Sanesɛɛkɔmɔ ni Yehowa Kɛha
“Ni mɛi ni yɔɔ sanesɛɛkɔmɔ yɛ gbɔmɛi lɛ ateŋ lɛ aaatsɔɔ mɛi pii anii.”—DANIEL 11:33, New World Translation.
1, 2. (a) Eyɛ mli akɛ Israelbii lɛ anine shɛ Nyɔŋmɔ duromɔ nɔ moŋ, shi mɛni hewɔ amɛtse atua nakai lɛ? (b) Mɛni ehe baaba sɛɛnamɔ aha wɔ akɛ wɔɔfee? (Yeremia 51:10)
BLEMA Israelbii lɛ le akɛ Yehowa ji anɔkwa Nyɔŋmɔ kome pɛ lɛ. Agba amɛ bɔni ekɛ amɛ blema tsɛmɛi lɛ ye ha, ni amɛ diɛŋtsɛ hu amɛkpa eduromɔ lɛ shi amɛna. Shi amɛkɛ sanesɛɛkɔmɔ ni bɛ kwraa tsu nii shi abɔ. “Amɛtse atua” amɛshi Yehowa kɛ enajiaŋdamɔlɔi lɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ “amɛkaiii” nɔ ni efee kɛha amɛ lɛ. (Lala 106:7, 13) Ejeee akɛ amɛleee nɛkɛ nibii nɛɛ; amɛkɛ hiɛsɔɔ susuuu he. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, amɛbafee “gbɔmɛi ni nibii fɔji baa amɛ tsine.”—1 Korintobii 10:6, New World Translation.
2 Yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ, gbɛ titri nɔ ni Yehowa etsɔ etu edasefoi lɛ ema afa akɛ gbɔmɛi ni esoro amɛ ji kɛtsɔ sanesɛɛkɔmɔ ni etsɔ egbɛjianɔtoo ni anaa Iɛ nɔ ekɛha amɛ lɛ nɔ. Hiɛsɔɔ ni wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔyɔɔ wɔhaa gbɛ ni Yehowa tsɔɔ nɔ enyiɛɔ ewebii lɛ ahiɛ lɛ mli baanyɛ awa kɛtsɔ sanesɛɛkɔmɔ nɛɛ he nɔkwɛmɔ nii komɛi amlitii nɔ. Enɛɛmɛi ateŋ ekome kɔɔ wɔhemɔkɛyeli shishijee diɛntsɛ he—mɔ ni Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ ji.
Ani Nyɔŋmɔ Ji Triniti?
3. Mɛni ye bua Yehowa tsuji, fe afii oha ni eho nɛ, koni amɛyoo anɔkwale ni kɔɔ mɔ ni Nyɔŋmɔ ji he lɛ? (1 Korintobii 8:5, 6)
3 Kristendom etee nɔ ema nɔ mi veveeve akɛ mɛi ni ekpɛlɛɛɛ hemɔkɛyeli yɛ Triniti lɛ mli lɛ ji jamɔ mli hemɔkɛyeli kwalɔi. Shi ni gbɔmɛi aaanyɛ amɛnɔ lɛ, Yehowa tsuji eyɔse akɛ jeee gbɔmɛi ni mumɔ tsirɛɛɛ amɛ lɛ ablema saji kɛ hemɔkɛyelii kɛ tɛi ni afolɔ ashwie shi lɛ nɔ atsɔɔ ayɔseɔ nɔ ni ji anɔkwale lɛ, shi moŋ Ŋmalɛi Krɔŋkrɔŋi lɛ feɔ nakai. Yɛ bɛ mli ni atswaa amaa nɛkɛ shishitoo nɛɛ nɔ yɛ blema yɛ afi 1882 mli lɛ, nɛkɛ Biblia kaselɔi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ nɛɛ jaje yɛ faŋŋ mli yɛ Watch Tower lɛ mli akɛ: “Wɔkanelɔi lɛ le akɛ yɛ be mli ni wɔheɔ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Yesu, kɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ wɔyeɔ lɛ, wɔkpooɔ tsɔɔmɔ akɛ mɛnɛɛmɛi ji Nyɔŋmɔi etɛ yɛ gbɔmɔ kome mli, aloo taakɛ bɔ ni mɛi komɛi kɛɔ lɛ lɛ, Nyɔŋmɔ kome yɛ mɛi etɛ mli lɛ kwraa akɛ ejeee nɔ ni damɔ ŋmalɛ lɛ nɔ.”—Yohane 5:19; 14:28; 20:17.
4. (a) Mɛni Yehowa webii yɔse yɛ be mli ni amɛbote nibii ashishi lɛ, akɛ no ji Triniti tsɔɔmɔ lɛ kɛ nɔ ni ejɛ nɛkɛ tsɔɔmɔ nɛɛ mli eba lɛ nɔdaamɔ nɔ? (b) Mɛni hewɔ Yehowa kɛ sanesɛɛkɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ ha etsuji lɛ?
4 Nɛkɛ mɛi ni sumɔɔ Biblia mli anɔkwalei nɛɛ epɛi nibii amli kɛbote nibii ashishi ni amɛna Triniti hemɔkɛyeli lɛ shishifai yɛ jamɔi ni jeee Kristofoi ajamɔi ni lɛ amli. Kɛtsɔ Ŋmalɛi lɛ kasemɔ jogbaŋŋ nɔ lɛ, amɛbayoo hu akɛ kɛji akɛ Biblia mli ŋmalɛi komɛi tamɔ nɔ ni eefi triniti jwɛŋmɔ lɛ sɛɛ lɛ, enɛ baa lɛ nakai yɛ jwɛŋmɔi ni ejaaa ni shishitsɔɔlɔi lɛ hiɛ lɛ hewɔ, shi jeee nɔ ni yɔɔ shishijee wiemɔ ni etsɛ fe fɛɛ ni akɛ niji ŋmala lɛ mli lɛ hewɔ. Amɛyɔseɔ akɛ nɛkɛ tsɔɔmɔ ni woɔ Yesu hiɛ nyam titri nɛɛ teɔ shi woɔ etsɔɔmɔi lɛ ni egbeɔ Yehowa he guɔ. No hewɔ lɛ, Watch Tower ni awieɔ he yɛ yiteŋgbɛ nɛɛ kɛɛ akɛ: “Ehe miihia ni wɔ akɛ anɔkwale lɛ taolɔi lɛ, wɔye wɔ diɛŋtsɛ wɔhe kɛ wɔ-Tsɛ Wiemɔ ni aaanyɛ aha wɔtsɔmɔ nilelɔi lɛ anɔkwale. No hewɔ lɛ, yɛ be mli ni wɔkpooɔ gbɔmɛi ni jeee mumɔ tsirɛɔ amɛ lɛ ablema saji kɛ hemɔkɛyelii kɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ ni ekpɔtɔ lɛ, nyɛhaa wɔmɔa wiemɔ kpakpa ni tsaa mɔ lɛ ni wɔnine shɛ nɔ kɛjɛ wɔ Nuŋtsɔ lɛ kɛ Bɔfoi lɛ adɛŋ lɛ mli kpɛŋŋ.” Akɛni amɛsumɔɔ anɔkwale lɛ diɛŋtsɛ ni jeee Biblia mli kukuji fioo ko ni amɛsumɔɔ lɛ pɛ nɔ amɛjwɛŋɔ shi moŋ Nyɔŋmɔ Wiemɔ muu lɛ fɛɛ nɔ hewɔ lɛ, Yehowa haa amɛ sanesɛɛkɔmɔ ni eha amɛbafee gbɔmɛi ni yɔɔ sɔrɔto yɛ Kristendom he ni ŋwanejee ko bɛ he.—-2 Timoteo 3:16, 17; kwɛmɔ New World Translation Reference Bible lɛ, baafa 1580, fa 6B.
Gbɛhe ni Sa Nyɔŋmɔ Gbɛi lɛ
5. Mɛni hɔ su ni ana ni kɔɔ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ gbɛi ni ajie kɛjɛ Biblia shishitsɔɔmɔi amli lɛ he lɛ sɛɛ? (Kpojiemɔ 22:18, 19)
5 Susumɔ nɔkwɛmɔ nɔ ni ji enyɔ lɛ he: Beni Biblia shishitsɔɔlɔi ni fa babaoo ku amɛhiɛ amɛshwie Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ gbɛi lɛ nɔ aloo amɛshi kwraa lɛ, Buu Mɔɔ Asafo lɛ ma bɔ ni nakai gbɛi lɛ he hiaa lɛ nɔ mi yɛ bei fɛɛ mli. Kristendom kɛ naataomɔ lɛ ba akɛ kɛ ajie gbɛi Yehowa lɛ kɛjɛ mli lɛ, eeeha Sanekpakpa lɛ afee nɔ ni baaŋɔɔ jeŋ muu fɛɛ naa, shi Yehowa tsuji ni afɔ amɛ mu lɛ yoo mɔ ni hɔ nakai ŋaatsɔɔ koni akɛjie gbɛi ni he hiaa fe gbɛi fɛɛ lɛ kɛjɛ Ŋmalɛi Krɔŋkrɔŋi lɛ amli lɛ sɛɛ lɛ. (Okɛto Yeremia 23:27 he.) Nyɔŋmɔ webii lɛ yɔse akɛ mɔ ni wo enɛ feemɔ he hewalɛ ji Abonsam koni ekɛtsumɔ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ gbɛi lɛ kwraa kɛjɛ adesai ajwɛŋmɔi amli.
6. Akɛ nɔ ni kɛ Kristendom gbɛ lɛ kpaaa gbee lɛ, mɛni Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi lɛ fee koni amɛkɛwo egbɛi lɛ nɔ? (Bɔfoi lɛ Asaji 15:14)
6 Akɛ nɔ ni kɛ gbɛ ni Kristendom nyiɛ nɔ lɛ kpaaa gbee lɛ, kɛjɛ klɛŋklɛŋ afi nɔ ni akala Buu-Mɔɔ lɛ (1879) mli beebe ni eha ale gbɛi krɔŋkrɔŋ, YEHOWA, lɛ yɛ faŋŋ mli. Yɛ 1926 mli lɛ, wolo tɛtrɛɛ nɛɛ kɛ wiemɔ “Namɔ Baawo Yehowa Hiɛ Nyam?” lɛ ba. (Lala 135:21) Yɛ afi 1931 mli lɛ, Biblia kaselɔi lɛ ni kɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ bɔɔ lɛ kpɛlɛ gbɛi Yehowa Odasefoi lɛ nɔ. (Yesaia 43:10-12) Agbɛnɛ amɛbayoo bɔ ni Yehowa gbɛi lɛ hetsuumɔ he hiaa babaoo ha lɛ. (Yesaia 12:4,5) Afi 1944 mli ni amɛje shishi akɛ amɛaakala American Standard Version Biblia lɛ ni Yehowa gbɛi jeɔ kpo yɛ mli fe shii 6,800 lɛ. Shi yɛ Biblia feemɔ mli lɛ, nɔ ni fe fɛɛ yɛ mli ni afee, kɛjɛ 1950 ji New World Translation Biblia lɛ. Ekɛ gbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ baa egbɛhe ni sa yɛ Hebri kɛ Kristofoia Hela Ŋmalɛi lɛ fɛɛ mli.
7. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni kɔɔ he lɛ nɔ mi ni ama lɛ he eba sɛɛnamɔ kɛha mɛi pii?
7 No hewɔ lɛ bɔ ni ama Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ gbɛi lɛ nɔ mi lɛ efee nɔ ni ŋɔɔ gbɔmɛi akpekpei abɔ ni sumɔɔ jalɛ nifeemɔ yɛ jeŋ muu fɛɛ lɛ naa. Eye ebua amɛ ni eha amɛyoo anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ akɛ Mɔ ko diɛŋtsɛ. Ni akɛni amɛbale egbɛi hewɔ lɛ, amɛnyɛ amɛkudɔ amɛhe kɛ hiɛtɛɛ, loo kɛ sanesɛɛkɔmɔ.—Mika 4:2, 5.
Ani Adesa Susuma lɛ Gbooo?
8. Mɛni ji nɔ ni Yehowa Odasefoi kase yɛ susuma lɛ kɛ shihilɛ mli ni gbohii lɛ yɔɔ lɛ he yɛ amɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ yinɔsane shishijee mli?
8 Agbɛnɛ, nɔkwɛmɔ nɔ ni ji etɛ: Yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Yehowa tsuji ayinɔsane mli mra be mli ni suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ gbele amɛhiŋmɛi ni amɛna anɔkwalei krokomɛi ni he hiaa. Nɔ ni fe afii oha ni eho nɛ, ni “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ enu shishi yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ susuma lɛ jeee mumɔ ko ni yɔɔ jwɛŋmɔ ni hiɔ shi yɛ gbɔmɔtso lɛ sɛɛ yɛ adesai ateŋ shi moŋ eji gbɔmɔ lɛ diɛŋtsɛ. (Mateo 24:45-47) Afi 1880 mli ni Watch Tower lɛ tsɔɔ shishijee wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ Sheol kɛ Hades yɛ Biblia mli lɛ shishi ni emu sane naa akɛ enɛɛmɛi tsɔɔ gbonyobu. Etsɔɔ hu akɛ gbɔmɛi ni yaa Gehena lɛ ji mɛi ni akpataa amɛhiɛ yɛ jɛmɛ, shi jeee ni aapiŋ amɛ.—Kwɛmɔ New World Translation Reference Bible lɛ baafai 1573-5 hu.
9. Mɛni Watch Tower lɛ kɛɛ ni kɔɔ adesa susuma lɛ kɛ susuma ni gbooo lɛ he tsɔɔmɔ lɛ shishijee he yɛ 1894?
9 Afi 1894 mli ni Watch Tower lɛ tee sanebimɔ ko shi akɛ, “Belɛ nɛgbɛ ji he ni jwɛŋmɔ ni ehe gbɛi ni ahiɛ akɛ adesai fɛɛ yɛ susuma ni gbooo, kɛjɛ fɔmɔ mli, loo ehɔ amɛ mli lɛ jɛ?” Ekɛ sanesɛɛkɔmɔ ha hetoo akɛ: “Kɛ wɔpɛi yinɔsane baafai amli lɛ, wɔnaa akɛ, eyɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ odasefoi ni jɛ mumɔŋ lɛ etsɔɔɔ adesa susuma ni gbooo tsɔɔmɔ lɛ moŋ, shi eji wɔŋjalɔi fɛɛ ajamɔ lɛ mli nɔ titri. . . . No hewɔ lɛ ejeee anɔkwale akɛ Socrates kɛ Plato ji klɛŋklɛŋ bii ni tsɔɔ tsɔɔmɔ nɛɛ: ehiɛ mra be mli tsɔɔlɔ fe amɛ, kɛ mɔ kroko ni yɔɔ hewalɛ waa. Shi, amɛ lɛ amɛtsuu tsɔɔmɔ lɛ he kɛkɛ . . . ni amɛkwɛ̃ jeŋ nilee ko kɛjɛ mli, ni amɛfee lɛ nɔ ni nyɛɔ elakaa mɔ kɛ nɔ ni kuu ni kɛɛ ehiŋmɛi egbele yɛ amɛgbii lɛ amli kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ kpɛlɛɔ nɔ. Anaa apasa tsɔɔmɔ nɛɛ he klɛŋklɛŋ niŋmaa yɛ yinɔsane ni etsɛ fe fɛɛ ni adesa le lɛ—Biblia lɛ mli. Apasa tsɔɔlɔ lɛ ji Satan.”a
10. Mɛni nihii ni ehiii ejɛ jamɔ mli amalei ni kɔɔ susuma lɛ kɛ shihilɛ ni gbohii lɛ yɔɔ mli lɛ mli eba, shi mɛni afee koni akɛye abua gbɔmɛi ni yɔɔ jwɛŋmɔ lɛ?
10 Akɛni eha apasa tsɔɔmɔ akɛ adesai fɛɛ yɛ susuma ni gbooo ni akɛ abaapiŋ efɔŋfeelɔi lɛ kɛya naanɔi anaanɔ yɛ hɛl la mli lɛ egbɛ eshwa hewɔ lɛ, Satan emale ni ebɔ Nyɔŋmɔ gbɛi lɛ musu. Watch Tower lɛ klɛŋklɛŋ ŋmalɔ, C. T. Russell, yɔse enɛ. Ena ni gbɔmɛi ni yɔɔ jwɛŋmɔ lɛ miikpoo naanɔ piŋmɔ he jwɛŋmɔ ni ahiɛ lɛ, shi nɔ ni yɔɔ mɔbɔ ji akɛ, amɛmiikpoo Biblia lɛ hu ejaakɛ amɛsusu akɛ jɛmɛ ji he ni tsɔɔmɔ ni jwɛŋmɔ bɛ mli nɛɛ jɛ. Bɔni afee ni etsumɔ Duŋ Be lɛ mli lasu lɛ kɛjɛ gbɔmɛi ni yɔɔ shishinumɔ lɛ ajwɛŋmɔi amli lɛ, taakɛ ewie he lɛ, Nyɛminuu Russell kɛ maŋshiɛmɔ ni hɛlɛɔ mɔ shi ni ji “Atee Hɛl ni Aku Sɛɛ Aba! Namɛi Yɔɔ Jɛmɛ” lɛ ha.
11. (a) Beni mumɔi atsɛmɔ bɔi kpojee lɛ, mɛɛ kɔkɔbɔɔ ‘tsulɔ anɔkwafo’ kuu lɛ kɛha? (b) Kɔkɔbɔɔ nɛɛ he eba sɛɛnamɔ kɛha namɛi, ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
11 Eji be ni no mli lɛ mumɔi atsɛmɔ miije kpo. Shi yɛ sanesɛɛkɔmɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛha kɛtsɔ e-Wiemɔ lɛ nɔ lɛ hewɔ lɛ, ‘tsulɔ anɔkwafo’ kuu lɛ yoo akɛ mumɔi ni akɛɛ amɛji mɛi ni egboi lɛ anɔ̃ ni gbɔmɛi kɛ amɛ wieɔ lɛ ji daimonioi. Akɛ Ŋmalɛ mli naataomɔi ni mli wa ha yɛ maŋshiɛmɔi amli ni agbɛnɛ yɛ woloŋmaa mli bɔni afee ni akɛgbele mɛi ni yɔɔ tsuijurɔ lɛ ahiŋmɛii ni amɛna oshara ni yɔɔ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi ni amɛkɛ amɛhe aaawo mli lɛ mli. (5 Mose 18:10-12; Yesaia 8:19) Nɔ ni jɛ sanesɛɛkɔmɔ ni Yehowa kɛha etsuji lɛ amli ba ji akɛ, aha gbɔmɛi akpei abɔ ni ebɔle jeŋ muu lɛ fɛɛ lɛ eye amɛhe kɛjɛ gbohii lɛ agbeyeishemɔ mli, kɛjɛ mumɔi atsɛmɔ nifeemɔi amli, kɛ agbɛnɛ kɛjɛ kusum nifeemɔi ni baa mɛi ashi ni kɔɔ mumɔi atsɛmɔ he lɛ mli.
Kristofoi Ajeŋba Yɛ Basabasa Jeŋ ko Mli
12, 13. (a) Tsɔɔmɔ Daniel 11:32, 33 mli. (b) Mɛni ji Biblia mli shishijee anɔkwalei ni “mɛi ni yɔɔ sanesɛɛkɔmɔ” lɛ damɔ nɔ amɛkɛ shishitoo nɔ kɛha shishinumɔ ha lɛ ekomɛi?
12 Gbalɔ Daniel tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ tsuji lɛ baajie sanesɛɛkɔmɔ kpo yɛ sane kroko ni ji ejwɛ he, sane ko ni he hiaa waa—maŋ saji ni akɛ he wooo mli lɛ he. Yɛ be mli ni etsɔɔ mpleshii ni yaa nɔ yɛ maŋkwramɔŋ kui enyɔ ni yɔɔ je lɛŋ ni ale amɛ lɛ ateŋ lɛ mli fitsofitso sɛɛ lɛ, Daniel 11:32, 33 lɛ kɛɔ akɛ: “Ni mɛi ni feɔ efɔŋ amɛshiɔ kpaŋmɔ lɛ, ekɛ naadɔkɔmɔ aaaha amɛya sɛɛsɛɛ.” No ji akɛ, kooyigbɛ maŋtsɛ ni kɛ ewie ni awieee eko lɛ nyiɛɔ mɛi ni kɛɔ akɛ amɛji Kristofoi shi amɛsumɔɔ je lɛ, ni amɛsumɔɔ ni je lɛ akpɛlɛ amɛnɔ, ni yɛ enɛ hewɔ lɛ amɛbuuu Yehowa kpaŋmɔ kɛha Maŋtsɛyeli ni Yesu Kristo baaye shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ yɛ mli lɛ ahiɛ kɛyaa sɛɛsɛɛ loo hemɔkɛyeli kwamɔ mli. Ni Daniel tee nɔ akɛ: “Shi maŋ ni le amɛ Nyɔŋmɔ lɛ amɛhe aaawa, ni amɛaafee. Ni mɛi ni le nii yɛ maŋ lɛŋ lɛ aaatsɔɔ mɛi pii anii.”
13 Shi anaa sanesɛɛkɔmɔ ni he hiaa koni akɛ nilee atsu basabasa shihilɛi ni bɔleɔ wɔhe babaoo yɛ bei pii amli lɛ he nii lɛ yɛ Biblia mli shishijee anɔkwalei lɛ ni aaale lɛ mli. Yɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ hewɔ lɛ, ‘tsulɔ anɔkwafo’ kuu lɛ eyoo nɛkɛ anɔkwalei nɛɛ. Ekome ji anɔkwale ni eji akɛ, taakɛ Yesu tsɔɔ lɛ, je nɛŋ nɔyelɔ ni anaaa lɛ lɛ ji Satan Abonsam. (Luka 4:5-8; Yohane 12:31) Yɛ nɛkɛ anɔkwale nɛɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, 1 Yohane 5:19 kɛfataa he akɛ jeee je lɛ fa ko loo ekroko kɛkɛ shi moŋ “jeŋ muu lɛ fɛɛ [adesai fɛɛ ni yɔɔ anɔkwa Kristofoi asafo lɛ sɛɛ] ka mɔ fɔŋ lɛ mli.” (Kpojiemɔ 12:9) Akɛni Yesu kɛɛ akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ “jɛɛɛ je lɛ mli” hewɔ lɛ, enɛ biɔ Kristofoi ahe ni akɛwooo maŋ saji amli yɛ amɛ gbɛfaŋ.—Yohane 17:16.
14. Mɛɛ saji ni eba yɛ ebe naa pɛpɛɛpɛ agbala Nyɔŋmɔ tsuji ajwɛŋmɔ kɛtee nɔ yɛ 1939 kɛ 1941 mli? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ nɛkɛ sanesɛɛkɔmɔ nɛɛ eye ebua Yehowa Odasefoi ni amɛtsu nii yɛ nilee mli?
14 No hewɔ lɛ eji nɔ ni baa yɛ ebe naa pɛpɛɛpɛ, akɛ yɛ be mli ni Jeŋ Ta II he atatui lɛ wo duŋ kpii yɛ Europa lɛ, ama Kristofoi ni kɛ amɛhe wooo maŋ saji amli he sane lɛ nɔ mi yɛ November 1, 1939 Watchtower lɛ mli. Nɔ ni kɔɔ nɛkɛ sane nɛɛ he ji shishijee anɔkwale ko—bɔ ni jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛyeli he sane lɛ he hiaa ha lɛ kɛ Mesia Maŋtsɛyeli lɛ nitsumɔ yɛ nɛkɛ sane nɛɛ ni aaana naa lɛ mli. Yɛ be ni sa mli lɛ, akɛ nɛkɛ sane nɛɛ bawo wiemɔ ko mli yɛ 1941, yɛ Yehowa Odasefoi akpee ko shishi yɛ St. Louis, Missouri, U.S. Amerika, kɛ agbɛnɛ yɛ no sɛɛ afi lɛ mli lɛ, yɛ wolo, The New World lɛ mli. Mɛɛ hebuu po nɛkɛ sanesɛɛkɔmɔ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli nɛɛ kɛha Yehowa tsuji yɛ jeŋ ni mli egbala ni kɛ ehe wuɔ ta nɛɛ mli! Eyɛ mli akɛ jamɔ gbɛjianɔtoi ni yɔɔ Kristendom lɛ amli egbala akɛni amɛŋmɛ gbɛ ni amɛkɛ amɛhe ewo majimaji ateŋ bei kɛ efɔŋfeelɔi akui ni butuɔ nɔyelii amli moŋ, shi Yehowa Odasefoi ni yɔɔ shikpɔji fɛɛ nɔ lɛ efee ekome ni amɛtee nɔ amɛtuu amɛhe amɛha Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ jajemɔ akɛ adesai ahiɛnɔkamɔ kome pɛ. Amɛkɛ amɛhe ewo yiwalaheremɔ nitsumɔ ni Yesu Kristo gba fɔ shi lɛ mli kwraa ni deka bɛ mli, beni ekɛɛ akɛ: “Ni aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba” lɛ mli.—Mateo 24:14.
Biblia Gbalɛi Amlibaa
15. Mɛni hewɔ Yehowa tsuji ena sanesɛɛkɔmɔ lɛ?
15 Mɛni hewɔ Yehowa tsuji ena sanesɛɛkɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ? Ejaakɛ amɛyɛ hekɛnɔfɔɔ kwraa yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni aŋma lɛ mli, amɛboɔ toi, ni Yehowa mumɔ lɛ yɛ amɛnɔ. Enɛ hu eye ebua amɛ koni amɛnu Biblia mli gbalɛi ni he hiaa lɛ ashishi, ni enɛ ji sane oti ni ji enumɔ ni wɔbaasusu he.
16, 17. (a) Mɛni hewɔ bei ni Yehowa Odasefoi lɛ kɛtsuɔ nii lɛ yɔɔ sɔrɔto yɛ bei komɛi amli yɛ nɔ ni je lɛŋ yinɔsane ŋmalalɔi kɛhaa lɛ he lɛ? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa Odasefoi ena hekɛnɔfɔɔ ni amɛyɔɔ yɛ Biblia mli lɛ he sɛɛ yɛ be ni akɛha Artashasta nɔyeli afi ni ji 20 lɛ kɛ be ni Babilonbii lɛ kɛkpata Yerusalem hiɛ lɛ hewɔ?
16 Jeŋ yinɔsane ŋmalalɔi, ni kɛ amɛhe fɔɔ shishitsɔɔmɔi ni amɛ diɛŋtsɛ amɛkɛhaa yɛ niŋmalamɔi ni shitsalɔi etsa shi amɛna lɛ ahe lɛ, emu sane naa akɛ afi 464 D.Ŋ.B. ji klɛŋklɛŋ afi yɛ Artashasta Longimano nɔyeli be mli, ni akɛ 604 D.Ŋ.B. ji Nebukadnezar II nɔyeli lɛ mli klɛŋklɛŋ afi. Kɛ eji anɔkwale lɛ, Artashasta nɔyeli afi lɛ mli afi ni ji 20 lɛ baaje shishi yɛ 445 D.Ŋ.B., ni be mli ni Yerusalem amaŋfɔfeemɔ ni Babilonbii lɛ kɛaaba (yɛ Nebukadnezar nɔyeli afi ni ji 18 lɛ mli) lɛ baafee 587 D.Ŋ.B. Shi kɛji akɛ Biblia kaselɔ ko kɛ nɛkɛ bei nɛɛ tsu nii yɛ be mli ni ekɛbuɔ Biblia mli gbalɛ he akɔntaa lɛ, ebaafutu lɛ.
17 Yehowa Odasefoi nyaa nibii ni shitsalɔi naa ni kɔɔ Biblia lɛ he lɛ he. Shi, he ni nɛkɛ nibii ni anaa nɛɛ ashishitsɔɔmɔ teɔ shi ewoɔ Biblia mli saji ni ajaje ni mli ka shi faŋŋ lɛ, wɔkɛ hekɛnɔfɔɔ kpɛlɛɔ nɔ ni Ŋmalɛi Krɔŋkrɔŋi lɛ kɛɔ lɛ nɔ, kɛji akɛ eji saji ni kɔɔ be he akɔntaabuu loo sane kroko he. Nɔ ni ejɛ mli eba ji akɛ, Yehowa tsuji ejɛ jeeŋmɔ beebe amɛyoo akɛ gbalɛ be kplaŋŋ ni je shishi yɛ Artashasta nɔyeli be afi ni ji 20 lɛ nɔ lɛ kanemɔ jeɔ shishi kɛjɛɔ 455 D.Ŋ.B., ni yɛ enɛ hewɔ lɛ Daniel 9:24-27 kɛ enine tsɔɔ afi 29 Ŋ.B. lɛ latsaa be mli akɛ be ni akɛfɔ Yesu mu akɛ Mesia ni anyɛɔ akɛ he fɔɔ nɔ.b Yɛ yiŋtoo nɛɛ nɔŋŋ hewɔ lɛ, amɛyoo akɛ gbalɛ ni yɔɔ Daniel yitso 4 ni kɔɔ “bei kpawo” he lɛ kanemɔ je shishi yɛ afi 607-606 D.Ŋ.B., ni akɛ ekɛ enine tsɔɔ 1914 Ŋ.B. lɛ latsaa be mli akɛ afi ni akɛ Kristo ta maŋtsɛsɛi nɔ yɛ ŋwɛi akɛ Maŋtsɛ ni yeɔ nɔ, ni je nɛɛ bote enaagbee be lɛ mli.c Kulɛ amɛnyɛŋ amɛyoo nɛkɛ gbalɛ mlibaa ni yɔɔ miishɛɛ nɛɛ eji amɛhoso yɛ amɛ hekɛnɔfɔɔ ni amɛyɔɔ yɛ Ŋmalɛi Krɔŋkrɔŋi ni jɛ mumɔŋ lɛ mli kulɛ. No hewɔ lɛ, sanesɛɛkɔmɔ ni amɛjie lɛ kpo lɛ tsɔɔ bɔ ni amɛkɛ amɛhe ebɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni anyɛɔ akɛ he fɔɔ nɔ lɛ he gbagbalii eha.
18. Mɛɛ shiwoo Yesaia 65:13, 14 kɛhaa yɛ Yehowa tsuji anɔkwafoi lɛ amumɔŋ shihilɛ he?
18 Beni akɛ mumɔŋ shihilɛ ni etsuji anɔkwafoi lɛ yɔɔ mli lɛ toɔ aŋkroaŋkroi kɛ kui ni tsiɔ Ŋmalɛi lɛ amɛtoɔ sɛɛ ni amɛkpɛlɛɔ nɔ ni eba ehee ni ehe gbɛi lɛ nɔ amrɔ nɔŋŋ lɛ anɔ he lɛ, Yehowa kɛɔ akɛ: “Naa, mitsuji lɛ aaaye nii, shi nyɛ lɛ hɔmɔ aaaye nyɛ; naa, mitsuji lɛ aaanu nii, shi nyɛ lɛ, kumai aaaye nyɛ; naa, mitsuji lɛ aaanya, shi nyɛ lɛ, nyɛhiɛ aaagboi; naa, mitsuji lɛ aaala kɛ tsuijurɔ, shi nyɛ lɛ, nyɛaabolɔ kɛ tsuiŋdɔlɛ, ni nyɛkɛ mumɔ ni ekumɔ aaafo yoo.”—Yesaia 65:13, 14.
19. (a) Mɛni titri “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ tsɔɔ nɔ ekɛ Ŋmalɛi lɛ amlitsɔɔmɔ haa? (b) Mɛɛ nikasemɔ he gbɛjianɔtoo baaye ebua wɔ ni wɔna mumɔŋ niyenii lɛ he sɛɛ kɛmɔ shi?
19 Taakɛ yinɔsane mlitii kuku nɛɛ etsɔɔ lɛ, Yehowa “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ tsɔɔ Buu-Mɔɔ lɛ baafai amli amɛkɛ Ŋmalɛi amli anɔkwalei lɛ amlitsɔɔmɔ haa wɔ. BuuMɔɔ lɛ ji dɛŋdade titri ni “tsulɔ” kuu lɛ kɛtsuɔ nii ni ekɛ mumɔŋ niyenii haa. Ani oona he sɛɛ kɛmiimɔ shi? Ani okaneɔ eko fɛɛ eko ni baa, ni ani okaneɔ ŋmalɛi ni atsɛ shi aŋmalaaa emli saji lɛ ofataa onikasemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ he? Ani okɛfeɔ osubaŋ akɛ ooojwɛŋ nɔ ni okase lɛ nɔ, ni otswa hiɛsɔɔ kɛha enɛ oma shi, ni oosusu bɔ ni esa akɛ ena osubaŋ, okɔnɔi, odaa gbi nitsumɔi, kɛ otii ni okɛmamɔ shi yɛ shihilɛ mli oha ohe lɛ anɔ hewalɛ eha lɛ ahe? Nakai ni ooofee lɛ baanyɛ afee nɔ titri yɛ yiŋ ni okpɛɔ ni damɔ sanesɛɛkɔmɔ diɛŋtsɛ ni Yehowa pɛ kɛha lɛ nɔ.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Satan nyiɛ Hawa hiɛ ni ehe eye akɛ egboŋ yɛ heloo mli kɔkɔɔkɔ. (1 Mose 3:1-5) No hewɔ lɛ sɛɛ mli kwraa ni eha apasa tsɔɔmɔ akɛ adesai yɛ susumɔ ni gbooo ni kaa he ehiɔ shi yɛ be mli ni gbɔmɔtso lɛ egbo sɛɛ lɛ je shishi.—Kwɛmɔ The Watchtower, September 15, 1957, baafa 575.
c “Let Your Kingdom Come,” baafai 186-9.
Mɛni Okaiɔ?
◻ Ani Nyɔŋmɔ ji Triniti, ni mɛni hewɔ ohaa hetoo nakai?
◻ Nɛgbɛ ji Nyɔŋmɔ gbɛi Iɛ gbɛhe ni sa?
◻ Ani adesa susuma Iɛ gbooo?
◻ Mɛɛ sanesɛɛkɔmɔ Yehowa kɛha yɛ Kristofoi ajeŋba he yɛ basabasa jeŋ nɛɛ mli?
◻ Yehowa Odasefoi anine eshɛ mɛɛ sanesɛɛkɔmɔ ni kɔɔ Biblia mli gbalɛi amlibaa he Iɛ nɔ?
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 18]
“Tsulɔ onɔkwafo kɛ nilelɔ” Iɛ tsɔɔ Buu-Mɔɔ lɛ nɔ ekɛ sanesɛɛkɔmɔ baa yɛ ŋmalɛi ashishinumɔ yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ he