Mɛni Adesa Feɔ Shikpɔŋ Lɛ?
AFII OHAI ETƐ ni eho nɛ lɛ, no mli lɛ adesa shihilɛ bɛŋkɛ adebɔɔ he kpaakpa. Yɛ be nɛɛ mli lɛ tsakemɔi ni adesa kɛba yɛ nibii ni ebɔle wɔhe lɛ amli yɛ jeŋ fɛɛ lɛ wooo ehe gbeyei tamɔ bɔ ni eji ŋmɛnɛ lɛ. No mli lɛ, dadei ahe nilee mli hiɛyaa lɛ ejeko shishi. Srawa hewalɛi afeemɔ hei, nitsumɔ hei wuji, tsɔnei, aloo nibii krokomɛi ni woɔ kɔɔyɔɔ kɛ nu mli muji babaoo lɛ eko eko bɛ. Ekolɛ ebaawa po kɛha adesai akɛ amɛaasusu bɔ ni amɛfiteɔ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ lɛ he.
Shi kɛlɛ, no mli lɛ aje shishi abɔi bɔ ni afiteɔ jeŋ muu fɛɛ lɛ he kɔkɔbɔɔ momo. Ana nakai kɔkɔbɔɔ lɛ yɛ Biblia mli naagbee wolo lɛ mli, ni egba be ni Nyɔŋmɔ kɛ ehe baawo adesai asaji amli ni “abaafite mɛi ni fiteɔ shikpɔŋ lɛ” he sane efɔ shi.—Kpojiemɔ 11:17, 18.
Kwɛ bɔ ni eshɛjeɔ mɛi fɛɛ ni susuɔ bɔ ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ adesai fiteɔ shikpɔŋ lɛ he lɛ amli akɛ amɛaale akɛ wɔ shibɔlemɔ ŋulami fɛfɛo nɛɛ Bɔlɔ lɛ baabaa eyi kɛjɛ fitemɔ mli! ‘Shi,’ ekolɛ obaasusu akɛ, ‘ani wɔshɛ he ko ni yɔɔ oshara waa akɛ ehe miihia ni Nyɔŋmɔ kɛ ehe awo mli?’ Ojogbaŋŋ, susumɔ anɔkwa saji nɛɛ ekomɛi ahe okwɛ ni bo diɛŋtsɛ okojo oha ohe.
Kooi
Kooi lɛ haa shikpɔŋ lɛ feɔ fɛo ni ehaa bɔɔ nii sɔrɔtoi akpekpei abɔ lɛ niyenii kɛ teemɔ he. Yɛ be mli ni tsei kwɛ̃ɔ ni amɛfeɔ niyenii lɛ, amɛtsuɔ nitsumɔi krokomɛi ni he hiaa waa hu, tamɔ kɔɔyɔɔ ni ji carbon dioxide ni amɛgbalaa ni amɛhaa kɔɔyɔɔ kpakpa ni ji oxygen lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, National Geographic kɛɛ akɛ, “amɛkɛ tsabaa kome ko haa yɛ jeŋ dɔlɛ ni woɔ wala he gbeyei yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ he taakɛ wɔle lɛ.”
Shi adesai miifite kooi ni amɛbanina lɛ fɛɛ. Amerika Kooyigbɛ kɛ Europa kooi miigboi yɛ jeŋ mujiwoo hewɔ. Ni nibii ni maji ni etee hiɛ yɛ dadei ahe nitsumɔ mli lɛ taoɔ lɛ miikpata kooi haai lɛ ahiɛ. Afrika adafitswaa wolo ko tsɔɔ mli akɛ yɛ 1989 mli lɛ, “akpa gbɛ akɛ akɛ [tsei ni afolɔ kɛjɛ kooi haai amli] lɛ falɛ ni shɛɔ cubic mitai akpekpei 66 baamaje maŋsɛɛ—oha mlijaa 48 baaya Japan, ni oha mlijaa 40 baaya Europa.”
Agbɛnɛ hu, yɛ maji komɛi anɔ lɛ, okwaafoi shãa kooi lɛ koni amɛna he ko amɛhu. Etsɛɛɛ kɛkɛ lɛ kooi amli su ni mli tiii tsɔ lɛ mli hewalɛ eta, kɛkɛ lɛ esa akɛ okwaafoi ayashã kooi babaoo. Abuɔ naa akɛ je lɛŋ kooi falɛ fɛɛ mli nɔ ni miihe ashɛ fa elaaje, yɛ afii oha nɛɛ pɛ mli.
Ŋshɔi
Shikpɔŋ lɛ nɔ ŋshɔi lɛ hu tsuɔ babaoo yɛ kɔɔyɔɔ mli ni ahaa etseɔ lɛ mli, ni nibii ni adesai feɔ lɛ miikpata amɛhiɛ. Ŋshɔi lɛ gbalaa kɔɔyɔɔ ni ji carbon dioxide lɛ hu babaoo. Yɛ no najiaŋ lɛ, tsei bibii ni kwɛɔ yɛ ŋshɔ mli lɛ hu gbalaa carbon dioxide ni amɛhaa kɔɔyɔɔ kpakpa ni ji oxygen. Dr. George Small tsɔɔ bɔ ni shihilɛ mli tsakemɔ nɛɛ he hiaa lɛ mli akɛ: “Kɔɔyɔɔ kpakpa ni ji oxygen ni akɛwoɔ kɔɔyɔɔ lɛ mli daa afi lɛ mli oha mlijaa 70 jɛɔ tsei bibii ni yɔɔ ŋshɔŋ lɛ mli.” Shi kɛlɛ, jeŋ nilelɔi komɛi bɔɔ kɔkɔ akɛ ŋshɔ mli tsei bibii nɛɛ baata kwraa yɛ bɔ ni kɔɔyɔɔ ni saa hulu lɛ hewalɛ naa ni ji ozone lɛ nɔ gbɔɔ yɛ kɔɔyɔɔ mli, ni aheɔ ayeɔ akɛ ejɛ gbɔmɔ lɛ hewɔ.
Agbɛnɛ hu, adesai kɛ jwɛi, mu, kɛ tsofai ni ehiii ni ebɔɔ yɔɔ mli woɔ ŋshɔ lɛ mli. Yɛ be mli ni maji komɛi kpɛlɛɔ nɔ akɛ amɛbaakwɛ nibii ni efite ni akɛwoɔ ŋshɔ mli lɛ falɛ nɔ jogbaŋŋ lɛ, maji krokomɛi ekpɛlɛɛɛ kwraa. Anaigbɛ maŋ kome ko po kɛɔ akɛ eyɛ hegbɛ ni eyatsiɔ nuklea nibii ni efite lɛ ewoɔ ŋshɔŋ. Ŋshɔ shishi nibii ahe nikaselɔ ni ale lɛ jogbaŋŋ ni atsɛɔ lɛ Jacques Cousteau bɔɔ kɔkɔ akɛ: “Kɛ wɔmiitao wɔbaa adesai ayi lɛ, belɛ esa akɛ wɔbaa ŋshɔi lɛ ayi.”
Nu ni Anuɔ
Adesa miifite nu ni enuɔ lɛ po! Daa afi lɛ gbɔmɛi akpekpei abɔ gboiɔ yɛ nu ni awo mli muji hewɔ, yɛ maji ni bɛ shika lɛ amli. Ni yɛ maji ni yɔɔ shika lɛ amli lɛ, akɛ nibii tamɔ, tsofai ni akɛduɔ nii kɛ nɔ ni akɛgbeɔ kooloi bibii ni hoɔ kɛyaa faai amli ni etsaa nɔ kɛtsɔɔ tɛi amli kɛyaa shikpɔŋ nu mli lɛ miifite nui ni anuɔ lɛ fɛɛ. Yɛ 1986 mli lɛ, tsofai ni akɛgbeɔ kooloi bihii nɛɛ falɛ ni afee yɛ jeŋ fɛɛ ji ton akpekpei 2.3, ni abɔɔ amaniɛ akɛ bɔ ni ayaa hiɛ yɛ efeemɔ mli lɛ yaa hiɛ oha mlijaa 12 yɛ daa afi mli.
Nɔ kroko ni akɛfiteɔ nui amli hu ji tsofai ni ehiii ni abua naa amamɔ shi. Scientific American tsɔɔ mli akɛ, “dade balei ni akɛ tsofai nɛɛ ewo mli lɛ tamɔ okpɛlɛmii ni afee amamɔ shi ni ato bei ni amɛbaafɛlɛ yɛ be mli ni amɛdoɔ ŋkanale lɛ.” Ni wolo lɛ kɛfata he akɛ, nɛkɛ mujiwoo nɛɛ miiya nɔ yɛ “jeŋ fɛɛ yɛ hei ni abuaa tsofai fɔji nɛɛ anaa yɛ lɛ amli akpei abɔ mli.”
Mɛni jɛɔ mli baa? Faai ni tsutsu ko lɛ ale akɛ amɛmli nu mli tse lɛ fɛɛ miitsɔmɔ hei ni nitsumɔ hei amli nui gbohii hoɔ kɛyaa yɛ jeŋ fɛɛ. Abua naa akɛ Europabii akpekpei 20 nuɔ Rhine lɛ mli nu, shi kɛlɛ awo nu nɛɛ mli muji aahu akɛ ŋmɔtɔ ni atsa yɛ nu lɛ shishi lɛ po ehiii haaa bui atsii yɛ ehe oshara nɛɛ hewɔ!
Okwaayeli Gbɛi Sɔrɔtoi
Adesa miifite shikpɔŋ ni ehuɔ nɔ lɛ po yɛ gbɛ ni yɔɔ gbeyei nɔ. Taakɛ Scientific American lɛ tsɔɔ lɛ, afite shikpɔŋ ni afo afɔ shi akɛ abaagbala nujɔɔi awo mli kɛha nidumɔ, yɛ United States pɛ lɛ mli oha mlijaa 20. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ nujɔɔi ni agbala fe nine nɛɛ kɛ ŋoo ni fa tsɔ ewo su lɛ mli. Maji babaoo efite shikpɔŋ ni he yɔɔ sɛɛnamɔ babaoo lɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ. Ni The Earth Report lɛ bɔɔ amaniɛ akɛ, “akɛ ŋoo babaoo ni akɛwoɔ shikpɔŋ lɛ mli lɛ miishɔ shikpɔŋ ni abaanyɛ akɛtsu nii lɛ tamɔ bɔ ni akɛ nujɔɔi ni agbalaa awoɔ mli lɛ haa anyɛɔ akɛtsuɔ nii lɛ nɔŋŋ.” Naagba kroko ni ale jogbaŋŋ yɛ hei babaoo ji kooloi ni ahaa amɛyeɔ jwɛi fɔ ni kwɛɔ lɛ fɛɛ, ni ekolɛ efata he ni ehaa shia ŋa lɛ lɛɛɔ lɛ hu.
Tsɔnei ni Fa Fe Nine
Bɔ ni wɔwie wɔ shibɔlemɔ ŋulami nɛɛ shikpɔŋ kɛ nu he lɛ fa. Shi enɔ kɔɔyɔɔ lɛ hu? Aafite no hu, ni mɛi ni feɔ enɛ lɛ ayi fa babaoo. Kɛ wɔbaatsi ekome pɛ ta lɛ, susumɔ tsɔnei ahe okwɛ. Nɔ ni tsa nɔ nɛɛ ji kɔkɔbɔɔi ni je adafitswaa woji ni ale jogbaŋŋ ni wieɔ jeŋ nilee he lɛ amli: “Tsɔnei fiteɔ kɔɔyɔɔ mli babaoo fe nibii ni adesai feɔ lɛ ateŋ eko fɛɛ eko.” (New Scientist) “Amrɔ nɛɛ tsɔnei fɛɛ ni yɔɔ shibɔlemɔ ŋulami nɛɛ nɔ ni aŋmala amɛhe nii yɛ woji amli lɛ ayifalɛ ji akpekpei 500. . . . Kɛ awo amɛmli mu obɔbɔ lɛ, eheɔ mu ni atsaa yɛ jeŋ fɛɛ lɛ mlijaa etɛ mli ekome. . . . Tsɔnei ayifalɛ lɛ miiya hiɛ babaoo fe bɔ ni gbɔmɛi ayifalɛ yaa hiɛ.” (Scientific American) “Pɛtrol [gasoline], yɛ hei sɔrɔtoi ni ashɛ yɛ efeemɔ, ehe nitsumɔ, kɛ bɔ ni atsiɔ ashwieɔ mli lɛ ji gbɛ kome ni atsɔɔ nɔ afiteɔ kɔɔyɔɔ mli ni ehaa helai baa hu.”—The Ecologist.
Hɛɛ, abuuu wɔ shibɔlemɔ ŋulami lɛ, aakpata hiɛ. Aafite enɔ ŋshɔi, nu ni anuɔ, shikpɔŋ ni ahuɔ nɔ, kɛ kɔɔyɔɔ lɛ fɛɛ mli babaoo diɛŋtsɛ. Eka shi faŋŋ akɛ, enɛ po kɛkɛ tsɔɔ akɛ be eshɛ ni esa akɛ Nyɔŋmɔ kɛ ehe awo mli ni “efite mɛi ni fiteɔ shikpɔŋ lɛ.” (Kpojiemɔ 11:18) Shi kɛlɛ, gbɛi krokomɛi yɛ ni ehiii kwraa ni aatsɔ nɔ aafite shikpɔŋ lɛ. Nyɛhaa wɔkwɛa nɔ ni amɛji.
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 4]
“Kɛji wɔmiitao aabaa adesai ayi lɛ, belɛ esa akɛ wɔbaa ŋshɔi lɛ ayi.”—Jacques Cousteau