Te Yesu Tamɔ Tɛŋŋ?
Hetoo ni Biblia lɛ kɛhãa
Mɔ ko mɔ ko leee bɔ ni Yesu tamɔ hã diɛŋtsɛ, ejaakɛ Biblia lɛ etsɔɔɔ bɔ ni egbɔmɔtso yɔɔ hã. Enɛ tsɔɔ akɛ jeee bɔ ni egbɔmɔtso yɔɔ hã lɛ ni he hiaa. Kɛ̃lɛ, Biblia lɛ hãa wɔleɔ nibii komɛi yɛ Yesu he.
Ehe nibii komɛi: Yudanyo ji Yesu, ni eeenyɛ efee akɛ ekɔ emami hewolo nɔ su, tamɔ Yudabii krokomɛi anɔ lɛ nɔŋŋ. (Hebribii 7:14) No hewɔ lɛ, kɛ́ okwɛ Yesu lɛ, ebaawa akɛ ebaasoro lɛ yɛ Yudafoi krokomɛi ahe. Gbi ko be ni aaye gbi jurɔ ko lɛ, Yesu jɛ Galilea kɛtee Yerusalem yɛ teemɔŋ ni aleee. (Yohane 7:10, 11) Ni kɛ́ eyɛ ekaselɔi lɛ ateŋ po lɛ, onaaa akɛ esoro lɛ yɛ ekaselɔi lɛ ahe. Kaimɔ akɛ, ehe bahia ni Yuda Iskariot afee nɔ ko dani mɛi babaoo ni amɛhiɛ klantei kɛ tsokpotii ni ba Yesu mɔmɔ lɛ anyɛ ayɔse lɛ.—Mateo 26:47-49.
Yitsɔi kɛlɛ: Enyɛŋ eba akɛ no mli lɛ Yesu yitsɔi kɛlɛ kakadaŋŋ, ejaakɛ Biblia lɛ kɛɛ “kɛji nuu hã eyitsɔi tsa kakadaŋŋ lɛ, eji hiɛshishwiemɔ kɛhã lɛ.”—1 Korintobii 11:14.
Tsɛŋ: Yesu to tsɛŋ. Eye Yudabii amla akɛ hii ‘akaku amɛtsɛŋ naa ni amɛkɛfite lɛ’ lɛ nɔ. (3 Mose 19:27; Galatiabii 4:4) Kɛfata he lɛ, be ni Biblia lɛ gbaa bɔ ni abaafee apiŋ Yesu lɛ, etsĩ etsɛŋ tã.—Yesaia 50:6.
Egbɔmɔtso: Nɔ fɛɛ nɔ tsɔɔ akɛ no mli lɛ, Yesu yɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa. Be ni etsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, efã gbɛ kilomitai abɔ. (Mateo 9:35) Be ko be ni etee Yudafoi lɛ asɔlemɔ shĩa lɛ, etsirɛ shikatsakelɔi lɛ akpɔlɔi lɛ etswiatswiaa shi, ni be ko hu lɛ, ekɛ kpãa ni akɛgwaoɔ mɔ shwie mɛi kɛ amɛkooloi lɛ kɛje jɛmɛ kɛtse sɔlemɔ shĩa lɛ he. (Luka 19:45, 46; Yohane 2:14, 15) Wolo ni ji McClintock and Strong’s Cyclopedia lɛ kɛɛ akɛ: “Saji fɛɛ ni awie yɛ bɔ ni [Yesu hi] shi ehã kɛ nibii fɛɛ ni efee lɛ he lɛ, tsɔɔ akɛ eyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa.”—Kpo IV, baafa 884.
Ehiɛ su: Yesu hi shi akɛ mɔ ko ni he jɔ ni musuŋ tsɔɔ lɛ, ni ekã shi faŋŋ akɛ ana yɛ ehiɛ akɛ eyɛ sui nɛɛ. (Mateo 11:28, 29) Gbɔmɛi srɔtoi fɛɛ tee eŋɔɔ kɛhã miishɛjemɔ kɛ yelikɛbuamɔ. (Luka 5:12, 13; 7:37, 38) Gbekɛbii po ná miishɛɛ kɛ́ amɛyɛ emasɛi.—Mateo 19:13-15; Marko 9:35-37.
Susumɔi ni ejaaa ni mɛi hiɛ yɛ bɔ ni Yesu yɔɔ hã lɛ he
Susumɔ ni ejaaa: Akɛni Kpojiemɔ wolo lɛ kɛ Yesu yitsɔi to kooloo he tsɔi he, ni ekɛ enaji to “akɔɔble krɔŋŋ” he hewɔ lɛ, mɛi komɛi kɛɔ akɛ ekolɛ Yesu lɛ, Afrikanyo ni.—Kpojiemɔ 1:14, 15, The New Jerusalem Bible.
Anɔkwa sane: Akɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli saji lɛ hã yɛ “okadii” amli. (Kpojiemɔ 1:1) Be ni awieɔ Yesu yitsɔi kɛ enaji ahe lɛ, akɛ mfonirifeemɔŋ wiemɔ tsu nii kɛtsɔɔ sui ni Yesu baajie lɛ kpo be ni atee lɛ shi lɛ sɛɛ, shi jeee bɔ ni egbɔmɔtso ji be ni eyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. Kɛ́ Kpojiemɔ 1:14 lɛ wie Yesu he akɛ “eyitso kɛ eyitsɔi yɛɔ tamɔ kooloo hetsɔi yɛŋ, tamɔ snoo,” lɛ, eyitsɔi kɔla he ewieɔ lɛ, shi jeee bɔ ni eyitsɔi yɔɔ kɛ́ ata he. Enɛ damɔ shi kɛhã ehiɛshikamɔ yɛ afii abɔ ni eye lɛ hewɔ. (Kpojiemɔ 3:14) Ŋmalɛ nɛɛ kɛ bɔ ni Yesu yitsɔi yɔɔ kɛ́ ata he lɛ etooo bɔ ni kooloo hetsɔi yɔɔ lɛ he, ni nakai nɔŋŋ ekɛtooo bɔ ni kɛ́ ata snoo he lɛ, eyɔɔ lɛ he, shi moŋ eewie kɔla he.
Yesu naji “tamɔ akɔɔble krɔŋŋ ni edɔ yɛ flɔnɔɔ mli.” (Kpojiemɔ 1:15) Agbɛnɛ hu, ehiɛ “tamɔ hulu ni miitso kɛ ehewalɛ fɛɛ.” (Kpojiemɔ 1:16) Akɛni mɛi komɛi bɛ hewolonɔ su tamɔ nɔ ni atsĩ tã nɛɛ eko hewɔ lɛ, ekolɛ ninaa nɛɛ baafee mfonirifeemɔŋ nɔ, ni damɔ shi kɛhã Yesu ni atee lɛ shi lɛ akɛ mɔ ni ‘hiɔ la ni anyɛŋ abɛŋkɛ mli lɛ.’—1 Timoteo 6:16.
Susumɔ ni ejaaa: Yesu bɛ ekãa ni eyɛ wudɔwudɔ.
Anɔkwa sane: Yesu fee enii akɛ nuu. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekɛ ekãa jie ehe shi etsɔɔ mɛi babaoo ni hiɛ tsei kɛ klantei ni ba amɛbamɔ lɛ lɛ. (Yohane 18:4-8) Agbɛnɛ hu, eyɛ faŋŋ akɛ Yesu yɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ, ni no hewɔ enyɛ etsu nii akɛ kapintafonyo ni kɛ amɛdɛŋdadei tsuɔ nii lɛ.—Marko 6:3.
Belɛ, mɛni hewɔ ni ehe bahia ni aye abua Yesu kɛtere epiŋmɔ tso lɛ? Ni mɛni hewɔ egbo dani mɛi krokomɛi ni asɛŋ amɛ afata ehe lɛ gboi lɛ? (Luka 23:26; Yohane 19:31-33) Nibii ni afee Yesu lɛ hã egbɔjɔ waa dani no sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, asɛŋ lɛ lɛ. No mli lɛ, ewɔko jenamɔ muu fɛɛ, ni yiŋtoo kome hewɔ ji akɛ ehe jara lɛ waa. (Luka 22:42-44) Gbɛkɛ lɛ, Yudafoi lɛ fee lɛ niseniianii, ni enɔ leebi lɛ, Romabii lɛ wa lɛ yi. (Mateo 26:67, 68; Yohane 19:1-3) Eeenyɛ efee akɛ nibii nɛɛ fata he ni egbo mra lɛ.
Susumɔ ni ejaaa: Yesu hi shi akɛ mɔ ni nii yɔɔ mɔbɔ be fɛɛ be.
Anɔkwa sane: Yesu jie Yehowa, e-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi, ni Biblia lɛ tsɛ lɛ “miishɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ” sui akpo kɛmɔ shi. (1 Timoteo 1:11; Yohane 14:9) Anɔkwa, Yesu tsɔɔ mɛi bɔ ni amɛbaafee ni amɛná miishɛɛ. (Mateo 5:3-9; Luka 11:28) Anɔkwa saji nɛɛ hãa wɔnaa akɛ bei pii lɛ, anaa yɛ Yesu hiɛ akɛ eyɛ miishɛɛ.