Maŋ Kusumii kɛ Kristofoi Ashishitoo Mlai Ani Amɛkɛ Amɛhe Kpãa Gbee?
AKƐ nitsumɔ wo Stephen, Odasefonyo ko ni jɛ Europa Kooyigbɛ lɛ dɛŋ koni eyasɔmɔ yɛ Afrika maŋ wulu ko mli akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ. Beni ekɛ nyɛminuu ko ni yɔɔ jɛmɛ lɛ sharaa shi yɛ maŋ lɛŋ lɛ, etsui fã, beni nyɛminuu lɛ mɔ enine shi lɛ.
Efee Stephen naakpɛɛ akɛ eeesusu akɛ nuu kroko hiɛ enineshi kɛnyiɛ gbɛjegbɛ ni mɛi babaoo hoɔ yɛ nɔ lɛ nɔ. Yɛ emaŋ kusum naa lɛ, kusum nifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ hiɛ shishinumɔi ni tsɔɔ nuu ni kɛ nuu náa bɔlɛ. (Romabii 1:27) Shi kɛlɛ, kɛha nyɛminuu Afrikanyo lɛ, nijiashimɔmɔ ji nifeemɔ diɛŋtsɛ ni tsɔɔ naanyobɔɔ. Nine lɛ he ŋmɛɛmɔ baatsɔɔ akɛ aakpoo naanyobɔɔ lɛ.
Mɛni hewɔ esa akɛ srɔtofeemɔi ni yɔɔ kusumii amli lɛ agba wɔnaa? Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, akɛni Yehowa webii ahiɛ yɔɔ amɛhe nɔ akɛ amɛaatsu ŋwɛi fãmɔ akɛ ‘afee jeŋmaji fɛɛ kaselɔi’ lɛ he nii lɛ hewɔ. (Mateo 28:19) Bɔni afee ni atsu nitsumɔ nɛɛ he nii lɛ, mɛi komɛi eshi kɛtee koni amɛyasɔmɔ yɛ he ni sɔɔlɔi ahe hiaa waa yɛ. Bɔni afee ni amɛye omanye yɛ shihilɛ hee ni amɛyaje mli lɛ mli lɛ, esa akɛ amɛnu kusumii ni yɔɔ srɔto ni amɛkɛkpeɔ lɛ shishi ni amɛtsake amɛhe amɛwo mli. Kɛkɛ lɛ, amɛbaanyɛ amɛkɛ amɛnanemɛi nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ atsu nii yɛ ekomefeemɔ mli, yɛ be mli ni amɛtsuɔ nii waa kɛmɔɔ shi yɛ maŋshiɛmɔ nitsumɔ lɛ hu mli lɛ.
Kɛfata he lɛ, mɛi babaoo ejo foi kɛshi amɛmaji ni naagbai yɔɔ mli lɛ amli yɛ maŋkwramɔ loo shika he yiŋtoi ahewɔ kɛtee maji krokomɛi amli yɛ jeŋ ni efee basabasa nɛɛ mli. No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔna lɛɛlɛŋ akɛ, yɛ be mli ni wɔshiɛɔ wɔtsɔɔ nɛkɛ nanemɛi heei nɛɛ, wɔkɛ kusumii heei kpeɔ. (Mateo 22:39) Kɛ kpaako wɔyaje shihilɛi srɔtoi amli lɛ, ekolɛ nɔ ni baajɛ mli aba ji kusumii heei ahe yiŋfutumɔ.
Saji ni Yɔɔ Faŋŋ
Kusum nifeemɔ ebote adesai ashihilɛ mli nɔ fɛɛ nɔ mli. No hewɔ lɛ, kwɛ bɔ ni eeefee efolo akɛ ‘ooofee ohe nilelɔ tuutu’ ni opɛi kusum nifeemɔi amli saji bibii fɛɛ mli koni otsɔɔ kɛji ekɛ Biblia mli shishitoo mlai kpãa gbee loo ejeee nakai!—Jajelɔ 7:16.
Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, ehe miihia ni ole maŋ kusumii ni teɔ shi ewoɔ ŋwɛi shishitoo mlai yɛ faŋŋ mli lɛ. Eyɛ mli akɛ bei pii lɛ, nakai feemɔ waaa, ejaakɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ “koni akɛjaje nibii jogbaŋŋ.” (2 Timoteo 3:16, NW) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, akpɛlɛɔ nɔ yɛ kusum naa yɛ shikpɔji komɛi anɔ akɛ akɛ ŋamɛi babaoo ahi shi, shi yɛ anɔkwa Kristofoi agbɛfaŋ lɛ, Ŋmalɛ naa shishitoo mla lɛ ji akɛ, nuu kome kɛ ŋa kome pɛ ahi shi.—1 Mose 2:24; 1 Timoteo 3:2.
Nakai nɔŋŋ anɔkwa Kristofonyo ekpɛlɛŋ yarafeemɔ kusumii komɛi ni afee koni akɛshwie mumɔi fɔji, loo ni damɔ susuma ni gbooo mli hemɔkɛyeli nɔ lɛ nɔ. Mɛi komɛi shãa tsofa-kɛ-ŋma amɛhaa mɛi ni egboi loo amɛsɔleɔ amɛhaa amɛ bɔni afee ni amɛkɛshwie mumɔi fɔji. Mɛi krokomɛi shĩɔ kpe loo amɛfeɔ fũu ni ji enyɔ po kɛ yiŋtoo lɛ akɛ amɛkɛmiiye amɛbua mɛi ni egboi lɛ koni amɛkɛsaa amɛhe amɛha shihilɛ ‘yɛ jeŋ kroko lɛ mli.’ Shi Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, kɛ́ gbɔmɔ gbo lɛ, ‘eleee nɔ ko nɔ ko,’ ni yɛ no hewɔ lɛ, enyɛŋ efee mɔ ko mɔ ko ekpakpa loo efɔŋ ko.—Jajelɔ 9:5; Lala 146:4.
Yɛ anɔkwale mli lɛ, kusumii babaoo yɛ ni kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kpãa gbee. Kwɛ bɔ ni ehaa tsui nyɔɔ mɔ mli, kɛ́ wɔkɛ kusum nifeemɔi komɛi kpe ni haa gbɔfeemɔ mumɔ yaa nɔ be fɛɛ be, ní kusum nifeemɔ biɔ koni akɛ miishɛɛ aŋa gbɔ po, ní afɔ̃ lɛ nine kɛba shia lɛ mli, kɛ́ ehe miihia! Kɛ mɛi ni sa lɛ jie subaŋ ni tamɔ nɛkɛ kpo amɛtsɔɔ bo lɛ, ani etsirɛɛɛ bo koni okɛ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ atsu nii? Kɛ oofee nakai lɛ, eka shi faŋŋ akɛ, ebaaha Kristofoi asubaŋ ni oyɔɔ lɛ aya hiɛ.—Hebribii 13:1, 2.
Wɔteŋ namɔ sumɔɔ koni aha emɛ aahu yɛ he ko? Yɛ shikpɔji komɛi anɔ lɛ, enɛ efɔɔɔ baa, ejaakɛ abuɔ be akɛ nɔ ko ni he hiaa waa. Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ, Yehowa ji Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtolɔ. (1 Korintobii 14:33) No hewɔ lɛ, eto ‘gbi kɛ ŋmɛlɛtswaa nɔ’ ni ekɛ efɔŋfeemɔ baaba naagbee, ni emaa nɔ mi ehaa wɔ akɛ nɛkɛ nifeemɔ nɛɛ “ekpeŋ sɛɛ.” (Mateo 24:36; Habakuk 2:3) Kusumii ni haa akɛ be tsuɔ nii bɔ ni sa hiɛ lɛ yeɔ ebuaa koni wɔto wɔ gbɛjianɔ koni wɔjie bulɛ ni sa kpo wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi kɛ amɛbe, ní kɛ Ŋmalɛ naa shishitoo mlai kpãa gbee yɛ faŋŋ mli lɛ.—1 Korintobii 14:40; Filipibii 2:4.
Ni Kusumii ni Jeee Tɔ̃mɔ Hu?
Yɛ be mli ni kusumii komɛi kɛ Kristofoi ashihilɛ gbɛ lɛ kpãa gbee waa lɛ, ekrokomɛi bɛ lɛ nakai. Ni nakai kusumii ni anyɛŋ atsɔɔ akɛ ehi loo ehiii lɛ hu? Kusumii babaoo yɛ ni jeee tɔ̃mɔ loo eyeee mɔ awui, ni bɔ ni wɔfeɔ wɔnii yɛ he lɛ baanyɛ atsɔɔ pɛpɛɛpɛ ni wɔŋmɛɔ yɛ mumɔŋ.
Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ŋamɔi srɔtoi babaoo yɔɔ—dɛtaa, shikotomɔ, naashɔmɔ, loo fuamɔ po. Nakai nɔŋŋ hu kusum nifeemɔi srɔtoi babaoo diɛŋtsɛ yɔɔ ni akɛtsuɔ nii yɛ okpɔlɔ he. Yɛ shikpɔji komɛi anɔ lɛ, gbɔmɛi feɔ ekome kɛyeɔ nii yɛ plɛte kome loo kã kome mli. Akpɛlɛɔ gɔimɔ nɔ—ni asumɔɔ po—nifeemɔ ni tsɔɔ hiɛsɔɔ kpojiemɔ yɛ maji wuji komɛi amli, yɛ be mli ni akpɛlɛɛɛ nɔ yɛ maji krokomɛi amli, ni abaanyɛ abu lɛ akɛ subaŋ gbonyo ni ehiii kwraa.
Yɛ nɔ najiaŋ ni oootsɔɔ kusumii ni jeee tɔ̃mɔ nɛɛ amli nɔ ni bo diɛŋtsɛ osumɔɔ loo osumɔɔɔ lɛ, okɛ ojwɛŋmɔ ama bɔ ni ooofee oná jwɛŋmɔ ni ja yɛ nomɛi ahe lɛ nɔ. Ŋaawoo ni yɔɔ ebe naa ni jɛ Biblia lɛ mli lɛ jieɔ yi akɛ ‘wɔkaŋmɛ mligbalamɔi loo yaka anunyam taomɔ gbɛ, shi moŋ wɔkɛ heshibaa jwɛŋmɔ abuaa wɔnanemɛi fe wɔ diɛŋtsɛ wɔhe.’ (Filipibii 2:3) Nakai nɔŋŋ Eleanor Boykin kɛɛ yɛ ewolo ni ji This Way, Please—A Book of Manners lɛ mli akɛ: “Tsui ni mli jɔ ji nɔ ni he hiaa bo klɛŋklɛŋ.”
Heshibaa nifeemɔ nɛɛ haŋ wɔnyaŋe mɛi krokomɛi akusumii. Ebaatsirɛ wɔ koni wɔfee nii kɛtsɔ hiɛ ni wɔkase bɔ ni mɛi krokomɛi hiɔ shi amɛhaa, wɔkɛ wɔhe awo amɛkusumii nifeemɔi amli ni wɔsa amɛniyenii anàa moŋ fe ni wɔɔtsi wɔhe kɛjɛ he loo ni wɔɔná nibii fɛɛ ni yɔɔ srɔto lɛ ahe jwɛŋmɔ fɔŋ. Kɛ wɔhiɛ jwɛŋmɔ ni ja ni wɔmiisumɔ ni wɔka gbɛ̀i heei wɔkwɛ lɛ, wɔjieɔ bulɛ ni mli kwɔ kpo wɔtsɔɔ wɔgbɔfeelɔ loo wɔnanemɛi ni jɛ maŋsɛɛ lɛ. Wɔ hu wɔnáa he sɛɛ, be mli ni ‘wɔlɛɛɔ’ wɔtsui kɛ wɔniiashikpamɔi ‘amli’ lɛ.—2 Korintobii 6:13.
Kɛ Kusum Nifeemɔ lɛ Tsĩɔ Mumɔŋ Nɔyaa Naa
Ni kɛ́ wɔkɛ kusumii kpe ni eteee shi diɛŋtsɛ ewooo ŋmalɛ, ni kɛlɛ amɛhiii kɛhaaa mumɔŋ nɔyaa hu? Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ shikpɔji komɛi anɔ lɛ, ekolɛ mɛi sumɔɔ ni amɛtsi be amɛto waa. Nɛkɛ anyagbafeemɔ shihilɛ gbɛ nɛɛ baanyɛ aha nɔnyɛɛ aba shi, shi bei pii lɛ, ebaaha efee nɔ ni wa waa kɛha wɔ akɛ wɔɔgbe wɔsɔɔmɔ lɛ naa “kwraa.”—2 Timoteo 4:5.
Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔwo mɛi krokomɛi hewalɛ koni amɛkwa nifeemɔi ni he hiaa ni atsiɔ atoɔ kɛyashiɔ “wɔ́” lɛ? Kaimɔ akɛ “tsui ni mli jɔ ji nɔ ni he hiaa bo klɛŋklɛŋ.” Kɛ suɔmɔ tsirɛ wɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔfee he nɔkwɛmɔnɔ koni no sɛɛ lɛ wɔkɛ mlihilɛ atsɔɔ sɛɛnamɔi ni yɔɔ, ní no hewɔ lɛ esaaa akɛ atsiɔ nɔ ko ni esa akɛ afee ŋmɛnɛ lɛ atoɔ wɔ́ lɛ. (Jajelɔ 11:4) Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔkɛ hiɛkɛnɔfɔ̃ɔ kɛ hekɛnɔfɔ̃ɔ ni wɔ fɛɛ wɔɔná lɛ akawo oshara mli yɛ ninamɔ babaoo hewɔ. Kɛ mɛi krokomɛi ekpɛlɛɛɛ gbɛtsɔɔmɔi ni wɔkɛhaa lɛ nɔ amrɔ nɔŋŋ lɛ, esaaa akɛ wɔkɛyeɔ amɛnɔ nuntsɔmɛi asane loo ni wɔmli fuɔ amɛ yɛ wɔgbɛtsɔɔmɔ ni akpɛlɛɛɛ nɔ mra lɛ hewɔ. Esa akɛ suɔmɔ afee nɔ ni he hiaa be fɛɛ be fe nii ni aaatsu jogbaŋŋ.—1 Petro 4:8; 5:3.
Nɔ ni Asumɔɔ yɛ Maŋ lɛ Hesusumɔ
Ehe miihia ni wɔkwɛ koni gbɛtsɔɔmɔi fɛɛ ni wɔkɛhaa lɛ afee nɔ ni ja ni jeee mɔdɛŋ kɛkɛ ni wɔbɔɔ koni wɔkɛ nɔ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔsumɔɔ lɛ anyɛ mɛi anɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, srɔtofeemɔ yɛ atadewoi amli waa diɛŋtsɛ. Yɛ hei pii lɛ, eji nɔ ni sa kɛha nuu ni shiɛɔ sanekpakpa lɛ akɛ efĩ tai, shi yɛ hulutsoo maji amli lɛ, abaanyɛ abu enɛ akɛ hesaamɔ ni mli wa tsɔ̃. Kɛ aaasusu nifeemɔ ni asumɔɔ yɛ maŋ lɛ he lɛ he lɛ, ní tsɔɔ atadewoo ni sa kɛha nitsulɔ ni kɛ maŋbii yeɔ sharamɔ lɛ, ebaafee gbɛtsɔɔmɔ ni yeɔ ebuaa yɛ bei babaoo mli. “Jwɛŋmɔ ni sa” he miihia, kɛ́ wɔmiiwie atadewoo he sane ni nyɛɔ eteeɔ naagba shi lɛ he lɛ.—1 Timoteo 2:9, 10.
Ni kɛ kusum ko esaaa wɔhiɛ hu? Esa akɛ akpoo amrɔ nɔŋŋ? Jeee nakai tsɔ̃. Akpɛlɛɔ kusum ni tsɔɔ hii ni emɔ amɛniji amli ni atsĩ tã kɛtsɔ hiɛ lɛ nɔ waa diɛŋtsɛ yɛ nakai Afrika akutso lɛ mli. Beni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ lɛ na akɛ hii krokomɛi emɔ amɛniji amli kɛmiishara shi lɛ, etsui nyɔ emli waa.
Beni bɔfo Paulo fãa gbɛ babaoo yɛ emaŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, eyasara asafoi ni amɛmli bii jɛ shihilɛi srɔtoi amli. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, bei pii lɛ anaa srɔtofeemɔi ni yɔɔ kusum mli. No hewɔ lɛ, Paulo tsake ehe ewo kusumii fɛɛ mli bɔ ni ebaanyɛ, yɛ be mli ni ekpɛtɛɔ Biblia mli shishitoo mlai ahe kpɛŋŋ lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Mitsɔ mihe nɔ fɛɛ nɔ miha mɛi fɛɛ, koni be fɛɛ be ni aaafee lɛ mikɛhere mɛi komɛi ayiwala.”—1 Korintobii 9:22, 23; Bɔfoi lɛ Asaji 16:3.
Sanebimɔi fioo ni he hiaa baanyɛ eye ebua wɔ koni wɔle bɔ ni esa akɛ wɔfee wɔnii yɛ kusumii heei ahe. Kɛ wɔkɛ kusum ko miitsu nii—loo wɔmiikpoo nakai feemɔ lɛ—mɛɛ jwɛŋmɔ wɔhaa mɛi ni kwɛɔ lɛ náa? Ani ebaagbala amɛ kɛba Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ he akɛni amɛnyɛɔ amɛnaa akɛ wɔmiibɔ mɔdɛŋ koni wɔkpɛlɛ amɛkusum lɛ nɔ hewɔ? Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kɛ́ wɔkpɛlɛ maŋ kusum ko nɔ lɛ, ani ebaanyɛ ‘egbe wɔsɔɔmɔ lɛ he guɔ?’—2 Korintobii 6:3.
Kɛ wɔmiisumɔ ni wɔtsɔ ‘nɔ fɛɛ nɔ wɔha mɛi fɛɛ’ lɛ, ekolɛ ehe baahia ni wɔfee tsakemɔ yɛ susumɔi komɛi ni ehe shi waa yɛ wɔmli lɛ mli, ni tsɔɔ nɔ ni sa kɛ nɔ ni esaaa lɛ. Bei pii lɛ, gbɛ “ni ja” kɛ gbɛ “ni ejaaa” ni atsɔɔ nɔ afeɔ nɔ ko lɛ damɔ he ni wɔyɔɔ lɛ nɔ kɛkɛ. No hewɔ lɛ, yɛ maŋ wulu ko mli lɛ, nineshimɔmɔ ni yaa nɔ yɛ hii ateŋ lɛ ji naanyobɔɔ kpojiemɔ, yɛ be mli ni yɛ ekrokomɛi babaoo mli lɛ ebaajie mɛi ajwɛŋmɔ kɛjɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ nɔ yɛ faŋŋ mli.
Shi kɛlɛ, kusum komɛi yɛ ni akpɛlɛɔ nɔ yɛ hei babaoo ni nomɛi po baanyɛ afee nɔ ni sa kɛha Kristofoi; ni kɛlɛ esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ.
Kwɛmɔ Jogbaŋŋ yɛ Husui Atekemɔ He!
Yesu Kristo kɛɛ akɛ eyɛ mli akɛ anyɛŋ ajie ekaselɔi lɛ kɛjɛ je lɛŋ moŋ, shi esa akɛ amɛya nɔ amɛfee mɛi ni ‘jɛɛɛ je lɛ mli.’ (Yohane 17:15, 16) Eyɛ mli akɛ bei komɛi lɛ, ebɛ mlɛo akɛ aaatsɔɔ srɔtofeemɔ ni yɔɔ nɔ ni ji Satan je lɛ mli nɔ ko fã titri kɛ nɔ ni ji kusum kɛkɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, lala kɛ joo ebote kɛ́ hoo kwraa lɛ, kusumii fɛɛ amli, eyɛ mli akɛ yɛ shikpɔji komɛi anɔ lɛ, akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ ni he hiaa waa nɔ.
Ekolɛ wɔbaakpɛ wɔyiŋ yɛ gbɛ ni waaa nɔ—ní damɔ wɔ shihilɛ nɔ titri fe Ŋmalɛ naa yiŋtoi ni ja nɔ. Atu nitsumɔ awo Alex, nyɛminuu Germanynyo ko dɛŋ koni eyasɔmɔ yɛ Spain. Yɛ he ni eyɔɔ tsutsu lɛ, joo jeee nifeemɔ ko ni ehe shi waa, shi yɛ Spain lɛ, eji kusum lɛ fã. Beni klɛŋklɛŋ lɛ ena ni nyɛminuu ko kɛ nyɛmiyoo ko miijo amɛmaŋ joo ko waa lɛ, ehiɛ fee lɛ yaa. Ani tɔ̃mɔ yɛ joo nɛɛ he aloo ekolɛ eji jeŋbii anifeemɔ? Ani eeefee mɔ ni baa eshishitoo mlai ashi, kɛ́ ekɛ ehe wo kusum nɛɛ mli? Alex ná ele akɛ, eyɛ mli akɛ lala kɛ joo lɛ yɛ srɔto moŋ, shi yiŋtoo ko kwraa bɛ ni eeedamɔ nɔ esusu akɛ enyɛmimɛi Spainbii lɛ miiba Kristofoi ashishitoo mlai ashi. Ehiɛ ni fee lɛ yaa lɛ jɛ srɔtofeemɔ ni yɔɔ kusumii amli lɛ hewɔ.
Shi kɛlɛ, Emilio, nyɛminuu ko ni náa Spainbii akusum joo he miishɛɛ lɛ, yɔse akɛ oshara ko yɛ. Etsɔɔ mli akɛ: “Miyɔseɔ akɛ jooi srɔtoi babaoo yɛ ni biɔ ni nuu kɛ yoo abɛŋkɛ amɛhe gbagbalii. Ákɛ oshijafonyo lɛ, miyɔseɔ akɛ, kɛ́ hoo kwraa lɛ, enɛ baanyɛ aná mɛi enyɔ lɛ ateŋ mɔ kome henumɔi anɔ hewalɛ. Bei komɛi lɛ, onyɛɔ okɛ joo tsuɔ nii akɛ hegbɛ ni oná ni okɛaajie suɔmɔ kpo otsɔɔ mɔ ni oná ehe miishɛɛ. Ní oookwɛ koni lala lɛ afee nɔ ni sa, ni ákɛ ahaaa gbɔmɔtso lɛ asa ekroko lɛ he babaoo lɛ baanyɛ efee hebuu. Fɛɛ sɛɛ lɛ, esa akɛ makpɛlɛ nɔ akɛ, kɛ́ oshijafoi nyɛmimɛi hii kɛ nyɛmimɛi yei tee koni amɛyajo kutuu lɛ, ewaa waa akɛ aaafee nii yɛ teokrase naa.”
Eka shi faŋŋ akɛ, wɔsumɔŋ akɛ wɔkɛ wɔ kusum aaatsu nii akɛ naajiemɔ ni wɔkɛ wɔhe aaawo jeŋbii anifeemɔ mli. Joo kɛ lala yɛ gbɛhe ko yɛ Israelbii akusum mli, ni beni aha Israelbii lɛ ye amɛhe kɛjɛ Mizraim yɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ naa lɛ, lala kɛ joo fɛɛ fata amɛmlifilimɔ lɛ he. (2 Mose 15:1, 20) Shi kɛlɛ, lala kɛ joo pɔtɛɛ ni amɛjo lɛ yɛ srɔto yɛ wɔŋjalɔi ajeŋ ni ebɔle amɛhe lɛ nɔ̃ he.
Mɔbɔ sane ji akɛ, be mli ni Israelbii lɛ mɛɔ koni Mose aku esɛɛ kɛjɛ Sinai Gɔŋ lɛ nɔ kɛba lɛ, amɛnaaa tsui, amɛfee shika tsinabi amaga, ni beni amɛye nii ni amɛnu nii lɛ, “amɛte shi amɛshwɛ.” (2 Mose 32:1-6) Beni Mose kɛ Yoshua nu amɛlala lɛ gbɛɛmɔ lɛ he lɛ, egba amɛnaa amrɔ nɔŋŋ. (2 Mose 32:17, 18) Israelbii lɛ efoŋ yɛ “srɔtofeemɔ” lɛ he, agbɛnɛ amɛ lala kɛ joo lɛ diɛŋtsɛ miijie wɔŋjalɔi ajeŋ ni ebɔle amɛ lɛ nifeemɔ kpo.
Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ, bei pii lɛ lala kɛ joo baanyɛ afee nɔ ni akpɛlɛɔ nɔ yɛ he ni wɔyɔɔ lɛ, ni ekolɛ egbaŋ mɛi krokomɛi ahenilee naa. Shi kɛ́ asuku kane kpɛmɔ lɛ nɔ lɛ, ni akɛ kanei ni kpɛlɛɔ nyɛramnyɛram fata he loo atswa lala ni hiɛ gbɛɛmɔ srɔto ko lɛ, nɔ ni kulɛ akpɛlɛɔ nɔ lɛ baanyɛ ajie je lɛ mumɔ lɛ kpo agbɛnɛ. Ekolɛ wɔbaakɛɛ akɛ: “Wɔkusum kɛkɛ ni.” Aaron kɛ naajiemɔ ni tamɔ nakai tsu nii beni ekpɛlɛ wɔŋjalɔi ahiɛtserɛjiemɔ kɛ jamɔ nifeemɔi pɔtɛɛ ko nɔ, ni etsɔɔ mli yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ ‘gbi jurɔ kɛha Yehowa’ lɛ. Jwɛŋmɔ bɛ nɛkɛ naajiemɔ ni esaaa nɛɛ mli. Shi, abu amɛjeŋba lɛ po akɛ “amɛbɔ amɛhe ahora yɛ amɛhenyɛlɔi ahiɛ.”—2 Mose 32:5, 25.
Kusum Yɛ Egbɛhe
Kusumii ni yɔɔ srɔto kwraa lɛ baanyɛ afee wɔ naakpɛɛ klɛŋklɛŋ kwraa, shi jeee fɛɛ ji nɔ ni akpɛlɛɛɛ nɔ diɛŋtsɛ. Kɛ wɔkɛ ‘wɔhenumɔnii ni atsɔse lɛ lɛ’ tsu nii lɛ, wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ kusumii ni kɛ Kristofoi ashishitoo mlai kpãa gbee kɛ nɔ ni jeee nakai. (Hebribii 5:14) Kɛ wɔjie tsui ni mli hi ní mli eyi obɔ kɛ suɔmɔ kɛha wɔnaanyo gbɔmɔ kpo lɛ, wɔbaafee wɔnii yɛ gbɛ ni ja nɔ kɛ́ wɔkɛ kusumii ni jeee tɔ̃mɔ kpe.
Yɛ be mli ni wɔshiɛɔ Maŋtsɛyeli sanekpakpa lɛ wɔtsɔɔ gbɔmɛi yɛ wɔmaŋ loo yɛ he ko shɔŋŋ lɛ, pɛpɛɛpɛ ni wɔɔŋmɛ yɛ kusumii srɔtoi ahe lɛ baaha wɔtsɔmɔ ‘nɔ fɛɛ nɔ wɔha mɛi fɛɛ.’ Ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ, wɔbaana akɛ yɛ be mli ni wɔkpɛlɛɔ kusumii srɔtoi lɛ anɔ lɛ, ebaaha wɔná shihilɛ ni shishinumɔ, miishɛɛ kɛ mlifilimɔ yɔɔ mli.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]
Abaanyɛ ajie Kristofoi aŋamɔ kpo yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
Jwɛŋmɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ ni aaaná yɛ srɔtofeemɔ ni yɔɔ kusumii ahe lɛ baanyɛ aha aná shihilɛ ni shishinumɔ kɛ miishɛɛ yɔɔ mli