Mɛni Hewɔ Gbɔmɛi Kpakpai Naa Amanehulu?
AFI lɛ ji 1914, ni je lɛ kɛ ehe ewo ta mli. Trukaa pɛ kɛkɛ ni asra atiridii gbɛ eshwa tawuu gboklɛfoi aŋsara ni yɔɔ Serbia lɛ mli. Shi eshishijee pɛ nɛ. Hela ni asheɔ lɛ gbeyei nɛɛ gbɛ eshwa maŋbii ni wuuu ta lɛ eko lɛ ateŋ ni egbe gbɔmɛi 150,000 yɛ nyɔji ekpaa pɛ mli. Yɛ tawuu mli shihilɛi nɛɛ kɛ nɔyeli hiɛ atuatsemɔ ni nyiɛ sɛɛ ba yɛ Russia lɛ mli lɛ, gbɔmɛi akpeikpei etɛ gboi yɛ asra atiridii nɛɛ hewɔ. Obaanyɛ omu sane naa yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ gbɔmɛi kpakpai pii kɛ amɛwekumɛi ni fata he gboi yɛ hela nɛɛ mli.
Enɛ ji adesai osharai lɛ ateŋ ekome pɛ he nɔkwɛmɔ nɔ. Bo diɛŋtsɛ ole piŋmɔ ni baa kɛ hela mɔmɔ suɔlɔi, osharai ba amɛnɔ, ni amanehului sɔrɔtoi nyiɛ eko sɛɛ ba amɛnɔ. Ekolɛ ohaoɔ kɛ hela ni anyɛɛɛ atsa miipiŋ jalɔ. Ekolɛ oyeɔ awerɛho babaoo kɛ gbɔmɔ kpakpa—ekolɛ weku lɛ mlinyo ko ni tsuɔ nii waa—gbo oshara gbele ko. Wekumɛi ni yeɔ awerɛho lɛ baaha edɔ bo waa.
Mɛi pii nuɔ he akɛ esa ákɛ akɛ piŋmɔ mli heyeli awo mɔ ni feɔ ejurɔ nyɔmɔ. Mɛi komɛi po susuɔ piŋmɔ he akɛ odaseyeli ni tsɔɔ akɛ mɔ ni enɛ baa enɔ lɛ ji gbɔmɔ fɔŋ. Enɛ ji hii etɛ ko ni hi shi afii 3,600 ni eho lɛ anaafolɔmɔ sane. Amɛkɛ gbɔmɔ kpakpa Hiob hi shi yɛ be kome mli. Nyɛhaa wɔkua wɔsɛɛ kɛyaa amɛgbii lɛ amli yɛ be mli ni wɔtaoɔ hetoo wɔha sanebimɔ ni ji, Mɛni hewɔ gbɔmɛi kpakpai naa amanehulu lɛ?
Hiob Nɔnaai Lɛ
Beni hii etɛ ni kɛɛ amɛji Hiob nanemɛi lɛ basara lɛ lɛ, no mli lɛ eena nɔ̃ waa yɛ piŋmɔ kɛ hela hewɔ. Ebii nyɔŋma egboi, ni elaaje eheloo gbɛfaŋ nibii fɛɛ. Gbɔmɛi ni buɔ Hiob waa lɛ ekpoo lɛ. Eŋa po kpa esɛɛfimɔ ni ewo lɛ hewalɛ koni elomɔ Nyɔŋmɔ koni egbo.—Hiob 1:1–2:13; 19:13-19.
Hiob saralɔi lɛ fee diŋŋ amɛkɛkwɛ epiŋmɔi lɛ jenamɔ kɛ jetsɛremɔi gbii kpawo. Kɛkɛ ni amɛteŋ mɔ kome folɔ enaa akɛ eba jeŋ ko ni ejaaa ni benɛ no hewɔ ni agbalaa etoi lɛ. Nuu lɛ, ni ji Elifaz kɛɛ: “Okɛ hiɛ awo mli. Namɔ efeko efɔŋ ko ni ehiɛ ekpata pɛŋ? Loo nɛgbɛ aplenee jalɔi yɛ pɛŋ? Bɔ pɛ ni mina nɛ: Mɛi ni huɔ nɔ sha, ni amɛduɔ haomɔ lɛ, no nɔŋŋ amɛkpaa. Nyɔŋmɔ mumɔ ni emuɔ lɛ naa lɛ, amɛhiɛ kpataa, ni amɛpleneeɔ yɛ emlifu kɔɔyɔɔ lɛ naa.”—Hiob 4:7-9.
No hewɔ lɛ, Elifaz miitsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ miigbala Hiob toi yɛ ehe eshai ahewɔ. Ŋmɛnɛ hu gbɔmɛi wieɔ akɛ amanehului ji Nyɔŋmɔ nifeemɔi koni ekɛgbala gbɔmɛi atoi yɛ efɔŋfeemɔ hewɔ. Shi Yehowa gbalaaa Hiob toi yɛ nibii ni ejaaa ni efee hewɔ. Wɔle enɛ, ejaakɛ Nyɔŋmɔ kɛɛ Elifaz yɛ sɛɛ mli akɛ: “Mimli ewo okɛ onanemɛi enyɔ lɛ fɛɛ la, ejaakɛ nyɛwieee mihe bɔ ni ja tamɔ mitsulɔ Hiob.”—Hiob 42:7.
Nyɔŋmɔ Tɔ̃ko
Ŋmɛnɛ, gbɔmɛi akpekpei abɔ—ni gbɔmɛi kpakpai pii fata he—etsɔmɔ ohiafoi ni hɔmɔ miihe agbe amɛ. Edɔɔ aŋkroaŋkroi komɛi aahu akɛ amɛmli woɔ la ni amɛshwaa Nyɔŋmɔ akɛ lɛ amɛpiŋmɔ lɛ jɛ. Shi jeee lɛ esa ni ashwa yɛ hɔmɔ hewɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Lɛ moŋ ji mɔ ni kɛ niyenii haa adesai—Lala 65:10.
Pɛsɛmkunya, hiɛjoomɔ kɛ adesa sui krokomɛi baanyɛ atsi niyenii ni akɛaaha mɛi ni hɔmɔ yeɔ amɛ lɛ naa. Tawuu fata nɔ ni kɛ hɔmɔ baa lɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, The World Book Encyclopedia lɛ kɛɔ akɛ: “Tawuu baanyɛ ekɛ hɔmɔ aba kɛ́ okwaafoi babaoo shi amɛŋmɔshi ni amɛkɛ amɛhe yawo asraafoi anitsumɔ mli. Hei komɛi yɛ ni asraafoi lɛ eje gbɛ amɛha nɔmɔ eba koni hɔmɔ aye amɛhenyɛlɔi lɛ koni amɛŋmɛɛ tawuu lɛ he. Asraafoi lɛ kpataa niyenii ni abua naa ato, kɛ nɔ ni atɛo ni baa lɛ hiɛ, ni amɛtsiɔ gbɛ koni henyɛlɔi lɛ akana niyenii. Gbɛtsii nɛɛ tsi niyenii anaa koni ekashɛ Biafra niiaŋ yɛ Nigeria Maŋ Ta (1961-1970) be lɛ mli. Hɔmɔ ba, ni etamɔ nɔ ni hɔmɔ diɛŋtsɛ ye Biafrabii fe akpeiakpe kome.”
Mɛi komɛi je gbɛ amɛshwa Nyɔŋmɔ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ yɛ Jeŋ Ta II mli beni gbɔmɛi kpakpai pii na amanehulu ni amɛgboi lɛ. Ni kɛlɛ gbɔmɛi kuɔ Nyɔŋmɔ mlai amli kɛtsɔɔ nyɛ ni amɛnyɛɛɔ amɛhe ni amɛkɛ amɛhe wuɔ ta lɛ nɔ. Beni abi Yesu Kristo nɔ ni ji kitai lɛ ateŋ “klɛŋklɛŋ nɔ” lɛ, eha hetoo akɛ: “Klɛŋklɛŋ nɔ ji enɛ: ‘Bo toi, Israel! Yehowa wɔnyɔŋmɔ lɛ, Yehowa kome ni, ni suɔmɔ Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ kɛ otsui fɛɛ kɛ osusuma fɛɛ kɛ ojwɛŋmɔ fɛɛ kɛ ohewalɛ fɛɛ.’ Ni nɔ ji enyɔ lɛ ji enɛ, ‘Suɔmɔ onaanyo tamɔ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe lɛ.’ Kita ko bɛ ni da fe enɛɛmɛi.”—Marko 12:28-31.
Kɛ gbɔmɛi ku Nyɔŋmɔ mla mli kɛtsɔ gbɔmɛi babaoo ni amɛgbeɔ lɛ nɔ lɛ, ani mɔ ko baanyɛ ashwa lɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ yɛ piŋmɔ ni jɛɔ mli baa lɛ hewɔ? Kɛ fɔlɔ ko kɛɛ ebii akɛ amɛkɛ amɛhe akabe, ni amɛku amɛhiɛ amɛshwie eŋaawoo kpakpa lɛ nɔ lɛ, ani lɛ abaashwa kɛ amɛpila amɛhe? Shwamɔ ko kaaa fɔlɔ lɛ nɔ tamɔ bɔ ni adesai apiŋmɔi kaaa Nyɔŋmɔ nɔ yɛ be mli ni amɛku amɛhiɛ amɛshwie eŋwɛi mlai anɔ lɛ.
Eyɛ mli akɛ piŋmɔi baaba kɛ aku hiɛ ashwie Nyɔŋmɔ mlai anɔ moŋ, shi Biblia lɛ etsɔɔɔ akɛ osharai ni baa lɛ fɛɛ ji Nyɔŋmɔ nifeemɔi koni ekɛgbala efɔŋfeelɔi atoi. Beni klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ fee esha lɛ, amɛlaaje ejɔɔmɔ kɛ hebuu krɛdɛɛ lɛ. Kɛ jeee ŋwɛi ni ajɛɔ akɛ he woɔ saji amli koni akɛtsu Yehowa yiŋtoi ahe nii lɛ, belɛ nɔ ni baa adesai anɔ daa gbi lɛ efee nɔ ni Ŋmalɛ naa shishitoo mla nɛɛ yeɔ nɔ: “Jeee heoyatsɛmɛi anɔ ji foidamɔ, ni jeee ekaalɔi hu anɔ ji ta, ni asaŋ jeee nilelɔi anɔ ji aboloo, ni asaŋ jeee sanesɛɛkɔlɔi anɔ ji nii, ni asaŋ jeee ŋaalɔi anɔ ji hiɛnyam; ejaakɛ amɛ fɛɛ lɛ, shihilɛ mli nibii ni baa trukaa ni aleee lɛ ninaa amɛ fɛɛ.”—Jajelɔ 9:11, New World Translation.
Mɛi Kpakpai kɛ Mɛi Fɔji Fɛɛ Naa Amanehulu
Yɛ anɔkwale mli lɛ, gbɔmɛi kpakpai kɛ gbɔmɛi fɔji fɛɛ naa amanehulu yɛ esha kɛ emuu ni ayeee ni amɛna akɛ gboshinii lɛ hewɔ. (Romabii 5:12) Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, jalɔi kɛ yiwalɔi fɛɛ tsɔɔ helai ni haa mɔ piŋɔ waa lɛ mli. Kristofonyo anɔkwafo Timoteo piŋ yɛ “helai ni yeɔ [lɛ] kpitiokpitio lɛ ahewɔ.” (1 Timoteo 5:23) Beni bɔfo Paulo tsi nɔ ni etsɛ lɛ “ŋmee ko yɛ miheloo mli” lɛ ta lɛ, no mli lɛ ekolɛ eetsɔɔ egbɔmɔtsoŋ piŋmɔ ko. (2 Korintobii 12:7-9) Nyɔŋmɔ ejieee etsuji anɔkwafoi lɛ po agbɔjɔmɔi loo helai ni etsɛɛɛ ni anaa ni amɛna kɛjɛ fɔmɔ mli lɛ kɛyaaa.
Gbɔmɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ hu baanyɛ ana nɔ yɛ nibii ahe nii ni amɛtsuuu jogbaŋŋ loo yɛ Ŋmalɛ mli ŋaawoo ni amɛkɛtsuuu nii yɛ bei komɛi amli lɛ hewɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ: Mɔ ni gboɔ Nyɔŋmɔ mla nɔ toi, ni ekɛ mɔ ni heee yeee boteɔ gbalashihilɛ mli lɛ kɛ gbalashihilɛ mli naagbai ni kulɛ eeenyɛ ekwa lɛ baakpe. (5 Mose 7:3, 4; 1 Korintobii 7:39) Kɛji akɛ Kristofonyo yeee niyenii kpakpa ni ejɔɔɔ ehe bɔ ni sa lɛ, ebaanyɛ epiŋ yɛ egbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ ni efiteɔ lɛ lɛ hewɔ.
Kɛji wɔŋmɛɛ wɔhe wɔha gbɔjɔmɔi ni wɔkɛ wɔhe wo jeŋba gbonyo mli lɛ, nɔ ni baajɛ mli aba ji henumɔŋ piŋmɔi. Gbala ni Maŋtsɛ David kɛ Batsheba fite lɛ kɛ amanehulu babaoo ba enɔ. ( Lala 51) Yɛ be mli ni David bɔ mɔdɛŋ ni ekɛ efɔŋfeemɔ atee lɛ, ena nɔ babaoo diɛŋtsɛ. Ekɛɛ: “Beni miŋɔtee lɛ, miwui ahe kwa yɛ mimli, yɛ midaa huumɔ hewɔ. . . . Mimli nu ŋa tamɔ bɔ ni nii amli nu ŋaa yɛ latsaa be mli lɛ.” (Lala 32:3, 4) Bɔ ni David yeɔ ŋkɔmɔ yɛ enɔsha lɛ he lɛ ha ehewalɛ ta tamɔ bɔ ni tso mli nu ni haa ehiɔ wala mli lɛ taa yɛ nuhɔmɔ loo latsaa be mli lɛ. Eka shi faŋŋ akɛ enu jwɛŋmɔŋ kɛ gbɔmɔtsoŋ piŋmɔ he. Shi Lala 32 tsɔɔ akɛ abaanyɛ ajie piŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ kɛya kɛtsɔ tsuitsakemɔ kɛ esha jajemɔ kɛ ke ni Nyɔŋmɔ kɛkeɔ lɛ nɔ.—Abɛi 28:13.
Gbɔmɛi gbohii naa nɔ yɛ bei babaoo mli yɛ nyɛnyɛŋtswibɔɔ gbɛ ni amɛdiɔ sɛɛ lɛ hewɔ, shi jeee akɛ ŋwɛi toigbalamɔ. Helai mɔmɔ Herod Kpeteŋkpele lɛ yɛ subaŋi gbohii ahewɔ. Taakɛ Yudanyo yinɔsaneŋmalɔ Josephus tsɔɔ lɛ, Herode “piŋ babaoo” yɛ enaagbee be lɛ amli. “Ehe kɔmɔɔ lɛ waa ni ewamɔɔ waa, emusuŋ nii fɛɛ fee fala, ni enuu tso mli wo nui kɛ gɔgɔmii. Ebɔ mɔdɛŋ yaka koni ehe ajɔ lɛ kɛjɛ bɔ ni emuɔ kpitiokpitio kɛ bɔ ni eshɔ̃ɔ lɛ mli yɛ Callirrhoe nui ni mli edɔ lɛ amli. . . . Herode miina nɔ waa agbɛnɛ akɛ ebɔ mɔdɛŋ ni etsu ehe kakla ni egbe ehe, shi etsɛkwɛ binuu lɛ tsi enaa.”—Josephus: The Essential Writings, ni Paul L. Maier tsɔɔ shishi ni eto he gbɛjianɔ eŋmala.
Nyɔŋmɔ mla he kpɛtɛmɔ kɛ hebuu kɛmiijɛ helai ni jɛɔ bɔlɛnamɔ mli haa mɔ. Ni kɛlɛ, mɛni hewɔ etamɔ nɔ ni gbɔmɛi kpakpai ni taoɔ ehiɛ duromɔ lɛ naa nɔ̃ babaoo fe nine lɛ?
Nɔ Hewɔ ni Gbɔmɛi ni Sheɔ Nyɔŋmɔ Gbeyei Naa Nɔ
Yiŋtoo titri ni haa mɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ naa nɔ ji akɛ amɛja. Afee enɛ he mfoniri yɛ blematsɛ Yakob bi Yosef sane lɛ mli. Eyɛ mli akɛ Potifar ŋa lɛ tee nɔ ewo Yosef hewalɛ koni ekɛ lɛ ana bɔlɛ moŋ, shi Yosef bi lɛ akɛ: “Te aaafee tɛŋŋ ni mafee efɔŋ kpeteŋkpele ni tamɔ nɛkɛ nɛɛ, ni mafee esha mashi Nyɔŋmɔ hu lɛ?” (1 Mose 39:9) Enɛ ha awo Yosef tsuŋ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, ni ena amanehulu ejaakɛ eja.
Shi mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ ŋmɛɔ gbɛ ni etsuji anɔkwafoi lɛ naa nɔ lɛ? Hetoo lɛ damɔ sane ko ni bɔfo atuatselɔ Satan Abonsam tee lɛ shi lɛ nɔ. Sane nɛɛ kɔɔ emuuyeli mli ni aaahiɛ aha Nyɔŋmɔ lɛ he. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ hu? Ejaakɛ ajie enɛ kpo yɛ Hiob jalɔ lɛ, ni wɔtsɔ hiɛ wɔtsi eta lɛ sane lɛ mli.
Yehowa bi Satan sane yɛ Nyɔŋmɔ bii ni ji ŋwɛibɔfoi lɛ akpee ko shishi akɛ: “Ani oŋɔ otsui ofɔ mitsulɔ Hiob hu nɔ? Ejaakɛ mɔ ko mɔ ko bɛ ni tamɔ lɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Eji nuu ni kpa ko bɛ ehe, ni eja, ni esheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei, ni esɔleɔ ehe yɛ efɔŋ he.” Hetoo ni Abonsam kɛha lɛ tsɔɔ akɛ naataomɔ ko yɛ adesai ni aaahiɛ amɛ emuuyeli mli amɛha Yehowa yɛ kaa shishi loo amɛfeŋ nakai lɛ he. Satan tswa mpoa akɛ Hiob sɔmɔɔ Nyɔŋmɔ yɛ heloo gbɛfaŋ nibii ni akɛjɔɔ lɛ lɛ hewɔ shi jeee yɛ suɔmɔ hewɔ. Kɛkɛ ni Satan kɛɛ: “Kpa onine mli ni ota [Hiob] nii ni eyɔɔ lɛ fɛɛ he akɛ ekwaŋo yɛ ohiɛ lo.” Yehowa ha hetoo akɛ:. “Naa, nɔ fɛɛ nɔ ni eyɔɔ lɛ yɛ odɛŋ. Lɛ diɛŋtsɛ kɛkɛ ni onine akasa ehe!”—Hiob 1:6-12.
Yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni Satan nyɛ efee lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Hiob mɔ ejalɛ gbɛ lɛ mli, ni ekɛye odase akɛ suɔmɔ hewɔ esɔmɔɔ Yehowa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Hiob kɛɛ mɛi ni folɔɔ enaa lɛ akɛ: “Enɛ akagbale mi akɛ mabu nyɛ bem; mibemyeli lɛ miŋmɛŋ he kɛyashi beyinɔ ni magbo!” (Hiob 27:5) Hɛɛ, emuuyeli mlihiɛlɔi ni tamɔ nɛkɛ sumɔɔ yɛ be fɛɛ mli akɛ amɛaana amanehulu yɛ jalɛ hewɔ. (1 Petro 4:14-16) Biblia lɛ gbaa wɔ gbɔmɛi pii ni na suɔmɔ ni gbugbaaa amɛha Nyɔŋmɔ, ni hi shi akɛ mɛi ni ja, koni amɛwo ehiɛ nyam ni amɛha mɛi ana akɛ nɔ ni Satan kɛɔ akɛ ebaanyɛ egbala gbɔmɛi fɛɛ kɛjɛ Yehowa he lɛ ji amale. Aŋkroaŋkro fɛɛ ni naa amanehulu yɛ emuuyeli mli ni ehiɛɔ ehaa Nyɔŋmɔ hewɔ lɛ baanyɛ ana miishɛɛ akɛ eeha aana Abonsam akɛ amalelɔ ni eeha Yehowa tsui miinya.—Abɛi 27:11.
Nyɔŋmɔ jeee mɔ ni susuuu etsuji anɔkwafoi lɛ apiŋmɔi ahe. Lalatsɛ David kɛɛ: “Yehowa sɔoɔ mɛi fɛɛ ni gbeeɔ shi lɛ, ni eholeɔ mɛi fɛɛ ni edɔrɔ kɔmɔɔ lɛ anɔ.” (Lala 145:14) Ekolɛ mɛi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Yehowa lɛ diɛŋtsɛ naŋ hewalɛ ni amɛkɛaadamɔ shihilɛ mli piŋmɔi kɛ yiwaai ni baa amɛnɔ akɛ ewebii lɛ anaa. Shi Nyɔŋmɔ woɔ amɛ hewalɛ ni ewajeɔ amɛ ni ehaa amɛ nilee ni he hiaa ni amɛkɛaadamɔ amɛkaai lɛ fɛɛ naa. (Lala 121:1-3; Yakobo 1:5, 6) Kɛ yiwalɔi nɛɛ eko aaagbe Yehowa tsuji anɔkwafoi lɛ ateŋ mɛi komɛi lɛ, amɛyɛ gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ. (Yohane 5:28, 29; Bɔfoi lɛ Asaji 24:15) Nyɔŋmɔ baanyɛ atsake nɔ ni jɛɔ piŋmɔi ni baa mɛi ni sumɔɔ lɛ lɛ anɔ lɛ mli baa lɛ. Eha Hiob piŋmɔ lɛ ba naagbee ni ejɔɔ nakai jalɔ lɛ babaoo. Ni wɔbaanyɛ wɔna hekɛnɔfɔɔ akɛ Yehowa kwaŋ ewebii lɛ yɛ wɔgbii nɛɛ amli.—Hiob 42:12-16; Lala 94:14.
Etsɛŋ—Piŋmɔ loo Nɔnaa Bɛ Dɔŋŋ!
No hewɔ lɛ, piŋmɔi baa mɔ fɛɛ mɔ nɔ yɛ emuu ni wɔyeee kɛ shihilɛ yɛ yiwalɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli lɛ hewɔ. Aŋkroaŋkroi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ hu baakpa gbɛ akɛ amɛbaana nɔ̃ yɛ emuuyeli mli ni amɛhiɛɔ amɛhaa Yehowa lɛ hewɔ. (2 Timoteo 3:12) Shi amɛmli baanyɛ afili amɛ, ejaakɛ etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ kɛ yaafonui, gbele, awerɛho, bolɔmɔi kɛ piŋmɔi baaba naagbee. Bɔfo Yohane ŋma yɛ ene he akɛ:
“Ni mina ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee; ejaakɛ tsutsu ŋwɛi lɛ kɛ tsutsu shikpɔŋ lɛ eho etee, ni ŋshɔ bɛ dɔŋŋ. Ni mi Yohane, mina maŋ krɔŋkrɔŋ lɛ ni ji ŋwɛi Yerusalem hee lɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ yɛ ŋwɛi miikpeleke shi, ni asaa lɛ tamɔ ayemforo ni awula lɛ aha ewu. Ni minu gbee kpeteŋkpele ko jɛ maŋtsɛsɛi lɛ mli kɛɛ: ‘Naa, Nyɔŋmɔ buu lɛ yɛ gbɔmɛi ateŋ, ni eeeshi ebuu lɛ yɛ amɛteŋ, ni amɛaatsɔmɔ emaŋ, ni Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ kɛ amɛ aaahi shi, ni eeetsɔ amɛ-Nyɔŋmɔ. Ni Nyɔŋmɔ aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ; ejaakɛ tsutsu nii lɛ eho etee.’ Ni Mɔ ni ta maŋtsɛsɛi lɛ nɔ lɛ kɛɛ: ‘Naa, miifee nii fɛɛ ehee.’ Ni kɛɛ mi akɛ: ‘Ŋmaa, ejaakɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ, anɔkwa wiemɔi ni ma shi shiŋŋ ni.’”—Kpojiemɔ 21:1-5.
Nakai nɔŋŋ hu bɔfo Petro jaje akɛ: “Shi yɛ [Yehowa Nyɔŋmɔ] shiwoo lɛ naa lɛ, wɔmiikwɛ ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee ni jalɛ hiɔ mli lɛ gbɛ.” (2 Petro 3:13) Mɛɛ gbɛkpamɔi wuji po jwere wɔhiɛ nɛkɛ! Shihilɛ yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ baanyɛ afee ohegbɛ ni miishɛɛ yɔɔ mli. (Luka 23:43) No hewɔ lɛ, kaaha ŋmɛnɛŋmɛnɛ gbii nɛɛ amli piŋmɔi lɛ miiha sane miidɔ bo. Shi moŋ okɛ jwɛŋmɔ kpakpa akwɛ wɔsɛɛ be. Okɛ ohiɛnɔkamɔ kɛ hekɛnɔfɔɔ awoa Nyɔŋmɔ jeŋ hee ni ebɛŋkɛ kpaakpa lɛ mli. Dii gbɛ ni saa Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ sɛɛ, ni obaanyɛ ohi shi kɛya naanɔ yɛ jeŋ ni piŋmɔi loo nɔnaa ko kwraa bɛ mli lɛ mli.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]
Eyɛ mli akɛ Hiob piŋ moŋ, shi edi gbɛ ni saa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ sɛɛ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]
Obaanyɛ ohi shi yɛ jeŋ ko ni piŋmɔ ko kwraa bɛ mli lɛ mli.
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 3 lɛ Jɛ]
Collier’s Photographic History of the European War