 30 anu ta sirbi na Betel. Sikrê dja nu sta algen grandi i nu ten prublémas di saúdi, simé nu ta tenta faze nos midjór na nos diziginason. Duránti kes anu li ta sirbi Jeová, nu tevi alguns dizafiu. Má nu sta kontenti di sirbi “kel Deus filís”, dja ten kuazi 70 anu li na ilha di Kuba! — 1 Tim. 1:11; Sal. 97:1.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2026)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Konfigurasons di Privasidadi
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen