Wɔ Mumɔŋ Gboshinii ni Jara Wa
TAAKƐ PHILLIP F. SMITH GBA
“Asu la ko ni baakpɛ kɛtsɔ Afrika ni ewo duŋ waa fe fɛɛ lɛ.”
Kwɛ bɔ ni wɔna miishɛɛ waa beni wɔkane wiemɔi ni yɔɔ yiteŋgbɛ lɛ yɛ 1992 Yearbook of Jehovah’s Witnesses lɛ baafa 75! Wɔnii, Frank W. Smith ji mɔ ni ŋmala nakai wiemɔi lɛ yɛ 1931 mli, yɛ wolo ko ni eŋma Nyɛminuu Joseph F. Rutherford, ni no mli lɛ, lɛ ji Buu Mɔɔ Asafo lɛ sɛinɔtalɔ lɛ mli. Wɔnii ŋma lɛ wolo lɛ ni ekɛbɔ lɛ gbɛ ni ekɛ enyɛminuu fioo ko fa kɛha shiɛmɔ lɛ he amaniɛ.
ATSƆƆ mli yɛ 1992 Yearbook lɛ mli akɛ: “Gray Smith kɛ enyɛminuu onukpa Frank, ni ji gbɛgbalɔi sɔɔlɔi enyɔ ni yɔɔ ekaa, ni jɛ Cape Town [South Africa] lɛ, fa gbɛ kɛmiiya British East Africa ni amɛyakwɛ akɛ ani abaanyɛ akɛ sanekpakpa lɛ ayashɛ jɛmɛ gbɛ lo. Amɛwo kar ko, ni atsɛɔ lɛ De Soto ni amɛtsake lɛ amɛfee lɛ kar ni tamɔ shia (kar ni eji shia) lɛ eko, ni amɛkɛwo lɛlɛ mli, kɛfata woji adekai 40 he, ni amɛta lɛlɛ mli kɛmiiya Mombasa, ni ji Kenya lɛji adaamɔ he lɛ.”
Wɔnii wie amɛ gbɛfaa kɛjɛ Mombasa kɛmiiya Nairobi, ni ji Kenya maŋtiase lɛ he, yɛ ewolo ni eŋma Nyɛminuu Rutherford lɛ mli akɛ: “Wɔje shishi kɛ tsɔne mli gbɛfaa ko ni yɔɔ gbeyei fe gbɛ fɛɛ gbɛ ni mifa dã. Ehe wɔ gbii ejwɛ, ni wɔnyiɛ gbi muu fɛɛ, ni wɔkɛfa gbɛ ni jekɛmɔ ji kilomitai 580 lɛ . . . Shitoo fɛɛ shitoo ni wɔbaaya lɛ, esa akɛ mayi shi ni makɔ sofi ni mikɛjwara kpɔi bibii lɛ ni mikɛtsimɔ bui lɛ, ni mafolɔ jwɛi kɛ tsei aniji hu ni mikɛshwie hei ni ewo ŋmɔtɔ lɛ koni wɔ tsɔne lɛ anyɛ atsɔ mli ni ekaka.”
Beni amɛyashɛ Nairobi lɛ, Frank kɛ Gray tsu nii gbii 21 ni amɛfooo mli, ni amɛkɛja amɛ Biblia kasemɔ woji lɛ. Wɔnii ŋma akɛ: “Kɛ wɔkɛ nibii ni wɔnuɔ lɛ baakojo lɛ, no lɛ wɔbaakɛɛ akɛ nitsumɔ lɛ ekanya Nairobibii ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ jamɔ lɛ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ.” Yɛ no sɛɛ lɛ, wɔ-Nii miishwe waa ni eku esɛɛ kɛba shia ni ebana ebinuu Donovan ni eye afii enyɔ lɛ, kɛ eŋa, Phyllis, ni no mli lɛ ehiɛ musu ni ebaafɔ amɛbi ni ji enyɔ, ni ji wɔtsɛ, Frank lɛ. Wɔnii yata klɛŋklɛŋ lɛlɛ ni baashi Mombasa lɛ mli kɛmiiba shia, shi atridii gbe lɛ ni ebashɛɛɛ shia.
Beni mikɛ minyɛmi yoo nukpa, kɛ minyɛminuu fioo lɛ susuɔ nakai Yearbook lɛ mli sane lɛ he lɛ, eha wɔjwɛŋmɔ tee wɔtsɛ nɔ. Naagbai komɛi ni ena kɛjɛ tsui opireshɛn ni afee lɛ lɛ mli lɛ gbe lɛ yɛ 1991 mli, ni no sɛɛ nyɔji fioo ko lɛ wɔnine shɛ 1992 Yearbook lɛ nɔ. Eyɛ mli akɛ lɛ diɛŋtsɛ lɛ, enako etsɛ dã moŋ, shi ená etsɛ suɔmɔ ni mli kwɔ ni eyɔɔ kɛha Yehowa lɛ eko. Kwɛ bɔ ni kulɛ ebaaŋɔɔ wɔ-Nii naa eha akɛ eeele akɛ afii 28 sɛɛ, yɛ 1959 mli lɛ, lɛ diɛŋtsɛ ebinuu baanyiɛ enanemaa hei asɛɛ akɛ Kristofonyo sɔɔlɔ yɛ Afrika Bokagbɛ!
Ataa Gbekɛbiiashi
Afɔ wɔtsɛ yɛ July 20, 1931, yɛ Cape Town, yɛ lɛ diɛŋtsɛ etsɛ, ni akɛ egbɛi wo lɛ lɛ, gbele sɛɛ nyɔji enyɔ. Ataa na suɔmɔ kɛha Yehowa kɛjɛ egbekɛbiiashi tɔ̃ɔ. Beni eye afii nɛɛhu pɛ lɛ, eyadamɔɔ Cape Town oketeke shidaamɔ he wulu lɛ ni ewo wolo ni aŋmala nii yɛ hiɛ kɛ sɛɛ kɛmiiye odase, yɛ be mli ni eskulbii miiye ehe fɛo. Beni eye afii 11 lɛ, efee ehenɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa lɛ he okadi kɛtsɔ nu mli baptisimɔ nɔ. Bei komɛi lɛ, akɛ shiai ni yɔɔ gbɛjegbɛ kome he lɛ fɛɛ haa Ataa kometoo ni etsu nii yɛ mli yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Beni eyeɔ afii 18 lɛ, no mli lɛ eekwɛ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ ni ekɛ nyɛmimɛi Kristofoi ni edara yɛ afii amli lɛ feɔ yɛ Cape Town maji bibii lɛ ekome mli lɛ nɔ.
Yɛ 1954 mli lɛ, Buu Mɔɔ Asafo lɛ tswa adafi akɛ abaafee majimaji ateŋ kpeei yɛ Europa, yɛ afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli. Ataa miisumɔ waa ni eya eko, shi ebɛ shika ni fa bɔ ni sa ni ebaanyɛ ekɛfa gbɛ kɛjɛ Cape Town kɛya. No hewɔ lɛ eyatao nitsumɔ akɛ tsofa futulɔ yɛ akɔɔble tsaa hé ni yɔɔ Northern Rhodesia (amrɔ nɛɛ Zambia) lɛ. Nitsumɔ he ni akaa tɛ ni akɔɔble lɛ yɔɔ mli lɛ akwɛɔ yɛ lɛ, yɛ Afrika koo lɛ mli.
Ataa le akɛ no mli lɛ Odasefoi ni ji Afrikabii babaoo yɛ Northern Rhodesia, no hewɔ lɛ, beni eyashɛ jɛmɛ lɛ, etao amɛ sɛɛ gbɛ ni ena ele he ni amɛfeɔ amɛkpeei yɛ. Eyɛ mli akɛ enyɛɛɛ ewie amɛ wiemɔ lɛ moŋ, shi kɛlɛ ekɛ ehe bɔ amɛhe ni eyaa kpeei daa yɛ Yehowa Odasefoi Mine Asafo lɛ mli. Europabii ni tsuɔ nii yɛ su mli nii atsaa hei lɛ yɛ hewolo nɔ sui ahe jwɛŋmɔ fɔŋ, ni amɛjieɔ jwɛŋmɔ fɔŋ nɛɛ kpo kɛtsɔɔ jɛmɔ ni amɛjɛɔ Afrikabii lɛ nɔ. Shi, Ataa jieɔ mlihilɛ kpo etsɔɔ amɛ be fɛɛ be.
Yɛ nyɔji etɛ lɛ naagbee lɛ, nitsulɔ ko ni ji Afrikanyo, ni ejeee Odasefonyo, ba Ataa ŋɔɔ ni ebabi lɛ akɛ: “Ani ole bɔ ni wɔtsɛɔ bo?” Ni nuu lɛ ŋmɔ ni ekɛɛ lɛ akɛ: “Wɔtsɛɔ bo Bwana [Ow.] Buu-Mɔɔ.”
Yɛ 1955 mli lɛ, Ataa nyɛ etee “Maŋtsɛyeli Kunimyeli” Kpeei ni afee yɛ Europa lɛ eko. Ekɛ Mary Zahariou kpe yɛ jɛmɛ, ni ebatsɔ eŋa yɛ afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli. Amɛ gbalashihilɛ mlibotemɔ lɛ sɛɛ lɛ, amɛhi Parma, Ohio, yɛ U.S.A.
Kɛtee Afrika Bokagbɛ
Akɛ ninefɔɔ ko ha mɛi ni ba kpokpaa wulu nɔ kpee ko ni afee yɛ United States lɛ shishi lɛ akɛ aaatao mɛi ni amɛyasɔmɔ yɛ he ni sɔɔlɔi ahe ehia waa yɛ. Wɔfɔlɔi kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaaya Afrika Bokagbɛ. Amɛtsu ŋaawoo ni Buu Mɔɔ Asafo lɛ kɛha lɛ he nii pɛpɛɛpɛ. Amɛbua shika saŋŋ naa ni amɛkɛhe gbɛfaa tikitii kɛha yaa kɛ baa fɛɛ, aleee nɔ ekolɛ Ataa naŋ nitsumɔ, ejaakɛ mɛi ni yɔɔ nitsumɔ gbɛŋmɛɛ wolo pɛ ji mɛi ni aŋmɛɔ amɛ gbɛ ni amɛhiɔ nakai kpokpaa lɛ nɔ.
Beni amɛna gbɛfaa woji, kɛ gbɛŋmɛɛɛ, ni amɛyagbu hu, yɛ July 1959 mli lɛ, Ataa kɛ Awo yata jarayeli lɛlɛ ko mli kɛjɛ New York City kɛtsɔ Cape Town kɛtee Mombasa. Gbɛfaa lɛ he amɛ otsii ejwɛ. Beni amɛyashɛ Mombasa lɛ, Kristofoi nyɛmimɛi hii ni etee jɛmɛ momo akɛ amɛyaasɔmɔ yɛ he ni hiamɔ lɛ da yɛ lɛ kɛ miishɛɛ here amɛ atuu yɛ lɛji adaamɔ he lɛ. Beni amɛyashɛ Nairobi lɛ, Ataa na akɛ wolo ko kã shi eemɛ lɛ. Eji wolo ni eŋma kɛmiibi nitsumɔ akɛ tsofa futulɔ yɛ Geological Survey Department ni yɔɔ Entebbe, yɛ Uganda lɛ hetoo. Ataa kɛ Awo yata oketeke mli kɛtee Kampala, yɛ Uganda, ni abibii Ataa saji ni ahe lɛ awo nitsumɔ lɛ mli. No mli lɛ, Odasefonyo kroko koome pɛ yɔɔ Entebbe-Kampala kpokpaa lɛ nɔ, ni ji George Kadu.
Maŋsɛɛ nɔyeli ni kwɛɔ jɛmɛ nɔ lɛ wo nikasemɔ he nyɔmɔ eha Ataa ni ekase jɛmɛ wiemɔ lɛ, ni ji Luganda. Eŋɔɔ enaa waa, ejaakɛ ekpɛ eyiŋ momo akɛ ebaakase bɔni afee ni enyɛ etsu nii jogbaŋŋ kɛmɔ shi yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Sɛɛ mli lɛ, Ataa ye ebua ni akɛtsɔɔ “Maŋtsɛyeli lɛ He Sanekpakpa Nɛɛ” wolo bibioo lɛ shishi kɛtee Luganda wiemɔ mli.
Ataa sheee gbeyei akɛ eeeye mɛi krokomɛi odase. Ekɛ Europabii ni yɔɔ enitsumɔ he lɛ fɛɛ wie, ni efataa he be fɛɛ be ni akɛshiɛɔ atsɔɔ Ugandabii lɛ hu. Eye Afrikanyo mlalelɔ kɛha Uganda lɛ po odase. Jeee akɛ nuu nɛɛ bo Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ toi kɛkɛ, shi moŋ efɔ̃ Ataa kɛ Awo nine kɛha niyeli.
Afɔ minyɛmi yoo, Anthe, yɛ 1960 mli, ni afɔ mi hu yɛ 1965 mli. Wɔweku lɛ kɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei ni yɔɔ asafo bibioo ni yɔɔ maŋtiase lɛ mli, ni ji Kampala, ni shwere oyayaayai lɛ na naanyobɔɔ ni mli wa waa. Akɛni wɔ pɛ ji Odasefoi blɔfomɛi ni yɔɔ Entebbe maŋ ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ mli hewɔ lɛ, wɔna niiashikpamɔi komɛi ni yɔɔ miishɛɛ. Gbi ko lɛ, Ataa naanyo ko ni miifa gbɛ lɛ, bawa Entebbe trukaa, ni ebɔ mɔdɛŋ ni enine ashɛ Ataa nɔ. Shi enine shɛɛɛ enɔ aahu kɛyashi ebi mɔ ko akɛ: “Ani ole Europabii, mɔ kɛ eŋa, ni yɔɔ biɛ ni amɛji Yehowa Odasefoi lɛ?” Oya nɔŋŋ kɛkɛ ni mɔ lɛ kɛ lɛ wo tsɔne mli kɛtee Awo kɛ Ataa shia lɛ tɔ̃ɔ.
Wɔna niiashikpamɔi ni mli wa hu, tamɔ shihilɛ yɛ tu-tswaa ni akɛtseɔ maŋ hiɛ atua lɛ mli shii enyɔ. Eshɛ be ko ni nɔyeli lɛ asraafoi lɛ tswia mɛi ni jɛ wiemɔ kuu ko mli lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ tu kɛkɛ. Atswia tui aahu shwane kɛ nyɔɔŋ fɛɛ ni esɛɛ efooo. Akɛni awo mla akɛ akaje kpo kɛmiijɛ shia, kɛjɛ gbɛkɛ 6:00 aahu kɛyashi leebi 6:00 hewɔ lɛ, afeɔ kpeei lɛ shwane mli yɛ mifɔlɔi lɛ ashia yɛ Entebbe.
Sɛɛ mli, beni ajie nɛkɛ naatsii nɛɛ, Ataa kɛ tsɔne wo wɔ kɛtee Kampala kɛha Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ. Asraafonyo ko ta tu ema wɔ nɔ, ni ewa wɔ kar lɛ, ni ebi akɛ wɔtsɔɔ lɛ he ni wɔyaa. No mli lɛ, miji abifao kɛkɛ, ni Anthe eye afii enumɔ. Beni Ataa tsɔɔ lɛ mli blɛoo, ni ekɛ wɔ Biblia kɛ woji lɛ tsɔɔ asraafonyo lɛ, eha wɔ gbɛ akɛ wɔya.
Yɛ 1967 mli, beni amɛhi Uganda aaashɛ afii kpaanyɔ sɛɛ lɛ, wɔfɔlɔi kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaaku amɛ sɛɛ kɛya United States, yɛ gbɔmɔtsoŋ naagbai kɛ weku mli gbɛnaa nii ahewɔ. Wɔbatsɔmɔ Canfield, Ohio, Asafo lɛ fã, ni Ataa sɔmɔ yɛ jɛmɛ akɛ onukpa. Mifɔlɔi bana suɔmɔ ni mli wa waa amɛha nyɛmimɛi lɛ yɛ jɛmɛ hu tamɔ bɔ ni amɛsumɔɔ asafo bibioo ni yɔɔ Kampala lɛ.
Kristofoi Atsɔsemɔ ni Suɔmɔ Yɔɔ Mli
Yɛ 1971 mli lɛ, abafɔ minyɛmi nuu fioo David hu. Beni wɔdaraa lɛ, atsɔse wɔ yɛ shia shihilɛ ni suɔmɔ kɛ miishɛɛ eyi lɛ obɔ mli. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ enɛ jɛ suɔmɔ wekukpaa ni wɔfɔlɔi kɛ amɛhe na mli ŋɔɔmɔ lɛ hewɔ.
Beni wɔdarako lɛ, Ataa kaneɔ Biblia lɛ mli sane ko ehaa wɔ kɛ wɔyaawɔ, ni wɔsɔleɔ, kɛkɛ lɛ no sɛɛ lɛ eha wɔ sikletɛ ko ni akɛ wolo fɛfɛo ko eha he, ni Awo leee enɛ. Wɔkaseɔ wɔ Buu-Mɔɔ lɛ kutuu akɛ weku, ekɔɔɔ he eko he ni wɔyɔɔ. Be ko beni wɔtee weku hejɔɔmɔi lɛ, wɔkase yɛ gɔŋ ko nɔ, ni yɛ be kroko hu mli lɛ wɔkase beni wɔtara ŋshɔ naa. Ataa fɔɔ wiemɔ akɛ nakai be lɛ ji be ni ena he miishɛɛ fe fɛɛ lɛ ekomɛi. Ewie akɛ mɛi ni nyɛɛɛ ana miishɛɛ ni weku nikasemɔ kɛbaa lɛ eko lɛ asane dɔɔ lɛ waa diɛŋtsɛ.
Kɛ eba akɛ aajie suɔmɔ kpo atsɔɔ Yehowa lɛ, Ataa tsɔɔ wɔ enɛ kɛtsɔɔ nɔkwɛmɔ nɔ nɔ. Be fɛɛ be ni Buu-Mɔɔ loo Awake! wolo tɛtrɛɛ lɛ ehee baaba, aloo wɔnine aaashɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ wolo hee ko nɔ lɛ, Ataa kɛ miishɛɛ kaneɔ wolo lɛ mli saji fɛɛ amrɔ nɔŋŋ. Wɔkase kɛjɛ eŋɔɔ akɛ esaaa akɛ wɔbuɔ Biblia mli anɔkwale lɛ akɛ nɔ ni he ehiaaa, shi moŋ esa akɛ wɔbu lɛ akɛ etamɔ jwetri ko ni jara wa waa. Nibii ni wɔyɔɔ ni jara wa waa kɛha wɔ lɛ ateŋ ekome ji Ataa Reference Bible lɛ. Ebaafai lɛ eko fɛɛ eko eyi obɔ kɛ otii ni ekadi kɛjɛ enikasemɔi amli. Amrɔ nɛɛ kɛ wɔkane nibii ni eŋmala yɛ baafai lɛ anaabui lɛ, efeɔ tamɔ nɔ ni wɔmiinu ehe ni eetsɔɔ wɔ nii ni eewo wɔ ŋaa lolo.
Eye Anɔkwa Aahu Kɛyashi Naagbee
Yɛ May 16, 1991 mli lɛ, Ataa ná tsui hela ni mli wa waa beni enyiɛ shiɛmɔ nɔ. Otsii komɛi asɛɛ lɛ, afee etsui opireshɛn ni efee tamɔ nɔ ni eye omanye. Shi, yɛ opireshɛn feemɔ lɛ sɛɛ nyɔɔŋ mli lɛ, atswa wɔ tɛlifon kɛjɛ helatsamɔ he lɛ. La miiho Ataa waa, ni no hewɔ lɛ eha datrɛfoi lɛ ehao yɛ ehewɔ. Akɛ lɛ tee opireshɛn feemɔ tsu lɛ mli ekoŋŋ shii enyɔ nakai nyɔɔŋ lɛ mli, ni aabɔ mɔdɛŋ ni amɔ la ni hoɔ lɛ lɛ naa, shi amɛyeee omanye. Ataa la nyɛɛɛ awɔ.
Enɔ jetsɛremɔ, beni Ataa hela lɛ mli woɔ wu oyayaayai lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ, datrɛfoi lɛ tsɛ minyɛ kɛtee afã, kɛkɛ ni no sɛɛ lɛ, minyɛmi nuu fioo lɛ hu, ni amɛnyɛ amɛ nɔ waa koni amɛkpɛlɛ ni aha Ataa la. Shi, Ataa diɛŋtsɛ etsɔ hiɛ ekɛɛ datrɛfoi lɛ akɛ ekpɛlɛŋ ni agbala la awo emli yɛ shihilɛ ko kwraa hewɔ. Etsɔɔ amɛ Ŋmalɛ naa yiŋtoi ahewɔ ni ekpɛlɛɛɛ ni aha lɛ la, shi ekɛɛ akɛ ebaasumɔ tsofai krokomɛi ni jeee la ni amɛkɛaaye la lɛ najiaŋ.—3 Mose 17:13, 14; Bɔfoi lɛ Asaji 15:28, 29.
Mlifu ko ni yɔɔ mɛi ni tsuɔ nii yɛ helatsamɔ he lɛ ateŋ mɛi pii amli lɛ ha shihilɛ lɛ mli wa waa yɛ ICU (he ni akwɛɔ mɛi ni wala he eba oshara lɛ yɛ lɛ). Enɛ, kɛ bɔ ni Ataa hela lɛ yaa nɔ emli woɔ wu lɛ, haa bei komɛi lɛ shihilɛ lɛ mli waa kɛhaa wɔ fe bɔ ni wɔɔnyɛ. Wɔkpa Yehowa fai kɛha yelikɛbuamɔ ni wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔkɛ ŋaawoi kpakpai ni akɛha wɔ lɛ hu atsu nii. No hewɔ lɛ, kɛ wɔmiiya ICU lɛ, wɔsaa wɔhe jogbaŋŋ kɛ atadei kpakpai, ni wɔjieɔ bulɛ kpo wɔtsɔɔ mɛi ni tsuɔ nii yɛ helatsamɔ he lɛ. Wɔsusu bɔ ni Ataa shihilɛ lɛ ji lɛ he waa kɛtsɔ sanebimɔi ni he hiaa nɔ, ni wɔda nitsulɔi fɛɛ ni na Ataa kwɛmɔ mli gbɛfaŋnɔ lɛ shi waa.
Wɔ mɔdɛŋbɔi lɛ efeee efolo yɛ helatsamɔ he nitsulɔi lɛ ahiɛ. Gbii fioo sɛɛ lɛ, bei shihilɛ lɛ tsake ni ebatsɔ nɔ ni mlihilɛ yɔɔ mli. Helatsɛmɛi akwɛlɔi ni kwɛɔ Ataa lɛ yaa amɛyakwɛɔ eshihilɛ be fɛɛ be, eyɛ mli akɛ akɛ ekwɛmɔ wooo amɛdɛŋ dɔŋŋ. Datrɛfonyo ko ni kulɛ esumɔɔɔ ni enaa wɔ kwraa lɛ po he bajɔ agbɛnɛ, aahu po akɛ ebi Awo bɔ ni eyɔɔ. Wɔ asafo lɛ kɛ wɔwekumɛi hu jɛ suɔmɔ mli amɛfi wɔ sɛɛ. Amɛmaje wɔ niyenii, kɛ woji sɔrɔtoi babaoo ni miishɛjemɔ wiemɔi yɔɔ mli, ni amɛsɔle amɛha wɔ hu.
Shi dɔlɛ sane ji akɛ, Ataa he waaa lɛ. Egbo yɛ klɛŋklɛŋ opireshɛn lɛ sɛɛ gbii nyɔŋma mli. Wɔyeɔ awerɛho waa wɔhaa Ataa. Bei komɛi lɛ, bɔ ni wɔnuɔ he akɛ wɔlaaje mɔ ko lɛ yeɔ wɔnɔ kwraa. Shi heniianaa lɛ, wɔ Nyɔŋmɔ lɛ ewo shi akɛ ‘ebaatere wɔ jatsui lɛ eha wɔ daa gbi,’ ni wɔkase bɔ ni wɔkɛ wɔhe fɔ̃ɔ enɔ fe bei fɛɛ ni eho.—Lala 68:20.
Wɔ fɛɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔ hu wɔbaaya nɔ wɔsɔmɔ Yehowa yɛ anɔkwayeli mli koni wɔná Ataa ni wɔkɛbaakpe ekoŋŋ yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ mli miishɛɛ.—Marko 5:41, 42; Yohane 5:28; Bɔfoi lɛ Asaji 24:15.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]
Frank Smith kɛ enyɛ, Phyllis, yɛ Cape Town
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 22]
Ataa kɛ Awo beni amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
Nyɛmimɛi lɛ yahai Afrika maŋtsɛ ko nu bu kɛha klɛŋklɛŋ baptisimɔ ni afee yɛ Entebbe lɛ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
Bɔ ni aŋaa mɔ yɛ kusum naa
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]
Ataa kɛ Awo, etsɛɛɛ tsɔ ni Ataa gbo lɛ