Miye Afii Oha Shi Miyɛ Hewalɛ Lolo
TAAKƐ RALPH MITCHELL GBA
Mitsɛ ji mɔ ko ni kwɔɔɔ tsɔ, ni eji Methodist shiɛlɔ. Ajieɔ lɛ kɛjɛɔ sɔlemɔ kome mli kɛyaa ekroko mli daa afii enyɔ loo afii etɛ, kɛyaa maji bibii amli titri kɛtsaraa nɔ, maji tamɔ Asheville, yɛ North Carolina, U.S.A., he ni afɔ mi yɛ, yɛ February 1895 lɛ. No hewɔ lɛ mibada ni mile Kristendom jogbaŋŋ bɔ ni sa.
MIKAIƆ be ko, beni miji gbekɛ nuu fioo lɛ, ni anyiɛ mihiɛ kɛmiiya “mɛi ni yeɔ amɛhe eshai ahe awerɛho lɛ asɛi lɛ nɔ” yɛ henumɔ kanyamɔ kpeei ashishi koni mumɔ krɔŋkrɔŋ ayi mi obɔ—ni “mana Nyɔŋmɔ jamɔ,” taakɛ amɛtsɛɔ lɛ lɛ. Akɛɛ mi akɛ mijaje mihe eshai mitsɔɔ, ni miye Kitai Nyɔŋma lɛ anɔ, ni mifee ekpakpa. Kɛ mifee nakai lɛ, kɛ migbo lɛ, maya ŋwɛi. Kɛkɛ ni mikɛɛ mihe akɛ, ‘Ojogbaŋŋ, misusuɔ akɛ maya hɛl ejaakɛ minyɛŋ mafee mɔ kpakpa bɔ ni sa, ni maya ŋwɛi.’ Misusu akɛ onukpai pɛ—titri lɛ shiɛlɔi—ji mɛi ni hiɔ shi yɛ Biblia shishitoo mlai anaa.
Shi beni miyeko afii nyɔŋma kɛ etɛ po lɛ, mibɔi osatofeemɔ namɔ yɛ jamɔ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, mitsɛ kɛ weku lɛ heloonaa nibii shaa afɔle bɔni afee ni ena shika wulu ni ekɛwo shika ni abuaa naa ahaa osɔfonukpa lɛ mli, yɛ kpee ni amɛkɛ osɔfonukpa lɛ feɔ lɛ shishi. Ehiɛnɔkamɔ ji akɛ enɛ baaha aha lɛ nitsumɔ yɛ sɔlemɔ ni mli bii fa babaoo lɛ eko mli. Mikaiɔ shiɛlɔ ko ni wɔkɛyɔɔ maŋ kome mli ni yɔɔ odonti ŋmɔ. Eeshwe waa ni ena gbɛhe ni nɔ kwɔ waa, no hewɔ lɛ ehɔ̃ɔ odonti beelei oha ni ekɛ shika babaoo ni ena lɛ wo ekotoku mli kɛtee kpee ni amɛkɛ osɔfonukpa lɛ feɔ lɛ shishi. Beni ebafee akɛ amɛna shika ni amɛbaanyɛ amɛna lɛ fɛɛ kɛjɛ mɛi ni eba kpee lɛ—ni amɛteŋ mɛi babaoo ji shiɛlɔi—lɛ adɛŋ lɛ, nɛkɛ shiɛlɔ ni ji odonti-hulɔ nɛɛ te shi edamɔ shi kɛ ekaa ni ebo akɛ: “Shika nɔŋŋ ni nyɛbaanyɛ nyɛna nyɛha osɔfonukpa lɛ nɛ? Shiɛlɔ fɛɛ shiɛlɔ ni baaná dɔlai enumɔ eha lɛ, mikɛ dɔlai nyɔŋma baafata he ni akɛha!” Ana shika ni fa fe dɔlai akpe, ni osɔfonukpa lɛ hala nuu nɛɛ akɛ onukpa sɛinɔtalɔ ni mitsɛ yɔɔ eshishi. Minyɛɛɛ mahe maye akɛ gbɛ ni atsɔ nɔ akɛ nitsumɔ nɛɛ wo edɛŋ lɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. Kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa lɛ, miyiŋ etɛɛɛ mi yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni kɔɔ Nyɔŋmɔ jamɔ he lɛ he.
Anyɛ minɔ awo asraafoi anitsumɔ mli beni United States kɛ ehe wo klɛŋklɛŋ jeŋ ta lɛ mli lɛ. Mikaiɔ jogbaŋŋ akɛ minuɔ ni asraafoi a-osɔfoi lɛ shiɛɔ amɛhaa wɔ asraafoi yɛ anɔkwayeli ni wɔkɛaawuu wɔha wɔmaŋ lɛ he, ni enɛ bawo bɔ ni minyaŋeɔ jamɔ kwraa lɛ mli wu. Otii ni mikɛmamɔ mihiɛ ji, miyi ana wala, magbe minikasemɔ naa, ni mabote gbalashihilɛ mli. Jamɔ bɛ gbɛhe ko kwraa yɛ mi wɔsɛɛ be he gbɛjianɔtoo mli.
Subaŋ Tsakemɔ
Yɛ 1922 mli lɛ, mibana obalayoo ko ni atsɛɔ lɛ Louise lɛ he miishɛɛ. Bɔ ni mibana mile ji akɛ, eji Katoliknyo ni etuu ehe eha kwraa, ni beni wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaabote gbalashihilɛ mli lɛ, eesumɔ ni wɔfee Katolik yookpeemɔ. Ojogbaŋŋ, mitaooo jamɔ mli nifeemɔ ko kwraa, no hewɔ lɛ ekpɛlɛ nɔ akɛ wɔfee yookpeemɔ lɛ yɛ nɔyeli lɛ tsu ni yɔɔ New York City lɛ mli.
Kɛjɛ shishijee lɛ, kulɛ wɔnaaa jamɔ mli naataamɔi. Miha efee faŋŋ kɛha lɛ akɛ mibɛ hekɛnɔfɔɔ ko kwraa yɛ jamɔ mli, ni ákɛ kɛji etsiii jamɔ tã kwraa lɛ, no lɛ naagba ko hu kwraa baŋ wɔteŋ. Kɛkɛ ni, yɛ afi 1924 kɛ 1937 teŋ lɛ, wɔbafɔ bii—eko nyiɛ eko sɛɛ, aahu kɛyashi wɔbafɔ bihii enumɔ kɛ biyei hu enumɔ! Louise miisumɔ ni wɔbii lɛ aya Katolik skul. Mi hu misumɔɔɔ ni amɛná jamɔ mli tsɔsemɔ ko kwraa, no hewɔ lɛ wɔtaa sane nɛɛ naa aahu.
Mra mli yɛ afi 1939 mli lɛ, nɔ ko ba, ni etsake bɔ ni misusuɔ yɛ jamɔ he lɛ kwraa. Henry Webber kɛ Harry Piatt, ni ji Yehowa Odasefoi enyɔ, ba mishia lɛ yɛ Roselle, yɛ New Jersey. Ebafee faŋŋ amrɔ nɔŋŋ akɛ amɛmiitao amɛwie nakai saneyitso koome ni misumɔɔɔ ni awóɔ ehe sane nɔ kwraa lɛ he—Nyɔŋmɔ jamɔ. Nɔ ni osɔfoi ni yɔɔ asraafoi ateŋ lɛ kɛɔ akɛ, ‘Nyɛwuua nyɛhaa nyɛmaŋ lɛ,’ yɛ be mli ni osɔfoi ni yɔɔ sɛɛ yɛ maŋ lɛ mli lɛ hu miikɛɛ akɛ, ‘Kaagbe gbɔmɔ’ lɛ eha mihemɔkɛyeli efee nyanyaanya waa. Mɛɛ osatofeemɔ nɛ! Misusu akɛ manyɛ majaje nɛkɛ Odasefoi enyɔ nɛɛ ajwɛŋmɔ. No hewɔ lɛ mikɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛhaa makɛɛa nyɛ nɔ ko. Kɛ nyɛjamɔ lɛ ji anɔkwale lɛ, no lɛ ekrokomɛi ni eshwɛ lɛ fɛɛ lɛ, amale ni. Ni kɛ ekrokomɛi ni eshwɛ lɛ po ateŋ ekome pɛ ji anɔkwale lɛ, no lɛ nɔ ni eshwɛ lɛ fɛɛ, ni nyɛnɔ lɛ fata he lɛ, ji amale. Anɔkwa jamɔ koome pɛ baanyɛ ahi shi.” Nɔ ni fee mi naakpɛɛ waa ji akɛ, amɛkɛ mi kpa gbee!
No sɛɛ lɛ, amɛkɛɛ mi akɛ miyakɔ mi-Biblia lɛ ni migbele 1 Korintobii 1:10 lɛ. Mikane yɛ jɛmɛ akɛ: “Shi, miikpa nyɛ fai, anyɛmimɛi, yɛ wɔ-Nuntsɔ Yesu Kristo gbɛi amli, akɛ nyɛ naabu afee ekome, ni mligbalamɔi akaba nyɛteŋ; shi moŋ nyɛ fɛɛ nyɛyitsoŋ kɛ nyɛjwɛŋmɔ afee ekome.” (King James Version) Mibana ŋmalɛ nɛɛ he miishɛɛ waa. Yɛ nakai beaŋ hu nɔŋŋ lɛ, miishe gbeyei akɛ ekolɛ hii enyɔ nɛɛ miibɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛ mi awo teemɔŋ jamɔ kuu ko mli. Shi kɛlɛ, mikase nɔ ko hu—akɛ esaaa akɛ mligbalamɔi baa Kristofoi ateŋ. Miyɛ sanebimɔi krokomɛi babaoo yɛ mijwɛŋmɔ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Mɛni baa susuma lɛ nɔ yɛ gbele mli? Kɛ mikɛ amɛ susu nakai sanebimɔ lɛ he lɛ, masumɔ waa diɛŋtsɛ! Shi, misusu akɛ, nakai feemɔ kɛ jamɔ mli naataamɔ babaoo tsɔ̃ baaba wɔshia lɛ mli.
Kɛkɛ ni hii enyɔ lɛ ateŋ mɔ kome kɛɛ: “Wɔbaasumɔ ni enɔ otsi lɛ, wɔba ni wɔkɛ bo abagba sane ekoŋŋ.” Kulɛ miitao ni matsɔ ŋaa gbɛ nɔ matsĩ amɛ naa, shi miŋa wie nɔ ko. Ekɛɛ: “Ralph, amɛmiitao amɛle be ni amɛbaanyɛ amɛba ekoŋŋ.” Enɛ fee mi naakpɛɛ waa, ejaakɛ eji Katoliknyo kpanaa diɛŋtsɛ! Shi kɛlɛ, mitee nɔ misusu lolo akɛ, ‘Ekolɛ wɔbaanyɛ wɔna otii komɛi ni wɔkpaa gbee yɛ he, yɛ jamɔ mli sane nɛɛ he, aleee nɔ.’ No hewɔ lɛ mikpɛlɛ akɛ Henry Webber kɛ Harry Piatt aba ekoŋŋ enɔ Sohaa.
Nɛkɛ gbɛ nɔ tsɔ ni mikɛ Yehowa Odasefoi je Biblia lɛ kasemɔ shishi. Yɛ enɛ sɛɛ be fioo mli lɛ, afɔ̃ mi nine akɛ miba kpee wulu ko yɛ Madison Square Garden yɛ New York City. Mikaiɔ Joseph F. Rutherford wiemɔ ni ji “Nɔyeli kɛ Toiŋjɔlɛ,” ni eha yɛ June 25, 1939 lɛ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Mifata mɛi 18,000 ni yɔɔ jɛmɛ yɛ nakai beaŋ lɛ ahe. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi 75,000 nu nakai maŋshiɛmɔ lɛ, kɛ akɛ mɛi ni atsɔ majimaji ateŋ redio-kɛ-tɛlifon kpãai anɔ aha amɛbo wiemɔ lɛ toi lɛ fɛɛ fata he.
Shi kɛlɛ, nibii eyaaa nɔ yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ. Katolik osɔfo Charles Coughlin sɛɛnyiɛlɔi lɛ ewie akɛ amɛbaafite kpee lɛ, ni lɛlɛŋ hu, beni Nyɛminuu Rutherford shɛ aaafee ewiemɔ lɛ teŋgbɛ lɛ, gbɔmɛi ohai abɔ ni amɛmli efu waa bɔi basabasa feemɔ kɛ wiemɔi komɛi atsɛmɔ kɛ bolɔmɔ, tamɔ, “Heil Hitler!” kɛ “Viva Franco!” Basabasa feemɔ lɛ mli bawo wu aahu akɛ anyɛɔ anuɔ mɛi ni bolɔɔ lɛ agbee yɛ tɛlifon kpãai lɛ anɔ! Ehe aaafee minitii 15 dani mɛi ni hãa mɛi sɛi lɛ nyɛ amɛshwie basabasa feelɔi lɛ fɛɛ. Beni enɛ fɛɛ yaa nɔ lɛ, belɛ Nyɛminuu Rutherford miiya nɔ eewie, enijiaŋ ejeee wui, ejaakɛ toibolɔi lɛ adɛtswaa ni tsara nɔ lɛ wo lɛ hewalɛ waa.
Agbɛnɛ mibasumɔ akɛ male nibii amli jogbaŋŋ. Mɛni hewɔ esa akɛ Katolik osɔfo awo hetsɛ he hewalɛ nakai eshi Yehowa Odasefoi? Mibana akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, anɔkwale ko kɛ̃ yɛ nɔ ni Rutherford shiɛɔ lɛ mli—nɔ ko ni osɔfoi lɛ taooo ni gbɔmɛi tamɔ mi anu. No hewɔ lɛ mitee nɔ mikase Biblia lɛ ni mitee hiɛ babaoo hu. Yɛ naagbee lɛ, mifee mihenɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa lɛ he okadi kɛtsɔ nu mli baptisimɔ nɔ, yɛ 1939 afi lɛ October mli. Abaptisi mibii lɛ ekomɛi yɛ afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli, ni abaptisi miŋa, Louise, yɛ 1941 mli.
Kaai Anaadaamɔ
Beni mina anɔkwale lɛ sɛɛ nɔŋŋ kɛkɛ ni minyɛ gbo, ni ebalɛ akɛ esa akɛ maku misɛɛ kɛya North Carolina kɛha eyarafeemɔ. Minu he akɛ minyɛŋ majɛ henilee kpakpa mli maya eyarafeemɔ sɔlemɔ ni abaafee yɛ Methodist sɔlemɔtsu lɛ mli lɛ eko. No hewɔ lɛ, mitswa mitsɛ tɛlifon dani mifã gbɛ lɛ, ni mikɛɛ lɛ akɛ eha gbonyo adeka lɛ ahi shia mli he ni abaafee yara lɛ yɛ lɛ. Ekpɛlɛ nɔ nakai, shi beni miyashɛ jɛmɛ lɛ, amɛyi gbɛ kɛmiiya sɔlemɔtsu lɛ mli, ni amɛsusu akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, mafata amɛhe kɛya.
Shi, mifataaa amɛhe, ni enɛ tee mlifu shi yɛ miweku lɛ mli. Eyɛ mli akɛ minyɛmi yoo fioo Edna kɛ mi ehi shi akɛ mɛi ni bɛŋkɛ amɛhe kpaakpa be fɛɛ be moŋ, shi Awo yarafeemɔ lɛ sɛɛ lɛ, ekɛ mi ewieee dɔŋŋ. Miŋmala lɛ woji, shi ehaaa mi hetoo. Daa afi latsaa be mli kɛ Edna ba New York kɛha skul tsɔɔlɔi anikasemɔ yɛ City College lɛ, mibɔɔ mɔdɛŋ akɛ mana lɛ. Shi eshwieɔ mi, kɛ naajiemɔ akɛ ebɛ deka. Yɛ naagbee lɛ, minijiaŋ je wui, ejaakɛ efee tamɔ nɔ ni miihao lɛ. Afii babaoo ho dani minu ehe ekoŋŋ.
Ashwie mibii lɛ ateŋ mɛi ekpaa kɛjɛ skul yɛ afi 1941 mli yɛ aflaŋaa ni amɛŋaaa hewɔ, taakɛ afee gbekɛbii krokomɛi babaoo yɛ United States kɛ Canada lɛ. Odasefoi lɛ to gbɛjianɔ kɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛ skul sɔrɔtoi ni atsɛɔ amɛ Maŋtsɛyeli Skul, bɔni afee ni amɛkɛtsu tsɔsemɔ he mla naa taomɔ nii ahe nii. Tsutsu hotɛl ko ni yɔɔ Lakewood, yɛ New Jersey lɛ, ji he ni skul ni mibii lɛ yaa lɛ yɔɔ. Maŋtsɛyeli Asa yɛ shishi tsu lɛ mli, kɛfata skul nikasemɔ tsu, kɛ kpatashi, kɛ niyeli he lɛ he. Gbekɛbii yei lɛ awɔɔhe yɛ ŋsɔɔdo ni ji enyɔ lɛ nɔ, ni gbekɛbii hii lɛ anɔ lɛ yɛ nɔ ni ji etɛ lɛ nɔ. Eji skul kpakpa jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Gbekɛbii ni wɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ mɛi babaoo yaa shia yɛ otsii anaagbee pɛ. Mɛi ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ yaa shia shikome daa otsii enyɔ.
Kɛjɛ shishijee mli beni mina anɔkwale lɛ, no mli lɛ miishwe waa ni matsɔ gbɛgbalɔ, taakɛ atsɛɔ Yehowa Odasefoi be-fɛɛ sanekpakpa jajelɔi lɛ. Nyɛmi nuu ko ni ha wiemɔ yɛ 1941 kpee wulu ni afee yɛ St. Louis, Missouri lɛ shishi lɛ gba bɔ ni enyɛ efee gbɛgbalɔ, yɛ be mli ni ehiɛ gbekɛbii 12 ni eetsɔse amɛ. Enɛ ha misusu akɛ, ‘Kɛ ebaanyɛ efee gbɛgbalɔ kɛ 12 lɛ, no lɛ mi hu manyɛ mikɛ 10 afee.’ Shi kɛlɛ, mishihilɛ eŋmɛɛɛ mi gbɛ ni maje gbɛgbamɔ shishi aahu kɛyashi afii 19 sɛɛ dã. Yɛ naagbee lɛ, yɛ October 1, 1960 lɛ, minyɛ mibɔi Yehowa sɔɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ.
Trukaa Saramɔ Ko
Yɛ 1975 mli lɛ, minyɛmi yoo Edna tswa mi tɛlifon. No mli lɛ miye afii 80, ni minako lɛ ni minuko egbee hu aaafee afii 20 sɔŋŋ. No mli lɛ eeetswa tɛlifon lɛ kɛmiijɛ kɔɔyɔŋ lɛji adaamɔ he, ni eetao ni miba ni mibahole ekɛ ewu kɛba shia. Mina miishɛɛ waa akɛ mina Edna ekoŋŋ, shi nɔ ni baafee mi naakpɛɛ fe fɛɛ lɛ yɛ ni baaba. Beni wɔnyiɛ gbɛ nɔ kɛyaa shia lɛ, ewu wie akɛ, “Oná mɔ kome ni etsake.” Mileee nɔ ni etsɔɔ nɛɛ. Beni wɔyashɛ shia lɛ, esaa ewie shikome ekoŋŋ akɛ, “Oná mɔ ko ni etsake yɛ oshia nɛɛ.” Miŋa nu shishi amrɔ nɔŋŋ. Kɛkɛ ni etsɔ ehe ni ebi minyɛmi yoo lɛ akɛ, “Edna, mɛni, otsɔ̃ Odasefonyo?” Ni Edna jie naa akɛ: “Hɛɛ, mikɛɛ kɛ nɔmimaa.”
Te fee tɛŋŋ ni Edna bale anɔkwale lɛ? Ojogbaŋŋ, yɛ afi 1972 mli, beni mibɔɔ mɔdɛŋ ni masaa wɔteŋ wekukpaa ni heɔ afite lɛ, mishɛ Buu-Mɔɔ lɛ eko mike lɛ. Aaafee afi sɛɛ lɛ, hela bamɔ Edna, ni hela lɛ tsĩ enaa ewo shia. No mli lɛ woji tɛtrɛbii lɛ jwere ekpɔlɔ nɔ lolo, ni woji ni akɛha he lɛ yɛ he. Akɛni eetao ni ele nɔ ni yɔɔ mli hewɔ lɛ, Edna gbele ekome naa ni ebɔi kanemɔ. Beni egbe wolo tɛtrɛɛ lɛ kanemɔ naa lɛ, esusu eyiŋ akɛ, ‘Anɔkwale lɛ nɛ!’ Beni Yehowa Odasefoi baa eshia lɛ, no mli lɛ ekane Buu-Mɔɔ woji tɛtrɛbii babaoo ni ebua naa eshwie shi lɛ fɛɛ egbe naa. Ekpɛlɛ Biblia mli nikasemɔ nɔ, ni yɛ be ni sa mli lɛ, ebatsɔ Yehowa Odasefoi ateŋ mɔ kome.
Gbele ni Ba lɛ Naadaamɔ
Yɛ naagbee lɛ, miŋa, Louise, bana sikle hela, ni hela lɛ mli wo wu aahu kɛyashi egbo yɛ 1979 mli, beni eye afii 82. Beni Louise gbo lɛ, mifã gbo kɛfata he. Mijeŋ shihilɛ fɛɛ tã kwraa. Mileee nɔ ni mafee. Mibɛ gbɛjianɔtoo ko kɛha wɔsɛɛ be, ni hewalɛwoo he miihia mi waa diɛŋtsɛ. Nɔkwɛlɔ gbɛgbalɔ ko, ni ji Richard Smith, wo mi hewalɛ akɛ miya nɔ yɛ migbɛgbamɔ lɛ mli. Mibana akɛ minaa miishɛjemɔ kpele fe fɛɛ kɛjɛɔ mɛi krokomɛi ni elaaje amɛsuɔlɔi yɛ gbele mli lɛ amiishɛjemɔ mli.
Buu Mɔɔ Asafo lɛ miito gbɛjianɔ kɛha shishɛramɔ yɛ Israel yɛ 1979 mli, no hewɔ lɛ mikɛ migbɛi yafata he. Nɛkɛ gbɛfaa nɛɛ bafee kanyamɔ kpele diɛŋtsɛ kɛha mi, ni beni miku misɛɛ kɛba shia lɛ, miyabɔi nitsumɔ amrɔ nɔŋŋ yɛ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli. Kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ, daa afi lɛ, mikɛfeɔ minitsumɔ akɛ maye mabua yɛ shikpɔŋkuku ni akɛhako mɔ ko, loo shikpɔŋkuku ni afɔɔɔ mli nitsumɔ, ni yɔɔ maŋ lɛ hei krokomɛi lɛ amli. Yɛ mifii ni etee hiɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, minyɛɔ mikɛ mihe haa nɛkɛ sɔɔmɔ hegbɛ nɛɛ lolo.
Kɛ miika mihiɛ makɛɛ lɛ, afii abɔ ni eho lɛ mli fɛɛ lɛ, minaa miishɛɛ waa akɛ miye mibua mɛi aaashɛ 50 kɛba wala gbɛ lɛ nɔ. Mibii lɛ ateŋ mɛi pii yɛ anɔkwale lɛ mli. Mibiyei enyɔ miisɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔi. Mibiyoo kroko hu, ni ji Louise Blanton, kɛ ewu, George, miisɔmɔ yɛ Yehowa Odasefoi ajeŋ muu fɛɛ nitsumɔ he yitso lɛ yɛ Brooklyn, New York, ni mibihii lɛ ateŋ mɔ kome esɔmɔ akɛ onukpa aahu afii babaoo.
Shi lɛlɛŋ, yɛ emuu ni wɔyeee ni wɔna kɛjɛ wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi aŋɔɔ lɛ hewɔ lɛ, helai mɔmɔɔ wɔ fɛɛ ni wɔgboiɔ hu. (Romabii 5:12) Eka shi faŋŋ akɛ mishihilɛ yeee ehe kɛjɛɛɛ piŋmɔi kɛ amanehului amli. Amrɔ nɛɛ hela ni haa mɔ talɔi amli woɔ nu lɛ eko efee mibɛku nane. Bei komɛi lɛ ewaa mihe waa diɛŋtsɛ, shi no etsiii minaa ni mikanyɛ mije kpo kɛyanyiɛ. Ni miisɔle hu ni ekanyɛ etsi minaa. Miisumɔ ni maya nɔ matsu nii aahu. Nɔ ni misumɔɔ fe fɛɛ ji ni maya nɔ daa yɛ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ mli aahu kɛyashi naagbee, ni mafee bɔ fɛɛ bɔ ni manyɛ ni maha ale Yehowa gbɛi kɛ eyiŋtoi.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
Mikɛ mibiyoo Rita