Sanekpakpa Lɛ Kɛhamɔ
Kɛtsɔ Hegbɛ ni oootao ni okɛye odase Trukaa Nɔ
1 Yesu fa ekaselɔi lɛ ni amɛha amɛla lɛ akpɛ. (Mat 5:14-16) Eesumɔ ni amɛgba mɛi krokomɛi Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ yɛ hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni amɛaana mli. Yesu ji nɔkwɛmɔ nɔ yɛ enɛ gbɛfaŋ. Enɛ he nɔkwɛmɔ nɔ ji be mli ni eŋɔ hegbɛ lɛ koni eshiɛ anɔkwale lɛ etsɔɔ Samariayoo ko yɛ nu bu ko he yɛ Sikar lɛ. (Yoh. 4:5-30) Ni wɔ hu? Ani wɔŋɔɔ hegbɛi ni tamɔ nɛkɛ koni wɔkɛye odase?
2 Jeee wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ ni wɔkɛ wɔhe awo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli daa gbi. Shi hegbɛi baanyɛ aba daa gbi ni wɔbaanyɛ wɔye odase yɛ mli. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ trukaa odaseyeli nɔ. Mɛi akpei abɔ ebale anɔkwale lɛ kɛtsɔ nɛkɛ gbɛ nɔ. Kɛ wɔha wɔhiɛ hi wɔhe nɔ ni wɔyɔse nɛkɛ hegbɛi nɛɛ ni wɔbɔ he mɔdɛŋ lɛ, wɔnine baanyɛ ashɛ gbɔmɛi pii anɔ.
NAMƐI WƆBAANYƐ WƆSHIƐ WƆHA?
3 Kɛfata shia kɛ shia odaseyeli, sɛɛ saramɔ kɛ Biblia mli nikasemɔi ni wɔfeɔ daa lɛ ahe lɛ, wɔbaanyɛ wɔye wɔ nanemɛi nitsulɔi, nanemɛi skulbii, nitsumɔ mli hefatalɔi, wekumɛi kɛ mɛi krokomɛi ni wɔle amɛ lɛ odase trukaa. Kɛ wɔmiifa gbɛ yɛ bɔs, oketeke loo yɛ kɔɔyɔŋ lɛlɛ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ nanemɛi gbɛfalɔi lɛ aje sanegbaa shishi. Kɛ wɔyɛ gbɛhamɔ mli hu lɛ, wɔbaanyɛ wɔshiɛ sanekpakpa lɛ wɔha mɛi ni tsuɔ nii yɛ gbɔi atoohei, mɛi ni hɔɔ pɛtrol, mɛi ni tsuɔ nii yɛ nihoomɔ kɛ niyeli hei kɛ taxi kudɔlɔi. Wɔbaanyɛ wɔwie wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi yɛ be mli ni wɔmɛɔ yɛ datrɛfoi anitsumɔ he aloo wɔmɛɔ tsɔne. Kɛ wɔyɛ shia hu lɛ ekolɛ wɔbaanyɛ wɔye odase wɔtsɔɔ akutsoŋbii kɛ mɛi krokomɛi ni wɔle amɛ. Kɛ wɔjwere helatsamɔ hei po lɛ, wɔbaanyɛ wɔye datrɛfoi, helatsɛmɛi akwɛlɔi kɛ mɛi krokomɛi ni he yeɔ ji odase.
BƆ NI WƆƆFEE WƆJE SHISHI
4 Kɛ wɔkɛ mɔ ko yaakpe kɛha nɔ ko feemɔ ni wɔle akɛ ehe baahia ni wɔmɛ yɛ be kpalaŋŋ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɔlɔ dɛhiɛmɔ wolo loo woji ni anyɛɔ akɛwoɔ kotoku mli lɛ enyɔ ko. Kɛ asaa he nɛkɛ lɛ, mɛi komɛi naa akɛ kɛ amɛje sanegbaa shishi ni amɛtsi sane ko ni eba ni hɛleɔ mɔ shi lɛ ta ni amɛbi bɔ ni mɔ lɛ nuɔ he ehaa lɛ, eyeɔ omanye yɛ bei komɛi amli. Mɛi krokomɛi hu ena akɛ kɛ amɛbi sane ko ni kanyaa mɔ jwɛŋmɔ yɛ sane ko ni eba he lɛ, ehaa anyɛɔ ayeɔ odase fɛfɛo. Yɛ fɛɛ mli lɛ, hegbɛ loo mɔdɛŋbɔɔ ji nɔ ni he hiaa ni akɛaatsu saji ahe nii.
ODASEYELI YƐ NITSUMƆ MLI
5 Mɛi ni hiɛ heloo naa nitsumɔi baanyɛ ato gbɛjianɔ ni amɛye amɛnanemɛi nitsulɔi odase. Nyɛmimɛi yei enyɔ ko ni yɔɔ Georgia yɛ U.S. Amerika lɛ ŋmala nanemɛi nitsulɔi ni amɛsusuɔ akɛ amɛbaanya anɔkwale lɛ he lɛ agbɛi. Beni amɛkɛ mɛi ni amɛŋmala amɛgbɛi lɛ fɛɛ kɛ mɛi fioo ko ni fata he lɛ ewie lɛ, amɛnyɛ amɛkɛ Revelation Climax woji lɛ fe 65 ha ni amɛnine shɛ mɛi pii ni bana wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ anɔ. Ani bo hu obaanyɛ ofee nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ?
6 Yɛ sane kroko hu mli lɛ, nyɛminuu ko tswa efai shi akɛ ebaaye klɛŋklɛŋ mɔ ni baaba abata emasɛi yɛ be mli ni amɛtee hejɔɔmɔ fioo kɛha minitii 15 lɛ odase. Nuu ni ekɛ lɛ wie lɛ le anɔkwale lɛ he nɔ ko shi ekɛɛ lɛ akɛ esumɔɔɔ ni etsaa sane lɛ nɔ. Shi kɛlɛ, wɔnyɛminuu lɛ shi wolo ko yɛ he ni nuu nɛɛ nine baanyɛ ashɛ nɔ oya yɛ. Abaptisi nakai nuu lɛ kɛ eweku muu lɛ fɛɛ yɛ nyɔji ekpaa pɛ mli.
7 Akɛ “Je lɛ la” lɛ, Yesu ŋɔ hegbɛi koni eye odase trukaa. (Yoh. 8:12) Kɛ wɔha wɔhiɛ hi wɔhe nɔ ni wɔmiisumɔ ni wɔgba mɛi krokomɛi wɔhiɛnɔkamɔ ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ he sane lɛ, wɔ hu hegbɛi ni akɛyeɔ odase lɛ ejeŋ wɔdɛŋ. Kɛkɛ lɛ taakɛ Yesu kaselɔi lɛ ji lɛ, ‘wɔbaakpɛ tamɔ kanei yɛ je lɛ mli.’—Fil 2:15,16.