Nitsumɔ Mli Hejɔɔmɔ—Gbɛ ni Kɛ Mɔ Yaa Teokrase Nitsumɔ Mli?
HEJƆƆMƆ—kɛha mɛi pii lɛ no bafeɔ naagba kɛ shihilɛ ni mli wa ni etee nɔ aahu lɛ naagbee. Be mli ni daa gbi nitsumɔ ni wa loo etsumɔ yɔɔ basabasa lɛ etsi mɛi babaoo anaa sɛɛ lɛ, amɛkpaa gbɛ akɛ amɛaana nitsumɔ mli hejɔɔmɔ ni baaha amɛhe ajɔ amɛ, ni amɛna heyeli. Shi, yɛ bei babaoo mli lɛ, nakai hegbɛ ni anaa lɛ haa shihilɛ jeɔ mɔ tsine ni ehaaa ana miishɛɛ. Hiɛtserɛjiemɔ kɛ shwɛmɔi haaa anu he diɛŋtsɛ akɛ mɔ ko he yɛ sɛɛnamɔ taakɛ nitsumɔ haa anuɔ he lɛ.
Kɛha Yehowa Odasefoi lɛ, nitsumɔ mli hejɔɔmɔ baanyɛ agbele ‘shinaa kpeteŋkpele ko naa aha nitsumɔ.’ (1 Korintobii 16:9) Eyɛ mli akɛ gbɔlɛ ni yaa hiɛ lɛ yɛ lɛ diɛŋtsɛ enaagbai kɛ efatɔɔi moŋ, shi mɛi ni edara yɛ afii amli lɛ ekomɛi ena akɛ kɛtsɔ Yehowa yelikɛbuamɔ nɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛha sɔɔmɔ ni amɛkɛhaa lɛ lɛ aya hiɛ. Susumɔ Kristofoi komɛi ni amɛdara yɛ afii amli ni yɔɔ Netherlands lɛ aniiashikpamɔi ahe okwɛ. Yɛ 1995 sɔɔmɔ afi lɛ mli lɛ, gbɛgbalɔi (be-fɛɛ Maŋtsɛyeli jajelɔi) ni fa fe 1,223 lɛ ateŋ mɛi 269 eye afii 50 loo nɔ ni fe nakai. Mɛnɛɛmɛi ateŋ mɛi 81 eye afii 65 loo nɔ ni fe nakai.
Amɛteŋ mɛi komɛi nyɛɔ amɛtsuɔ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ kɛtsɔɔ ekãa ni amɛyaa nɔ amɛkɛtsuɔ nii waa lɛ nɔŋŋ nɔ, taakɛ amɛfee beni amɛtsuɔ heloonaa nitsumɔ lɛ. (Okɛto Filipibii 3:16 he.) Kristofonyo ko ni eba hejɔɔmɔ ni egbɛi ji Karel lɛ kaiɔ akɛ: “Beni mitsuɔ mi heloonaa nitsumɔ lɛ, no mli lɛ mijeɔ nitsumɔ shishi leebi 7:30. Beni mibɔi nitsumɔ mli hejɔɔmɔ he shika namɔ lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ mikɛ nakai gbɛjianɔtoo lɛ nɔŋŋ baatsu nii. No mli lɛ, mikɛ woji tɛtrɛbii kɛhamɔ yeɔ odase yɛ gbɛjegbɛi lɛ anɔ yɛ oketeke shidaamɔ he lɛ hiɛ daa leebi ŋmɛji kpawo, ni mikɛjeɔ gbi lɛ mli nitsumɔ shishi.”
Gbɛjianɔ ni atoɔ jogbaŋŋ lɛ hu ji gbɛ ni atsɔɔ nɔ ayeɔ omanye. (Abɛi 21:5) Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, mɛi komɛi enyɛ ebua shika saŋŋ naa koni no aye abua amɛ yɛ amɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Mɛi krokomɛi hu ekpɛ amɛyiŋ akɛ amɛaatse shika ni amɛfiteɔ lɛ nɔ, ni amɛtaoɔ be-fã nitsumɔ. Susumɔ Theodore kɛ Ann he okwɛ. Amɛje gbalashihilɛ shishi akɛ gbɛgbalɔi kɛyashi beni eba lɛ akɛ amɛfɔ̃ɔ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ yɛ weku mli gbɛnaa nii hewɔ. Shi amɛ gbɛgbamɔ mumɔ lɛ gbooo! Beni amɛ biyei lɛ daraa lɛ, amɛtee nɔ amɛwo amɛ hewalɛ daa ni amɛkɛ amɛhe awo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli. Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, Theodore kɛ Ann fee nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa amɛha amɛ, ni bei pii lɛ amɛsɔmɔɔ akɛ gbɛgbalɔi awalɔi. Beni gbekɛbii yei lɛ daraa lɛ, Theodore kɛ Ann bɔi amɛ heloonaa nitsumɔ lɛ nɔtsemɔ bɔni afee ni amɛna bei babaoo kɛha shiɛmɔ nitsumɔ lɛ.
Beni amɛ biyei lɛ kɛ amɛhe wo be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli ni amɛshi shia lɛ, Ann je gbɛgbamɔ nitsumɔ shishi. Gbi ko lɛ ewo Theodore hewalɛ koni efɔ̃ɔ enitsumɔ lɛ. Ewo ŋaa akɛ, “wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ baanyɛ afee gbɛgbalɔi.” Theodore ha enitsumɔtsɛ lɛ le eyiŋ ni ekpɛ lɛ. Nɔ ni fee lɛ naakpɛɛ ji akɛ enitsumɔ nɔkwɛlɔ lɛ kɛɛ ebaaha lɛ be-fã nitsumɔ koni ekɛye ebua lɛ, ni ekɛɛ akɛ: “Efeɔ mi akɛ oosumɔ ni okɛ obe-fɛɛ atsu nii oha onitsumɔ nɔkwɛlɔ ni yɔɔ jɛmɛ [yɛ ŋwɛi] lɛ.” Theodore kɛ Ann miina gbɛgbamɔ nitsumɔ mli ŋɔɔmɔ bianɛ.
Mɛi komɛi je gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ shishi yɛ nibii ni ba amɛ shihilɛ mli lɛ hewɔ. Oshara gbele ni ba gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni edara lɛ abiyoo kɛ amɛ nabiyoo nɔ lɛ ha amɛkɛ hiɛdɔɔ susu bɔ ni amɛkɛ afii ni eshwɛ kɛha amɛ lɛ tsuɔ nii amɛhaa lɛ he. (Jajelɔ 7:2) Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaaye ŋkɔmɔ babaoo moŋ lɛ, amɛkɛ amɛhe wo be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli, ni amɛkɛ nɔ ni fa fe afii kpaanyɔ ena mli ŋɔɔmɔ aahu kɛbashi bianɛ!
Kɛ aaakpɛlɛ nɔ lɛ, ebiɔ faishitswaa diɛŋtsɛ koni anyɛ ahi be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Ernst kɛ eŋa, Riek, je gbɛgbamɔ shishi beni amɛbii lɛ shi shia nɔŋŋ. Be fioo ko sɛɛ lɛ tsutsu naanyo nitsulɔ ko ha Ernst nitsumɔ ni nyɔmɔwoo babaoo yɔɔ mli. Ernst jie enaa akɛ: “Wɔyɛ nitsumɔtsɛ ni hi fe fɛɛ daa nɛɛ, ni wɔsumɔŋ akɛ wɔɔshi lɛ!” Akɛni Ernst kɛ eŋa tee nɔ amɛhi Yehowa “nitsumɔ” mli hewɔ lɛ, sɔɔmɔ hegbɛi krokomɛi anaa gbele kɛha amɛ. Amɛkɛ nɔ ni fe afii 20 tsu nii yɛ kpokpaa nitsumɔ lɛ mli ni amɛtee nɔ aahu akɛ gbɛgbalɔi kɛbashi ŋmɛnɛ. Ani amɛshwa amɛhe yɛ nitsumɔ ni amɛkɛ amɛhe shaa afɔle yɛ mli lɛ mli? Be ko ni eho lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ ŋma akɛ: “Kɛ eeefee Yehowa suɔmɔnaa lɛ, wɔmiikpa gbɛ akɛ wɔbaaye wɔ gbalashihilɛ ni eye afii 50 lɛ he gbijurɔ, nɔ ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ afii 50 afi kaimɔ lɛ, yɛ biɛ nyɔji etɛ mli. Shi wɔmiikɛɛ enɛ kɛmiikpɛlɛ nɔ kwraa akɛ, wɔ afii 50 afi lɛ diɛŋtsɛ ji be ni wɔkɛje gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ shishi lɛ.”
Mɛi babaoo ena akɛ gbɛ ni kɛ mɔ yaa nitsumɔi babaoo mli lɛ hu haa anaa miishɛɛ babaoo! Nyɛmi nuu ko ni je gbɛgbamɔ shishi beni eye afii 65 lɛ sɛɛ otsii enyɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Esa akɛ makɛɛ akɛ mináko be ko ni eyi obɔ kɛ jɔɔmɔi babaoo tamɔ nɛkɛ pɛŋ tamɔ bɔ ni miná yɛ afii nyɔŋma ni eho ni mikɛtsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ.” Gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni kɛ nɔ ni fe afii kpawo esɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi lɛ kɛɛ: “Mɛɛ nɔ̃ kroko esa akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni edara tamɔ wɔ nɔŋŋ, ni amɛ shihilɛi tamɔ wɔnɔ̃ lɛ atsu? Bei pii lɛ wɔnaa mɛi ni tamɔ wɔ yɛ shikpɔŋkuku lɛ mli ni amɛhe ejɔ amɛ yɛ shia, ni amɛmiishwishwii kɛkɛ, amɛmiigbɔlɔ, ni amɛmiifee shɔ̃ɔ. Sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ haa wɔyaa nɔ wɔnaa jwɛŋmɔŋ kɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ. Wɔ fɛɛ wɔhiɔ he kome be fɛɛ be. Wɔŋmɔɔ babaoo ni wɔnaa shihilɛ mli miishɛɛ.”
Shi kɛlɛ, jeee mɛi fɛɛ ni egbɔlɔ lɛ ashihilɛi ŋmɛɔ amɛ gbɛ koni amɛtsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ. Nɛkɛ Kristofoi nɛɛ baanyɛ ana nɔmimaa akɛ, Yehowa hiɛ sɔɔ nɔ fɛɛ nɔ ni amɛnyɛɔ amɛfeɔ yɛ esɔɔmɔ mli lɛ. (Okɛto Marko 12:41-44 he.) Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, atsi nyɛmi yoo ko ni eje kpa lɛ naa yɛ helatsɛmɛi akwɛmɔ shia ko mli. Shi kɛlɛ, hegbɛ naa egbele kɛha lɛ lolo kɛha nitsumɔ! Datrɛfonyo ko bi lɛ nɔ ni ekɛ ebe ni enaa lɛ feɔ. Ewie akɛ: “Mikɛɛ lɛ akɛ minaaa be ni fá daa nɛɛ. Enyɛɛɛ enu enɛ shishi. Mikɛɛ lɛ akɛ enɛ jɛ nitsumɔi ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli, ni eyi mishihilɛ mli obɔ lɛ hewɔ. Mihe efeko shoo, shi mitaoɔ mɛi ni efee shoo lɛ ni mibɔɔ mɔdɛŋ ni magba amɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ esaa eto kɛha adesai lɛ ahe sane.” Emu saji anaa akɛ: “Mɔ ko nyɛŋ akpa babaoo gbɛ kɛjɛ mɔ ko ni miihe aye afii 80 lɛ dɛŋ. Sɔlemɔ oha mi koni manyɛ manyiɛ mɛi babaoo hiɛ lolo kɛya Yehowa ŋɔɔ.”
Ani ona afii ni baanyɛ aha ona nitsumɔ mli hejɔɔmɔ? Ekolɛ hegbɛ ni naa gbeleɔ kɛhaa nitsumɔ mli hejɔɔmɔ lɛ baanyɛ afee nɔ ni kaa mɔ waa, shi ejeee gbɛ ni naa gbeleɔ kɛyaa mumɔŋ jɔɔmɔ mli. Okɛ sɔlemɔ asusu oshihilɛ lɛ he. Ekolɛ, obaanyɛ obote gbɛ ni kɛ mɔ yaa nitsumɔ babaoo mli yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli lɛ mli.
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 25]
Nitsumɔ mli hejɔɔmɔ baanyɛ ekɛ mɔ awo nitsumɔ babaoo mli, yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli