Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w91 11/15 bf. 7
  • ‘Gbele Helai Aaaba Hei Sɔrɔtoi Fɛɛ’

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • ‘Gbele Helai Aaaba Hei Sɔrɔtoi Fɛɛ’
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Tsɛŋemɔ Helai​—Nɔ Ni Obaanyɛ Ofee Kɛbu Ohe
    Saji Krokomɛi
  • Gbalɛ 3. Hela
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2011
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
w91 11/15 bf. 7

‘Gbele Helai Aaaba Hei Sɔrɔtoi Fɛɛ’

GBELE helai babaoo ni anako eko da ji ‘beni [Yesu Kristo] eba lɛ kɛ nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee lɛ he okadi’ ni agba afɔ shi lɛ eko. (Mateo 24:⁠3) Sanekpakpa ŋmalɔ Luka kɛ nibii amlitsɔɔmɔ ni etsiii ta yɛ Mateo kɛ Marko saji lɛ amli nɛɛ fata he. (Mateo, yitsei 24 kɛ 25; Marko yitso 13) Tsɛŋemɔ helai kɛ helai ni kpataa wala hiɛ baaba yɛ “hei sɔrɔtoi fɛɛ” yɛ naagbee gbii lɛ amli. (Luka 1:3; 21:11) Nɛgbɛ helai ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ aba kɛjɛ?

Science News adafitswaa wolo lɛ kɛɛ: “Jeŋ nilelɔi le muawai ni gbɛɔ helai amɛshwaa lɛ babaoo ni amɛtee amɛhe yɛ shikpɔji ni hulu kɛ nugbɔnɛmɔ fɛɛ fa yɛ nɔ lɛ anɔ ni​—kɛ adebɔɔ aaaye abua amɛ fɛɛ amɛbaakpata wala babaoo hiɛ fe bɔ ni AIDS tsɛŋemɔ hela lɛ aaanyɛ afee. Kɛji akɛ je lɛŋ muawai ni gbɛɔ helai amɛshwaa ni akane lɛ aaahi shi diŋŋ nakai po lɛ, nilelɔi ni pɛiɔ nibii amli lɛ kɛɔ akɛ, shikpɔji ni hulu kɛ nugbɔnɛmɔ fa yɛ nɔ lɛ yɛ muawai ‘ahewalɛ ni fa’ bɔ ni aaanyɛ akpata Shikpɔŋ nɔ bii ni fa hiɛ.”

Nɔ ni haa wɔbe nɛɛ feɔ be ni bɛ yibaamɔ loo be ni he ka efolo lɛ jɛ gbɔmɛi ayi ni faa babaoo lɛ kɛ jeŋ ni gbɔmɛi fa tsɔ yɛ mli lɛ ahiamɔ nii ni yaa hiɛ. Science News kɛɔ akɛ, “Yinɔsane tsɔɔ akɛ muawai ni gbɛɔ hela amɛshwaa ni woɔ wala he gbeyei lɛ nyiɛɔ gbɔmɛi ni faa amɛyahiɔ shikpɔji ni mɛi bɛ nɔ lɛ anɔ, aloo yɛ be mli ni maji wuji amli shihilɛ efite yɛ gbɛi ni haa muawai nɛɛ naa hegbɛ amɛbaa lɛ asɛɛ.” Yɛ be mli ni gbɔmɛi gbuɔ shi kɛboteɔ hei ni muawai nɛɛ fa yɛ ni tsutsu lɛ gbɔmɛi eyaaa jɛmɛ lɛ, nɔ ni nyiɛɔ sɛɛ baa yɛ be babaoo mli ji muawai atsɛŋemɔ helai heei. Nii tamɔ nɛkɛ nɔŋŋ baa beni kooloi filikilɔi gbɛɔ amɛshwaa yɛ be mli ni kɔɔyɔŋ tsakemɔ tsakeɔ lɛ. Wolo tɛtrɛɛ nɛɛ kɛfata he akɛ: “Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsofafeemɔ mli nilee tamɔ la ni agbalaa awoɔ mɔ mli kɛ henii ni atɛoɔ awoɔ gbɔmɔ kroko mli lɛ eha muawai ena nɔ hee ni amɛbaatsɔ nɔ amɛjɛ gbɔmɔ kome mli amɛyabote mɔ kroko mli. Nakai nɔŋŋ hu eba yɛ kwasafoŋ kɛ subaŋi sɔrɔtoi atsakemɔ mli, kɛjɛ niiatsɛmɛi kɛ mɛi ni amɛhe gbɛi ni faa gbɛ kɛbɔleɔ je lɛ kɛyashi mɛi ni kɛ tsofai fɔji tsuɔ nii ni kɛ amɛnanemɛi abui gbulɔɔ amɛhe lɛ anɔ.”

Sane ni aŋma lɛ kɛfata he akɛ: “Yinɔsane ni eje kpo nyɛsɛɛ nɛɛ kɛ muawai ahelai ahe nɔkwɛmɔ nɔ ni mli ka shi faŋŋ yɛ hei ni yɔɔ banee lɛ haa wɔ ni tsɔɔ nɔ ni da ni yɔɔ gbeyei ni baanyɛ aba yɛ wɔsɛɛ be mli.” Nɔkwɛmɔ nii lɛ ekomɛi ji: tsutsu Marburg muawai ni aleee ni ebɔɔ yɔɔ amɛnaa ni yɔɔ shikpɔŋ ni hulu kɛ nugbɔnɛmɔ fa yɛ nɔ lɛ anɔ ni tsɛŋe jeŋ nilelɔi nyɔŋmai abɔ yɛ Germany Anaigbɛ yɛ 1960 afii lɛ anaagbee gbɛ lɛ; muawai ni kɛ Rift Valley atiridii lɛ ba lɛ tsɛŋe gbɔmɛi akpekpei abɔ ni egbe akpei abɔ yɛ Mizraim yɛ 1977; Ebola muawa, ni yɔɔ shikpɔŋ ni hulu kɛ nugbɔnɛmɔ fa yɛ nɔ lɛ, ni tsɛŋe gbɔmɛi fe akpe yɛ Zaire kɛ Sudan yɛ 1976, ni egbe gbɔmɛi aaafee 500, ni amɛteŋ mɛi pii ji datrɛfoi kɛ helatsɛmɛi akwɛlɔi ni miikwɛ mɛi ni hela nɛɛ etsɛŋe amɛ lɛ.

Anyɛɛɛ atsɔ hiɛ agba muawai atsɛŋemɔ helai. Science News lɛ kɛɛ: “Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, muawai komɛi ni kɛ influenza ba yɛ 1918 lɛ gbɛ shwa je muu fɛɛ, ni egbe gbɔmɛi aaafee akpekpei 20. Ni yɛ nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ lɛ, muawai komɛi ni ekolɛ tsutsu lɛ amɛyɔɔ Afrika aduji amli pɛ lɛ pue yɛ je lɛ nɔ trukaa. Ni taakɛ Jeŋ Hewalɛnamɔ Gbɛjianɔtoo lɛ buɔ naa lɛ, AIDS muawa lɛ etsɛŋe gbɔmɛi kɛjɛ akpekpei 5 kɛmiishɛ akpekpei 10 yɛ maji 149 nɔ. Shi yɛ bɔ ni agbala jwɛŋmɔ kɛtee nɛkɛ tsɛŋemɔ hela hee nɛɛ nɔ yɛ nyɛsɛɛ nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, nibii ni yɔɔ gbeyei babaoo miimɛ wɔ, mɛi ni kaseɔ muawai nɛɛ ahe nii lɛ ateŋ mɛi pii miishe gbeyei.”

Yɛ bɔ ni tsɛŋemɔ helai haoɔ mɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛji okadii pii ni tsɔɔ akɛ Yesu eba Maŋtsɛyeli anunyam mli lɛ fa, ni ehe nibii komɛi ji tawuu, hɔmɔ, kɛ shikpɔŋhosomɔi wuji. (Marko 13:8; Luka 21:​10, 11) Amɛji nibii hu ni baaha wɔna miishɛɛ, ejaakɛ Luka kɛ Yesu wiemɔi nɛɛ fata he: “Shi beni nibii nɛɛ aaatsɔ naa shi lɛ, no lɛ nyɛkwɛa ŋwɛi ni nyɛholea nyɛyitsei anɔ, ejaakɛ nyɛkpɔmɔ lɛ miibɛŋkɛ.”​—Luka 21:⁠28.

    Ga Woji (1980-2026)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2026 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje